Artiklid

Agne Narusk ,

Eesti Päevaleht

Praegu on õpipoisiõppes ainult 2% kõigist kutseõppuritest. Seda on teiste riikide kõrval vähe.

Septembrist käivitub Eestis viis aastat kestev nn õpipoisiõppe edendamise projekt, mille jaoks Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot. Eesmärk on ambitsioonikas: 2020. aastaks peab töökohapõhises õppes osalema 8000 inimest, lõpetama peab vähemalt 6000 õppurit.

Oletame, et olete kehakultuurimagistrina juba pikemat aega tulutult tööd otsinud. Kui on vakantsi, ei jagu oskusi ja vastupidi. Kaotada pole midagi, te pakute end täiesti tundmatusse maailma – pealinna ettevõte vajab külmutusseadmete paigaldusjuhti. Tulemus on ootamatu: teid ei saadeta minema, vaid hoopis kooli. Ühtlasi saab teist selle ettevõtte töötaja.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Kuigi miinimumpalk peab tõusma, pole kindel, et tuhat eurot oleks mõistlik piirmäär, arutleti täna riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rääkis Matist, kes elab Järvamaal. Tema lapsed on juba suured ning naine natuke haige. «Mati teeb luudasid ja saab 400 eurot kuus. Viimasel paari aastaga on tema palk tõusnud 40 euro võrra aastas,» kirjeldas Tamsar. Matile meeldiks kiire palgatõus küll, ent miski ei tule niisama. Omanik käis Põhja-Lätis vaatamas, kas seal annaks ehk luudasid odavamalt teha. «Seal saaks 500 euroga osta töötaja ning luuad on odavamad. Ja Matil siis enam tööd ei ole,» märkis Tamsar.

Ja siis käivad televiisoris rääkimas inimesed, et Mati-suguseid inimesi pole enam vaja. On vaja tehnoloogiat oskavaid. «Mati on vanem ja hakka tehnoloogiat õppima. Tema tunneb luuda,» kirjeldas tööandjate keskliidu juht. Kui töökoht kaob, ei hakka Mati enam ümber õppima, vaid hakkab toetusi taotlema.

Tamsar rääkis, et see probleem ei puuduta eriti Tallinnas ja seal lähedal töötavaid ettevõtteid, ent pigem pisemaid ettevõtteid linnast väljastpoolt.

Tööandjate keskliidu endine juht, keskerakondlane Tarmo Kriis leidis samuti, et madal alampalk sunnib inimesi toetuste juurde, sest inimesed vajavad abi erinevate teenuste eest tasumiseks. «Me näeme 4-5 aastast protsessi,» ütles Kriis. Sellega kaasnevad teatavad riigimeetmed. Ent kui alampalk oleks kõrgem, paraneksid maksulaekumised ja väheneks surve erinevate sotsiaalsete toetuste taotlemiseks. Hiljem toodi välja, et riigi kulutused suureneksid hüppeliselt, kuna väga suur osa töötajaist on riigitööl.

Lisaks tuleb Kriisi sõnul langetada ka tööjõumakse. «Langetada tuleb üksikisiku tulumaksu oluliselt väiksemale määrale,» märkis ta.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson leidis, et Mati olukorda aitaks lahendada tegutsemine sissetoovates sektorites. «Selle jaoks tuleks teha koolitusi enne, kui inimesed jäävad töötuks,» ütles Peterson. Automaatika kasutamisel oleks selle luua hindki ehk kaks korda odavam. Ent sektorid, mis võiksid säärastest koolitustest kasu saada, oleks näiteks õmblus, turism, side ja turva. Samuti aitaks palgakasvu suurendada majandusinnovatsioon – pidades silmas, et ekspordisektoreid mitte kahjustada.

Samas aga on praegune miinimumpalk ka Petersoni hinnangul liiga madal. «Mitmed grupid ei taha tööle minna, sest miinimumpalk on liiga madal,» ütles ta. Soome-Rootsi naabrina ei ole selline palgatase väga majandatav. Ametiühingute keskliidu juht tõi välja, et OECD hinnangul on suhtelise vaesuse piir 50 protsenti alampalgast.

«Konkurentsis püsimiseks tuleb maksta head palka, aga tuhandeeurost miinimumpalka me võimalikuks ei pea,» hindas Eesti Kaubandus-Põllumajanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni juht Raivo Altmets rääkis, et tuhandeeurone miinimumpalk on nagu lahtisest uksest sisse murdmine. Samas aga, kuna mediaanpalk on tänasel päeval alla 800 euro, siis nelja aasta lõikest tähendaks miinimumpalga tõus suurt kasvu. «Ma tõsiselt kahtlen, et ettevõtted on valmis selliseks tootlikkuse tõusuks,» hindas ta.

Samas ei ole olukord päris trööstitu – alates 2010. aastast on töötasu alammäär stabiilselt tõusnud umbes kümnendiku võrra aastas, ütles Egle Käärits sotsiaalministeeriumist. Ning kuigi meie miinimumpalk on madal, on selle suhe keskmise palgaga järjest paranenud. Ning kuigi miinimumpalga tõusu tuleb julgustada, võiks selle kokkuleppimine jääda endiselt tööturu osapooltele.

Majandus»Raha
Toimetaja: Marge Tubalkain
reporter

CV Keskuse tööportaalis on umbes tuhat alla 26-aastast tööotsijat, kelle emakeeleks ei ole eesti ega vene keel. 67 protsenti neist otsib aktiivselt tööd, rääkis CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt

Enamjaolt kandideeritakse klienditeeninduse, müügi, toitlustuse ja assisteerimise valdkonnas (55 protsenti sihtrühma kandideerimistest). Samas leidub võõrsilt tulnud noori, kes kandideerivad ka infotehnoloogia, tööstuse ja mehaanika ning turunduse valdkonnas.

Uuringust Decoding Global Talent selgus, et pool noortest, kes soovivad Eestisse tööle asuda, ei oska kohalikku riigikeelt. 17 protsendil uuringus osalenud noortest, kes soovisid Eestisse tööle asuda, oli juba inseneriharidus, 11 protsendil majandus-, üheksal protsendil sotsiaalteaduste, kaheksal protsendil infotehnoloogia- ja seitsmel protsendil äriharidus.

Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija

Lugeja küsib: Vahetasin poole aasta pealt tööandjat ja sooviksin kasutada uue tööandja juures õppepuhkust. Kas tööandjal on õigus paluda mul tuua kinnitus vanalt tööandjalt, kui palju kasutasin sel aastal vana tööandja juures õppepuhkust?

Tööandja väidab, et õppepuhkust on õigus aasta peale saada üksnes 30 kalendripäeva ja seda isegi siis, kui tööandjat vahetada.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann:

Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) §-s 8 reguleeritud õppepuhkuse saamise õigusega määratakse kindlaks õppepuhkuse maksimummäär konkreetse tööandja ja töötaja vahelises suhtes, mitte töötaja üldine õppepuhkuse maksimummäär kalendriaastas. See tähendab, et kui töötajal on mitu tööandjat korraga või ka erineval perioodil aasta jooksul, on tal õigus saada 30 õppepuhkuse päeva kalendriaastas igaühe juurest.

Riigil ei ole andmebaasi, mis sisaldaks infot õppepuhkuse kasutamise perioodide kohta, samuti ei ole töötaja teisel tööandjal kohustust anda informatsiooni töötaja õppepuhkuse kohta. Küsitav on, kas endisel tööandjal on ka õigus sellist infot ilma töötaja loata anda, kuivõrd tegemist on töötaja isikuandmete avaldamisega.

Seega on tööandjal kohustus anda õppepuhkust 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ka juhul, kui töötaja on samal aastal teise tööandja juures juba õppepuhkust kasutanud. Samuti on töötajal õigus saada puhkusetasu iga tööandja käest. Taseme- ja tööalase koolituse eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus (TäKS § 8 lõiked 2 ja 3).

Esimeses kvartalis keskmise palga kasv aeglustus, keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatas statistikaamet.Netopalk on kasvanud kiiremini, see on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest.

Kui 2014. aasta esimeses kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid palgatöötaja kohta 15,6% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 5,3%.

Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta I kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk (kasv 5,9%). See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 5,4%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta I kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viieteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 5,8%.

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraala palgatöötajatel (vastavalt 14,4% ja 15,0%).

Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal:
1) mäetööstus;
2) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
3) ehitus;
4) veondus ja laondus;
5) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning
6) haldus- ja abitegevus.