Artiklid
- Üksikasjad
Valitsus otsustab peagi töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2016-2019, eelnõu ette valmistanud sotsiaalministeerium tegi ettepaneku maksumäära alates 2017. aastast langetada.
Ettepanek on jätta 2016. aastal töötuskindlustusmakse määrad samale tasemele 2015. aastaga, ehk töötajatele 1,6 % ja tööandjatele 0,8%.
Aastateks 2017 kuni 2019 langetatakse maksemäär 2,4%-lt 2,1%le, ehk töötajad maksaks 1,4% ja tööandjad 0,7% palgalt.
Töötuskindlustusmakse määradega 1,6% kindlustatule ja 0,8% tööandjale laekuks 2016. aastal töötuskindlustusmakseid 159 miljonit eurot.
Maksemääradega 1,4% kindlustatule ja 0,7% tööandjale laekuks 2017. aastal 169 miljonit eurot ning 2018. ja 2019. aastal vastavalt 180 ning 191 miljonit eurot.
Ligi 700 miljonit reservis
2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa varade maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 610,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 648,8 miljonit eurot.
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Signe Kalberg,
Eesti Päevaleht
Ehkki tööandja väitel oli tema allkiri lepingul võltsitud, tunnistas kohus siiski töösuhet.
Veidi üle kahe aasta kestis Jõgevamaa mehe Madise (täisnimi toimetusel teada) vaidlus oma endise tööandja Twenty Four Seven OÜ-ga, seda nii töölepingu kehtivuse kui ka saamata jäänud palga teemal.
Ehituse abitööline Madis ütles oma tähtajatu töölepingu üles, sest tööandja rikkus seda – ei suutnud Madist tööga kindlustada, ei maksnud töötasu ja temaga polnud võimalik ühendust saada. Madis esitas kõigepealt nõude töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK), milles palus osaühingult välja mõista saamata jäänud töötasu 6528 eurot ja hüvitis 3857 eurot. Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon tegigi otsuse Madise kasuks. Et aga tööandja vaidlustas TVK otsuse, pöördus Madis kohtusse.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
METI personaliabi tegevjuht Tiit Kruusalu paljastab töölepinguseaduses augu, millesse kukkumist peaks iga tööandja ja personalijuht teadlikult vältima.
Minul on üks äriidee, mille realiseerimise korral saaksin endale suure tõenäosusega 3- 4 kuu jooksul korraliku aastapalga välja teenida. Tegevus oleks igati seaduslik ja maksud makstud. Ometigi ei kavatse ma oma äriideed realiseerida eetilistel kaalutlustel ja ka seetõttu, et ilmselt oleks ainult aja küsimus, millal osad ettevõtjad minu tabamiseks pearaha välja käivad. Sellest hoolimata peaksid kõik ettevõtjad, kes ei soovi võõrale inimesele mõnepäevase töötamise eest 3,5 kuupalka maksta, selle jutu hoolega läbi lugema.
Proovipäev kui töötaja äriidee
Oletame korraks, et otsustan kontoris arvuti taga istumise asemel midagi muud teha. Leian selleks tööportaalide kaudu ametikoha, kus erilist kvalifikatsiooni ei nõuta ja pakun ennast tööle. Näiteks ehitusele abitööliseks või puhastusteenindajaks.. Või teatud kaupluseketi saalitöötajaks. Leian valdkonna, kus tööpakkumine ületab nõudluse ja kuhu ollakse valmis avasüli igaüht vastu võtma. Neid kohti on meil Eestis kahjuks liiga palju. Loomulikult nõustun tegema proovipäeva või -päevi. Kuna minu tegelik eesmärk ei ole jääda tegema madalapalgalist tööd, siis proovipäeva(de) tulemus on negatiivne ja suure tõenäosusega saadab tööandja mu mingit tasu maksmata minema. Arvestades asjaolu, et proovipäevad ei ole seadusega lubatud ja inimese tööle lubamisega loetakse tööleping sõlmituks, esitan avalduse töövaidluskomisjonile, nõudes mind proovipäevale lubanud tööandja käest 3, 5 kuupalga suurust hüvitist. Vägagi suure tõenäosusega mõistetakse see raha minu kasuks ka välja.
Kuidas see võimalik on? Aga vägagi lihtsalt.
Enda töösuhte tõendamiseks esitan töövaidluskomisjonile oma telefoniga tehtud selfie- pildid, kus kuupäevad-kellaajad ja ka mõned kolleegid tööhoos peale on jäänud. Võimalik, et mul on ka mõni e- kiri, kus tööandjaga proovipäeva aega või tingimusi täpsustan.
Töölepingu seadus annab juhised palga määramiseks, kui palga kokkulepet ei suudeta tõendada. Selleks on sarnastel asjaoludel harilikult makstav tasu, ehk siis sama palk, mis teistel tööandja juures sama tööd tegevatel töötajatel. Abiks on ka Statistikaameti andmed. Mõlemad variandid seniste kohtupraktika näidete toel töötavad.
Kuna töösuhe on tõendatud minu tööleasumisega ebaseaduslikul proovipäeval, siis hakkas mul sellest hetkest jooksma katseaeg, mille lõpetamisest tuleb 15 kalendripäeva ette teatada või see aeg rahaliselt hüvitada.
Kuna minu töösuhe lõpetati peale proovipäeva ilma nõuetekohase ülesütlemisavalduseta, siis on töösuhte lõpetamine tühine. Töövaidluskomisjon lõpetab minu avalduse peale töölepingu ise ja vastavalt seadusele mõistab tööandjalt minu kasuks välja 3 kuu keskmise palga suuruse hüvitise.
Isegi kui hüvitist arvestatakse ainult miinimumpalga pealt, on 1- 3-päevase töötamise eest 1365 € brutos (3,5 x 390 €) täitsa arvestatav sissetulek. Maksud ka makstud!
Ettevõtliku inimesena oleksin ma selleks ajaks, kui asi töövaidluskomisjonis arutusele tuleb, jõudnud sama skeemi kasutada juba 6- 7 erinevas ettevõttes. Või palganud endale tankistid, kes minu poolt instrueerituna üle Eesti sama skeemi kasutavad.
Kordan veelkord, et mina nii ei tee, aga on aja küsimus, millal töötajate teadlikkus tõuseb ja keegi teine sama „ärimudelit“ soovib kasutada. Iga ettevõtja võtab oma äririskid ise, ka selle, mis kaasneb ebaseaduslike proovipäevadega. Kindlam on loobuda proovipäevadest ja vormistada kohe alguses korrektne tööleping, mis vastab konkreetse tööandja vajadustele nagu rätsepaülikond. Selliseid ettevõtjaid aitame hea meelega ja boonusena anname ka nõu, kuidas töötajat testida ilma keelatud proovipäevadeta.
Töösuhete olulistest nüanssidest ja lepingutest räägib Tiit Kruusalu lähemalt 9. septembril toimuval hommikuseminaril Suulise töölepingu võlu ja valu. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: kas lapse haigestumine ema või isa puhkuse ajal lükkab samuti puhkuse hoolduslehe päevade võrra edasi või kehtib see üksnes töötaja enda töövõimetuslehe puhul?
Seaduse järgi on haige lapse hooldamine samasugune töövõimetus nagu enda haigus ja töötajal on õigus puhkus edasi lükata või katkestada. Puhkuse ajal tekkinud töövõimetusest tuleb kindlasti esimesel võimalusel tööandjale teada anda ja puhkus sellega katkestada, automaatselt puhkus ei pikene. Vaidluste vältimiseks soovitan teate saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Lugeja küsib: mulle on määratud 100% töövõimetus. Ise tunnen, et lihtsamat tööd võiksin natuke teha. Kas tööandjad tohivad mind palgata? Mis on minu puhul teistmoodi?
Saada oma tööalane küsimus:
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Eestis on veidi üle 300 000 vanaduspensionäri, kellest iga viies ehk ligi 66 000 pensionäri käib tööl.
Statistika näitab, et töötamist jätkatakse 70. eluaastani, vahendab ERR uudised raadiouudised.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul saavad miinimumpalka neist vähesed ning enamik teenib suuremat pensionilisa. «Palga keskmine väljamakse aastal 2014 oli 621 eurot kuus ja 2015 esimese kuue kuuga näeme, et tänavu aastane keskmine väljamakse ületab 2014. aasta taset,» selgitas Kuusk.
Tema sõnul töötasid eelmisel aastal pensionärid enamasti avaliku halduse, hariduse ja tervishoiu sektoris.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Hanneli Rudi
Tarbija24 juhataja
Lehekülg 958 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee