Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille aluseks on kokkulepe valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta ja „100 päeva plaan“ Vabariigi Valitsuse prioriteetide täitmiseks ametisoleku esimese saja päeva jooksul.

Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra.

Seadusemuudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019 (170 euroni aastal 2016) ja tõstetakse pensioni maksuvaba osa, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.

Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajate välislähetusega seotud täiendavad igapäevakulud saaks jätkuvalt hüvitada maksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot aastast 1994.

Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.

Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seoses lastetoetuste ja üldise maksuvaba tulu suurendamisega jäetakse seaduses laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu 2015. aastal kehtivale tasemele, mis on 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas teise ja iga järgneva lapse kohta.

Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.

Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise piirangust (kuni 5% maksustatavast tulust pärast maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamist) ning annetuste mahaarvamisel jääb kehtima üksnes üldine piirmäär. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatused on osa valitsuse kavast piirata alkoholi ja tubaka tarbimist ja nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele. Samuti ühtlustatakse energiakandjate maksustamist lähtuvalt nende otstarbest ja energiasisaldusest. Valitsuse eesmärk on muuta alkohol ja tubakas majanduse ja sissetulekute kasvades vähem kättesaadavamaks.

Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga. Valitsus soovib nende muudatustega vähendada kahjulikku tarbimist ning parandada tasakaalustada eelarvepositsiooni. Kange alkoholi tarbimise vähenemine võib järgmisel aastal tänu hinnatõusule ulatuda seitsme protsendini, lahja alkoholi tarbimine võib prognoosi kohaselt väheneda 2,5 protsenti. Tubakatoodete tarbimine väheneb prognoosi järgi 2,2 protsenti.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016.

Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadþauli kohta aastast 2016.

Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.
Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017. Uus käibemaksumäär jääb endiselt tuntavalt madalamaks Eestis kehtivast üldisest käibemaksumäärast.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Eesti jaoks väga olulisele põllumajandussektorile avaldavad suurt mõju nii kasvav nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, vananev tööjõud, suurte kaubanduskettide ja väikeettevõtluse konkurents kui ka pidevalt arenev tehnoloogia. Varasemalt veidi aeglasemalt arenenud sektor on jõudnud olukorda, kus edasiminekuks vajatakse kvalifitseeritumat tööjõudu.

Meie talupidamised, farmid ning vilja- ja köögiviljakasvatused muutuvad aina suuremaks ning sinna oodatakse tööle lisaks põllumajanduseriala töötajatele teiste valdkondade spetsialiste, nagu juhte, turundajaid, IT-, finants-, personali- ja logistikainimesi, kvaliteedi-, toiduohutuse- ja keskkonnaspetsialiste ning nõustajaid. Kui seni olid talunikud pigem keskendunud tootmisele, siis praegu ootab farm mitmekülgset inimeste, tootmis- ja müügiprotsesside, infotehnoloogia, logistika ja turundustegevuse juhtimist.

Samas areneb põllumajandus Eestis väga kiirelt: farmides on kasutusel lüpsirobotid, põldudel GPS-i-põhised traktorid, köögiviljakasvatuses suudetakse aasta-aastalt tõsta tänu teadusele toodangumahte. Uusi võimalusi meie talunikele loob ka nõudlus mahepõllunduse ja ökoloogiliselt puhtaste toodete järele, mille eest ollakse nõus maksma kõrgemat hinda.

Kokku on põllu- ja metsamajandussektoris praegu hõivatud ligi 24 000 inimest, mis moodustab 4% üldisest tööhõivest. Kutsekoja uuringust „Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris“ selgus, et tegutsevates põllumajandusettevõtetes suureneb aasta-aastalt vajadus palgatöötajate järele, seda nii põhikohaga kui ka ajutiste ja hooajatöötajate seas. Puudust oskustööliste ja spetsialistide järele tunneb kolmandik meie põllumajandusettevõtetest.

Suurim tööjõualane väljakutse on tööjõu vananemine ja väljavool välisriikidesse. Põllumajandussektoris napib oskustöölistest kõige rohkem mehhanisaatoreid/traktoriste ja lüpsioperaatoreid/lüpsjaid. Spetsialistide seast tuntakse puudust eeskätt agronoomidest, aga ka zootehnikutest ja suurloomade veterinaararstidest. Igal aastal asub küll tuhatkond noort kutseõppesse põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetööstuse õppekavadele, kuid ligi kolmandik neist katkestab õpingud. Lõpetajatest sisenevad reaalselt vaadeldavate sektorite tööturule aga Kutsekoja uuringu järgi aga vaid umbes 30-40% ehk siis kokku ca 50-70 inimest aastas.

Mitmed spetsialistid on öelnud, et praegune põllumajandus peaks suunama oma pilgu kaugemale, tegelema tootearenduse ning läbimõeldud turundusplaani alusel, et tooraine asemel toota juba väärindatud kaupa. Selle jaoks on aga tarvis vastava väljaõppega ja kogenud spetsialiste, kes suudaksid Eesti põllumajandussektori jalule aidata ning selle mainet noorte seas parandada.

Vaata lähemalt minukarjäär.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Urmas Jaagant,

Riin Aljas,

Kavandatud maksumuudatused on rahandusministeeriumi arvates üldiselt positiivse mõjuga.
Riburada hakkavad ministeeriumides valmima seadusetoorikud, mis uue valitsuse lubadused päriselt ellu rakendavad. Eile tutvustas rahandusministeerium kavandatud maksumuudatusi ja nende mõju.

Eelmisel teisipäeval läks näiteks kooskõlastusringile madalapalgaliste maksureformi pakett. Kui palju raha keegi korra aastas maksutagastust saab, sõltub peamiselt tema sissetulekust. Prognooside järgi saavad 2017. aastal madalapalgaliste toetust taotleda isikud, kelle aastatulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Eelnõu koostajad hindavad, et neid inimesi on pisut üle 103 000.

Suurima summa saab tagasi, kui brutopalk on kuus 480 eurot (vt graafik). Sel juhul laekub korra aastas kontole 708 eurot. Kui töötasu on kõrgem, väheneb tagastatav summa ja jõuab nulli 649-eurose brutopalga juures.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Suvi koputab uksele ning nii mõnigi noor inimene on praegu oma elulookirjeldusi laiali saatmas, et suveks tööle saada. Võib-olla ootab ees üldse ülikool ning kooli kõrvalt töötamine. Siin on Sulle väike abimees, tutvu oma õigustega enne, kui tööle asud!

Töö peab olema:

Tervisele ohutu, võimaldama hariduse omandamist, noorele jõukohane ja loomulikult...seadusega lubatud.

Millist tööd Sa üleüldse teha tohid?

Täisealistele piirangud puuduvad, 16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik ja 17-aastane, võivad teha kõiki töid, mis ei ole keelatud Vabariigi Valitsuse määrusega ega sea ohtu noore tervist.

LOE VEEL:
Kas tööandja võib eksimuse puhul palgast kinni pidada? 11. mai 2015
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kas-tooandja-voib-eksimuse-puhul-palgast-kinni-pidada?id=71441579
Tööõnnetuse või tööst põhjustatud haiguse tõttu sureb iga 15 sekundi järel üks inimene 28. aprill 2015
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/targu-talita/tooonnetuse-voi-toost-pohjustatud-haiguse-tottu-sureb-iga-15-sekundi-jarel-uks-inimene?id=71343545

13–14-aastane ja koolikohustuslik 15–16-aastane võivad teha kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks rohimine, marjade korjamine, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustusasutustes laudade katmine, kontoritöö ja käsitöö. 7-12-aastane laps tohib teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal.

Tööintervjuu

Tööandjal on õigus küsida ainult neid küsimusi, milleks tal on õigustatud huvi ja mis on seotud pakutava ametikoha omadustega. Milliseid isikuandmeid peetakse delikaatseks? Sinu poliitilisi ja usulisi vaateid, andmeid seksuaalsuse kohta, etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavaid andmeid ja nii edasi.

Andmekaitseinspektsioon ei pea üldiselt õigustatuks ka hobide küsimist kui puudub seos hobi ja töö vahel.

Sa ei pea vastama küsimustele, millele tunned, et ei taha vastata!

Mitteavalikest allikatest andmete kogumiseks on vaja kandidaadi nõusolekut, siia kuulub helistamine endisele tööandjale iseloomustuse küsimiseks, kuid ka informatsiooni küsimine olemasolevatelt töötajatelt ja tuttavatelt.

Kas teadsid?

Selliseid asju nagu proovipäevad ei ole olemas! On olemas 4-kuuline katseaeg, mille jooksul tööandja saab hinnata Sinu sobivust vastavale töökohale! Keegi pakub tasuta töö- või proovipäevi? Tea oma õigusi ja keeldu!

Ametlik töötamine

Tööandja kindustab Sulle kokkulepitud töö, maksab töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, jälgib ületunnitöö reegleid (1,5 kordne tasu), maksab kahekordset tasu, kui töötad riigipühal. Lisaks annab tööandja Sulle ettenähtud puhkust ja maksab puhkusetasu. Sul on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on lepingut rikkunud ja saada selle eest hüvitist. Lisaks kaitseb tööleping Sind ebaseadusliku vallandamise eest.

Töölepingust peaksid leidma mõlemate osapoolte andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aja, tööülesannete kirjelduse, töötasu, tööaja, töö tegemise koha, puhkuse kestuse.

Kui töötad ilma töölepinguta, puudub Sul võimalus võtta haigusleht ja saada haigusaja eest hüvitist. Lisaks jäävad sul kopikad pensionisambasse kogumata. Praegu on ükskõik, aga pärast?

Abiks, kui töötad ilma töölepinguta ehk "mustalt"

Hoia töögraafikud alles! Kui peaks juhtuma, et Su ülemus ei taha sulle puhkuseraha, üle- või alatundide eest maksta, siis on Sul vähemalt midagi ette näidata!

Oled alaealine?

Alla 18-aastastel on lühendatud täistööaeg, kui laps töötab töölepinguga täiskoormusel, peab ta saama vähemalt miinumumpalka, mis 2015. aastal on 390 € kuus (bruto) või 2,34 € tunnis (bruto). Lisaks on töölepingu sõlmimiseks tarvis lapsevanema või hooldaja nõusolekut.

Alaealise tööajale kehtivad rangemad tööaja piirangud kui täiskasvanute tööajale. Alaealine ei tohi teha tööd üle temale ettenähtud tööaja; töötada vahetult enne koolipäeva algust; töötada kella 20.00–06.00 vahelisel ajal.

Kui tööelu tekitab küsimusi, siis vaata Tööinspektsiooni kodulehele http://www.ti.ee/est/avaleht/ ja Tööelu portaali http://www.tooelu.ee/et/avaleht.

Põnevat lugemist saad ka SIIT http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/!

Allikad: Tööinspektsioon, http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/