Artiklid
- Üksikasjad
Teele Tammeorg ,
Eesti Päevaleht
•• Danske Bank ei andnud pärast lapsehoolduspuhkust tööd tagasi naisele, keda oli varem mitu korda ametis edutanud.
•• Panga sõnutsi oli tegu arusaamatusega ja kompromissi järgi maksti töötajale 6000 eurot kahjuhüvitist.
•• Juhtumid, kus diskrimineeritakse lapse saanud naisi, jõuavad suhteliselt harva kohtu ette.
Pea kümne aasta eest läks noor naine – nimetagem teda selles loos Liisiks – tollasesse Sampo panka, praegusesse Danske Banki tööle telleriks. Asjad sujusid ja teda edutati teise osakonda vanemspetsialistiks. Ta töötas viis aastat ja läks siis planeeritud rasedus- ja sünnitus- ning seejärel lapsehoolduspuhkusele. Liisile oli ka kohe selge, et kolm aastat ta töölt eemal ei ole. „Teadsin, et ühe palgaga me hakkama ei saa, ja teatasin, et tulen tööle tagasi kohe, kui emapalk lõpeb,” ütleb Liis.
Umbes kolm kuud enne tööle naasmist helistas Liis oma ülemusele ja kinnitas, et soovib 2014. aasta veebruaris tagasi tulla. Juht ei osanud Liisi meenutust mööda esialgu midagi kosta, lubas asja uurida ja uuesti ühendust võtta. Seda ta siiski ei teinud ja Liis võttis talle ise uue kõne. „Vastus oli, et siin osakonnas sulle enam kohta ei ole, võta ühendust personaliosakonnaga, ” sõnab Liis.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Töötuse määr oli 2015. aasta I kvartalis 6,6% ja tööhõive määr 63,3%, teatasStatistikaamet. Tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim - arengud töötuse ja hõive osas olnud positiivsed, seda sõltumata soost, vanusest ja rahvusest.
Töötuse määr kasvas 2015. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsendipunkti. Seega ei olnud kasv kuigi märkimisväärne ja paljuski seletatav sesoonse mõjuga – talvekuudel on mitmel tegevusalal vaja mõnevõrra vähem tööjõudu. Seevastu 2014. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes tänavu I kvartalis tööpuudus oluliselt – töötute hinnanguline arv vähenes 57 000-st 44 000-ni ning töötuse määr 8,5%-st 6,6%-ni.
Samas suurusjärgus töötuse määra langusega tõusis 15–74-aastaste tööhõive määr – 2014. aasta I kvartali 61,1%-st 2015. aasta I kvartali 63,3%-ni. Hinnanguliselt oli 2015. aasta I kvartalis 623 000 hõivatut. Talvekuudel on hõivele veelgi suurem mõju kui töötusele – kuigi eelmise aasta I kvartaliga võrreldes oli 2015. aasta I kvartalis hõivatute arv suurem, siis 2014. aasta ülejäänud kvartalitega võrreldes väiksem.
Viimaseid aastaid on iseloomustanud tööturul aktiivsete inimeste arvu kahanemine, mis on tingitud eelkõige rahvastiku vähenemisest ja väikesearvuliste sünnikohortide tööikka jõudmisest. Siiski oli majanduslikult aktiivsete inimeste arv 2015. aasta I kvartalis veidi suurem kui eelmise aasta samas kvartalis ning 15–74-aastaste tööjõus osalemise määr tõusis 67,8%-ni. Suurima panuse tööjõus osalemise määra tõusu andis mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemine 12 500 võrra 2014. aasta I kvartaliga võrreldes.
Eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes oli 2015. aasta I kvartalis tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus viimase 15 aasta kõrgeim. Tööeas rahvastiku suurenevat majanduslikku aktiivsust on viimastel aastatel oluliselt mõjutanud vanemaealiste (50–74-aastased) suurem osalus tööturul ning koolid lõpetanud ja tööturule suundunud suuremaarvulisem laulva revolutsiooni põlvkond.
Seega kui võtta võrdlusaluseks eelmise aasta sama kvartal, on arengud töötuse ja hõive osas olnud positiivsed, seda sõltumata soost, vanusest ja rahvusest.
I kvartalis oli meeste tööhõive määr 67% ja naistel 60%. Naiste tööhõive määr tõusis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga pisut enam kui meestel. Tavapäraselt on meeste ja naiste hõivelõhe varieerunud 5–10 protsendipunkti. Erandiks oli 2010. aasta esimesed kuud, mil naiste hõivemäär ületas meeste oma ning meeste töötuse määr ületas naiste oma üle 10 protsendipunkti. Järgnevatel aastatel on meeste ja naiste vaheline töötuslõhe I kvartalis olnud suurusjärgus kaks protsendipunkti. Erandiks polnud ka 2015. aasta I kvartal, kui meeste töötuse määr oli 7,6% ja naistel 5,6%.
Vanuserühmiti oli I kvartalis madalaim hõive ja kõrgeim töötuse määr 15–24-aastastel noortel. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga noorte töötuse määr vähenes ja oli 2015. aasta I kvartalis 13,8%. Noorte madalaima hõivemäära puhul tuleb aga jätkuvalt toonitada, et enamik noori alles õpib ega osale tööturul.
2015. aasta I kvartalis oli eestlaste töötuse määr 5,8% ja mitte-eestlaste 8,6%. Viimati oli mitte-eestlaste töötuse määr alla 10% 2008. aasta III kvartalis, kui majanduskriis ja selle väljendumine tööturul alles kogus hoogu.
- Üksikasjad
Koondatud 112 kahe kooli, Võru 1. põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi töötajast kandideeris uutesse koolidesse 96, neist töökoha said 88 inimest ehk 91,7 protsenti kandideerinutest. Töökohta ei saanud ainult kaheksa inimest, kandideerimisest loobus 16 inimest.
Miks oli vaja üldse õpetajaid koondada, kui kõik uuesti tagasi tööle võeti? Abilinnapea Sixten Sild põhjendas lauskoondamist Võrumaa Teatajale nii: „See oli ainus variant kohelda kõiki õpetajaid võrdselt.”
Võrdne kohtlemine tähendas seda, et kui esialgu oli plaanis ainult ühe kooli õpetajate koondamine ja teise kooli õpetajad oleksid jätkanud endises koosseisus, siis lõpuks koondati kõik õpetajad.
- Üksikasjad
Olukord tööturul muutub tööandjate jaoks järjest keerulisemaks. Kuna veel rakendamata tööjõuressurss järjest väheneb, tuleb uusi töötajaid järjest enam otsida teiste tööandjate juurest. See survestab omakorda palgakasvu.
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku hinnangul on tööturul pinged kasvanud, kuna tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi.
Tööealiste elanike arv väheneb Eestis väga kiiresti. Eelmise aasta jooksul vähenes tööealine rahvastik Eestis 7500 inimese võrra ehk Paide linna jagu.
Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise, samas allpool Saksamaa, Rootsi või Taani taset.
"Seega on meil veel ruumi hõive määra suurendamiseks, pakkudes näiteks teatud ühiskonna gruppidele senisest paindlikumaid töötamise võimalusi," lisas Elmik.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas hõivatute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 17 000 inimese võrra ehk 2,9 protsenti. Hõive kasvust pool tuli teenindussektorist.
Elmiku hinnangul mõjutas seda ilmselt töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine eelmise aasta juulis.
Maksu- ja tolliameti andmete järgi kasvas hõive suurematest tegevusaladest kaubanduses, turismisektoris ja puidutööstuses.
Töötute arv langes selle aasta esimeses kvartalis aastaga 12 000 inimese võrra ehk 6,6 protsendini. Töötuid oli selle aasta algul kokku 44 000, neist ligi 70 protsenti oli tööd otsinud üle aasta.
- Üksikasjad
Anne-Mari Alver
ärileht.ee
Kahepoolne hea töösuhe võib vahel otsa saada sel põhjusel, et tööandja jaoks on kasulik töökoht soodsamasse piirkonda kolida, töötaja jaoks aga muutub võimatuks õigeks ajaks tööle jõuda.
Just nii lõppes ühe toimetusse helistanud laotöötaja töö: varem Tallinnas tegutsenud ettevõte kolis oma lao Harjumaale. Töötaja kurtis ülemusele muret, kuid sai lakoonilise vastuse – tööle jõudmine on töövõtja enda asi.
Olukorda saab vaadata ka ettevõtja positsioonilt. Linn kallis, lähiümbrus veidi soodsam. Töötaja(te) vedu kulukas, uu(t)e otsimine ehk veelgi keerulisem. Mida teha ning kuidas lahendada olukord nii, et mitte minna vastuollu seadusega, kulutada võimalikult vähe ning ideaalis säilitada ka head suhted?
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 970 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee