Artiklid
- Üksikasjad
Tööinspektsioon avab täna uue nõustamisbüroo Paldiskis – kokku avatakse selle aasta jooksul 17 nõustamisbürood Eesti erinevates piirkondades.
«Ma tahan loota, et tööinspektsiooni spetsialistide kohalolek Eesti erinevates piirkondades annab töötajatele ja tööandjatele võimaluse senisest enim töökeskkonna turvalisusesse panustada ning meie tööelu senisest ohutumaks muuta,» märkis tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Tänaseks osutatakse nõustamisteenust juba Põltsamaal, Kilingi- Nõmmes, Vändras, Tapal ja Karksi-Nuias. Tööinspektsiooni nõustamisbüroodes konsulteerivad spetsialistid töötajaid ja tööandjaid töökeskkonda ning töösuhteid puudutavates küsimustes.
Maripuu sõnul on tööinspektsiooni üks olulistest rollidest olla töösuhete osapooltele nõuandev koostööpartner ning lisaks e- lahendustele on oluline pakkuda ka silmast silma nõustamise võimalusi.
Üle- eestiliste nõustamisbüroode loomine aitab pöörata rohkem tähelepanu mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete muredele, ennetada tekkida võivaid probleeme ning säästa ühtlasi nii tööandjate kui ka töötajate aega, pakkudes võimalikult kodulähedast nõustamisteenust.
Lisaks Tööinspektsiooni büroodes ja kontorites toimuvatele vastuvõttudele saab töökeskkonnaalastele küsimuste kohta nõu küsida ka eesti- ja venekeelsel infotelefonil 640 6000, e-kirju on võimalik saata aadressile ning kõiki tööelu puudutavaid teemasid käsitleb laiemalt portaal www.tööelu.ee.
Tööinspektsiooni nõustamistegevust finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest «Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine».
- Üksikasjad
Aprillis registreeritud töötute arv vähenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 29 195 inimest ehk 4,6% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, raporteeris töötukassa.
"Aprillis vähenes registreeritud töötute arv märgatavalt kiiremini kui eelneval kuul, kuid aeglasemas tempos kui eelmisel aastal. Samas eelmise aasta aprilliga võrreldes on töötuna registreeritud inimesi pea 3500 võrra vähem," rääkis töötukassa juht Meelis Paavel.
Kõrgeim oli aprillis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (9,6%) ja Valgamaal (8,6%) ja madalaim Harjumaal (3,3%) ja Tartumaal (3,5%).
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid aprilli lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (20%), lihttöölised (19%) ja teenindus- ja müügitöötajad (17%).
Aprillikuu jooksul lisandus märtsikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4084 uut tööpakkumist, millest 59% sisestati töötukassa portaali kaudu.
Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8662. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (27%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (17%) ja lihttöölistele (16%) pakutavad töökohad.
Tööalasel koolitusel osales aprillis 4129 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1209 inimest. Tööpraktikal osales 1 153, tööharjutusel 1046 ning tööklubis 832 inimest.
Karjäärinõustamise teenust osutati 1834 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti aprillis 814 korral.
Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 45 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 58 uut töökohta. Palgatoetusega oli aprillis töötamas 917 inimest. Lisaks osales veel 3332 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Aprillikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3755 inimest.
Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 10 396 inimesele ehk 30% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 388 eurot, hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,6 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai aprillis 8418 inimest ehk 25% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa aprillis 587 inimesele. Keskmine aprillis määratud hüvitis oli 1555 eurot ja hüvitisteks maksti kokku üle 948 000 euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa aprillis 59 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2191 eurot, hüvitisteks maksti aprillis üle 134 00 euro.
- Üksikasjad
Maria Kaljuste, ettevõtja
Eesti Päevaleht
Töötukassa saab ühe lihtsa ideega tõhusamalt tööle panna
Väikeettevõtjana, kes on maal uut tootmisharu alustanud ja soovib oma tegevust laiendada, olen silmitsi tööjõuprobleemiga. Kui tootmine jõuab punkti, kus oma jõududega enam tellimusi täita ei suuda, tuleb personali juurde leida. Tööjõudu otsides mängivad rolli kõige tavalisemad aspektid: töö, mis on vaja ära teha, ja tasu, mis on võimalik selle eest maksta. Maal mängib suurt rolli veel asukoht, kus töö on korraldatud. Kui suurfirma võib oma kontori/tootmishoone ehitada asulasse, kust inimesed pole veel ära kolinud, siis põllutükki või kasvavat istandust paremasse ettevõtluskeskkonda ümber paigutada ei ole võimalik. Seega mängib rolli ka transport ja tootmise paratamatu hooajalisus.
Mis võimalused on jõuda sobivate inimesteni? Selleks et korjata õigel ajal marju või ürte, tegeleda aiandustöödega, mille maht ja iseloom varieerub olenevalt ilmastikust, oleks loogiline kutsuda appi sõbrad, sõprade lapsed, naabrid, kuulutada FB-s. Seadus aga ütleb, et iga töötaja peab olema otsekohe tööregistrisse kantud, tal peab olema leping. Eraldi kokkulepped peavad olema sõlmitud veel juhul, kui abilised on alaealised. See kõik on aeganõudev ja koormav.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
«Töötan kokana ühes toitlustusasutuses. Nädalavahetusel toimus minu poolt inimlik eksimine, kuna unustasin varem sulama pandud sügavkülmiku uuesti sisse lülitada ning külmikusse pandud toiduained sulasid üles. Tööandja leidis esmaspäeva hommikul riknenud toiduained ning lubas nende maksumuse palgapäeval minu töötasust kinni pidada. Kas tööandja võib nii teha?» küsis lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.
Töötajate varalist vastutust reguleerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) 4. peatükk, milline sisaldab õigusnorme nii tööandjale tekitatud kahju hüvitamise kui ka töötaja töötasust kinnipidamise ehk tasaarvestuse osas. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada tekkinud kahju suurus ning töötaja süü vorm. Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks saab lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raske hooletusega on tegemist siis, kui töötaja jättis vajaliku hoole olulisel määral järgimata. Tahtluse korral soovib töötaja ise õigusvastast tagajärge, ehk teeb midagi nii-öelda meelega.
Hooletuse olemasolu kindlakstegemisel lähtutakse töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lõike 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2). Töötaja vastutab üldjuhul ainult süü olemasolul. Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest (TLS § 74 lg 1).
Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse (ettevaatamatuse) tõttu, vastutab töötaja tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLS § 74 lg 2). Näeme, et töötaja vastutus ei ole piiratud konkreetse summa või ülempiiriga, vaid sõltub eelkõige TLS § 74 lõikes 2 nimetatud asjaolude hindamisest kogumis.
Eelnevast nähtub, et tööandja nõue talle tekitatud varalise kahju (toiduainete sulamisest tekkinud kahju) täielikuks hüvitamiseks teie poolt ei ole täielikult põhjendatud. Reaalsem on tööandjale tekkinud varalise kahju osaline hüvitamine töötaja poolt, sealjuures sõltub tekitatud kahju hindamine paljuski juhtunu asjaolude täpsemast hindamisest asjaosaliste, vajadusel ka töövaidlust lahendava organi (töövaidluskomisjoni või kohtu) poolt. Kui te töötajana siiski oma süüd tunnistate ja olete nõus tööandjale kahju hüvitama, kasvõi näiteks osaliselt, sel juhul võite anda tööandjale (kirjaliku) nõusoleku tekitatud kahjusumma kinnipidamiseks töötasust. Kui te aga töötajana enda süüd ei tunnista või ei ole nõus tööandja poolt esitatud kahjunõude suurusega, siis peab tööandja pöörduma talle tekitatud varalise kahju hüvitamise osas nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Tööandja ei või omavoliliselt, ilma töötaja vastava kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri) antud nõusolekuta, töötaja töötasust talle tekitatud kahju kinni pidada ehk seaduse mõistes tasaarvestada (TLS § 78 lg 1). Kui tööandja aga siiski peaks Teie töötasust talle tekitatud varalise kahju kinni pidama, on teil oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda töökohajärgse töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Töövaidluskomisjoni avalduse näidis ja selgitused selle koostamiseks on olemas tööinspektsiooni veebilehel: ti.ee.
Tarbija»Lugeja küsib
Triin Ärm
Toimetaja: Triin Ärm
reporter
- Üksikasjad
Toimetas: Kaja Koovit
ärileht.ee
Eestis tuleb miinimumpalgaga tööd tehes vaesusest pääsemiseks tööd rabada enam kui 72 tundi nädalas ehk peaaegu poole rohkem kui seaduses ette nähtud 40 tundi, selgub OECD värskest raportist.
Kokku on 34-liikmelises organisatsioonis miinimumpalk kehtestatud 26. riigis ning nendest 21s ei ole 40tunnise täistöönädalaga võimalik end miinimumpalgaga vaesuslõksust päästa, vahendab Bloomberg.
Vaesuspiiriks on OECD võtnud 50% riigi mediaanpalgast. Mediaanpalk on tasu, millest pooled inimesed teenivad vähem ja pooled rohkem.
Eesti on selles tabelis nukral tagantpoolt teisel kohal, meist rohkem tuleb miinimumpalgaga end vaesuspiirist kõrgemal hoidmiseks tööd rabada Tðehhis, üle 80 tunni. Meile järgneb Hispaania, kus tööd tuleb rabada samuti üle 72 tunni.
Lõunanaabrid lätlased peavad töötama veidi alla 70 tunni.
Kui miinimumpalgad ostujõule ümber arvutada, siis on Eesti tabelis tagantpoolt neljas, meist eespool on Mehhiko, Läti ja Tðiili.
Lehekülg 971 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee