Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eurostat avaldas ELi riikide andmed selle kohta, millal keegi eelistab puhata. Selgub, et kui näiteks itaallased puhkavad igal juhul pigem suvekuudel, siis eestlased võtavad oma puhkuse välja aasta jooksul võrdsemalt.

Euroopa Liidus puhkavad inimesed kõige rohkem augustis ja sellele järgneb juuli. Nendel kahel kuul on ühtlasi kodust eemal viibitud nn turismiööd kõige pikemad, kusjuures keskmiselt veedetakse peaaegu 40 protsenti puhkustest mõnes välisriigis. Kõige vähem veedetekse puhkusöid kodust eemal jaanuaris.

Eestlaste lemmikkuu puhkamiseks on küll juulis, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega armastatakse meil peale suvekuude (juuni-september) rohkem puhata ka näiteks aprillis ja oktoobris. Aasta jooksul veedab 62,9 protsenti eestlastest puhkuse käigus vähemalt ühe öö kodust eemal. Ühtlasi on eestlased statistika järgi ka üsna suured reisisõbrad. Kui näiteks 89,7 protsenti kreeklastest veedab puhkuse kodumaal ja vaid 10,3 protsenti välisriigis, siis Eesti puhul on need protsendid vastavalt 35,6 ja 64,4.

Kodulembelised on veel hispaanlased, kellest 87,3 protsenti veedavad puhkuse koduriigis, rumeenlased (86,6 protsenti) ja bulgaarlased (84.7 protsenti). Välisriiki armastavad reisida kõige rohkem Luksemburgi elanikud (99,2 protsenti veedavad puhkuse mujal), belglased (88,3 protsenti) ja Malta kodanikud (86,7 protsenti).

Tarbija»Puhkus
Toimetaja: Stinne Loo
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Juunis alustasid kõigis maakondades tööd tööandjate konsultandid, kelle ülesandeks on oma piirkonna tööandjaid igakülgselt toetada ja maakonna tööelu edendada.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul saavad uutest tööandjate konsultantidest inimesed, kes on kohalikule tööandjale töötukassas esimeseks kontaktiks ja edaspidiseks partneriks.

«Tööandjate konsultandid suhtlevad aktiivselt kohalike tööandjatega, teavad nende tegevusalasid ja tööjõuvajadust ning on tööandjatele abiks sobivate töötajate leidmisel,» lausus ta.

Järgmisel aastal rakenduva töövõimereformi valguses on uute töötajate ülesandeks nõustada ettevõtteid ka tööotsija individuaalsetest vajadustest lähtuvate töökohtade loomisel ja kujundamisel. «Selleks arutatakse koos tööandjaga läbi erinevad võimalused erivajadustega inimeste tööleaitamiseks – olgu selleks töökoha füüsiline kohandamine, osaajaga töötamine, jagatud töö, paindlik tööaeg või tugiisikuga töötamine,» lisas Paavel.

Tööandjad saavad tööandjate konsultantidelt infot ja tuge kõigi tööandjatele suunatud töötukassa teenuste kasutamisel - nt töövahendus, tööpraktika, noore töötu vanuses 17-29 töölevõtmisel palgatoetuse taotlemine ja kõikide teiste koostöövõimaluste kohta töötukassaga.

Tarbija»Rahakott
Toimetaja: Merike Teder
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 22 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Minu laps sai maikuus kolmeaastaseks. Kasutasin aasta alguses ära kolm tasulist lapsepäeva. Kas see tähendab, et ülejäänud kolm lapsepuhkuse päeva läks kaotsi või on mul neid võimalik veel kasutada?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Töölepingu seaduse kohaselt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasustatakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel. 2015. aastal on lapsepuhkuse päevatasu 18,57 eurot.

Emal või isal on õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Lapse kolmeaastaseks ja 14-aastaseks saamisel antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Seega antud juhul on teil sel aastal võimalus ära kasutada ka oma ülejäänud kolm tööpäeva lapsepuhkust, seda olenemata sellest, et laps sai juba kolmeseks.

Kui lapsepuhkust puhkuste ajakavas märgitud ei ole, siis tuleb puhkuse kasutamisest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatada. Lapsepuhkust võib kasutada nii osade kaupa kui ka järjest – oluline on silmas pidada, et lapsepuhkust antakse tööpäevades.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Ametiühingute keskliit pöördus täna riikliku lepitaja poole, et leida lahendus järgmise ja ülejärgmise aasta alampalga küsimusele. Aprillist peetud kõnelused tööandjate keskliiduga pole tulemusi andnud ja erinevus nõudmise ja pakkumise vahel on väga suur.

Alampalga küsimust arutasid sel nädalal nii ametiühingute keskliidu juhatus kui tööandjate keskliidu volikogu. Kumbki oma seisukohtades järeleandmisi ei teinud. Ametiühing nõuab jätkuvalt tulevaks aastaks alampalka 488 eurot ja ületulevaks 609 eurot. Tööandjate hinnangul võiks miinimumpalk olla 417eurot järgmisel ja 448euro ülejärgmisel aastal.

Ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul tuleb uus alampalk kokku leppida septembri alguseks, et see kajastuks ka riigieelarves. „llma lepitaja abita võib see eesmärk jääda täitmata. Suhted tööandjatega on head, aga läbirääkimised ei liigu,“ ütles Peterson.

Ametiühingute soov neil läbirääkimistel on leevendada palgavaesust. Eestis on enam kui 40 tuhat alampalka või sellele lähedast palka teenivat täiskohaga töötegijat. Et inimeste töökohad säiliksid, tuleb ametiühingu hinnangul allkirjastada kolmepoolselt valitsusega ka majanduslike meetmete pakett, mis võimaldab ettevõtetel alampalga kiirema kasvuga reaalselt toime tulla.