Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2015

• Postimees

Töötav teler, mustad nõud kraanikausis, kutsuv külmkapp – mõne inimese jaoks on just need mõjuvad põhjused, miks mitte kodus töötada. Ent paljude teiste jaoks on kodu just see koht, kus on võimalik saavutada parimaid töötulemusi. Seda on näidanud ka uuringud.

FlexJobs viis 2600 töötaja seas läbi uuringu, millest selgus, et 76 protsenti inimestest on kontoris erinevate asjade poolt niivõrd häiritud, et nad ei suuda tõhusalt töötada. Näiteks toodi välja häirivad kolleegid, kontori tööeetika, tülikas tööleminek (ühistranspordiga) ja ebamugav töökeskkond, kirjutab Glamour.

Pooled uuringus osalenud inimesed eelistavad kontori asemel töötada kodus, kohvikus, raamatukogus või mõnes muus avalikus kohas, sest seal on vähem segavaid faktoreid ja need keskkonnad mõjuvad inspireerivamalt.

Mõned töötajad (30 protsenti) tahaksid lausa nii väga kodus töötada, et on nõus saama töö eest senisest madalamat palka. 24 protsenti vastanutest tunnistas, et on nõus loobuma puhkustest, kui saaksid kodus töötada. Kõige üllatavam oli aga see, et suur hulk uuringus osalenutest (82 protsenti) sõnas, et nad oleksid oma tööandjale lojaalsemad, kui tööandja võimaldaks neil soovi korral kodus tööd teha.

Asi pole ainult paremates töötulemustes – inimesed usuvad, et paindlik töögraafik ja töökoha valimise võimalus mõjuks hästi ka nende tervisele ja üleüldiselt elule. Peaaegu kõik vastanud olid nõus, et kodus töötamine oleks positiivne muutus ja 87 protsenti inimestest oli veendunud, et see aitaks vähendada tööstressi.

Naine»Karjäär
Toimetaja: naine.postimees.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2015

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Millistel töötavatel pensionäridel arvestatakse palgast maha töötuskindlustusmakse? Saan soodustingimustel pensioni tervistkahjustava töö tõttu, samas praegu olen 60aastane, veel mitte pensioniealine. Lisaks pensioni saamisele käin ka tööl. Minu palgateatel on aga kirjas, et minu palgast arvestatakse maha töötuskindlustusmakse.

Miks minult kui pensioni saavalt inimeselt arvestatakse maha töötuskindlustusmakse? Kas see tähendab, et kui ma kaotan töö – kui mind koondatakse –, kas siis saan lisaks pensionile ennast ka töötukassas arvele võtta ja teatud aja jooksul kompensatsiooni töö kaotamise tõttu?

Maalehe lugeja

Vastab Eesti Töötukassa infospetsialist Nansi Kartanas:

Töötaja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.

Vanaduspensioniealiseks saavad nii mehed kui naised 63aastaselt (v.a 1952 aastal sündinud naised, kelle puhul vanaduspensioniiga saabub 62 aasta ja 6 kuu vanuseks saamisel).

Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms), on töötuskindlustusega kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma.

Töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka.

Töötuna registreeritud inimesele makstakse töötuskindlustushüvitist, kui ta vastab hüvitise määramise tingimustele:

- tal on töötuskindlustusstaaþi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;

- viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).

Lisaks makstakse kindlustushüvitist koondamise korral nii sooduspensioni, invaliidsuspensioni kui ka vanaduspensioni saavale koondatud töötajale, kes on töötanud asutuses üle viie aasta.

Koondamishüvitise taotluse peab töötukassale esitama tööandja – viie päeva jooksul pärast töötaja koondamist.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 september 2015

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
käin täiskohaga tööl – töötan esmaspäevast reedeni. Astusin sel aastal kõrgkooli kaugõppesse ja kõik loengud toimuvad nädalavahetustel. Kas mul on õigus võtta õppepuhkust või on tööandjal õigus mulle õppepuhkuse andmisest keelduda?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Töötamise kõrvalt õppimist ja õppepuhkuse saamise tingimusi reguleerib täiskasvanute koolituse seadus. Selle aasta suvest täiskasvanute koolituse seadus muutus.

Seadusesse lisati põhimõte, et tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Sellega soovitakse vältida praktikas esinenud olukordi, kus õppepuhkust kasutati üksnes vabadel päevadel palgalisa saamiseks. Seega kui soovitud õppepuhkuse päevad langevad üksnes Teie vabadele päevadele, on tööandjal õigus õppepuhkuse andmisest keelduda.

Küll aga ei ole keelatud võtta õppepuhkust selliselt, et õppepuhkuse perioodi jäävad ka vabad päevad. Töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul. Õppepuhkust on tööandjal aga kohustus anda vaid juhul kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega.

Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kadri Paas, Tanel Saarmann
ärileht.ee

Eurostati andmestest selgub, et aastast aastasse on eestlaste keskmine tunnitootlikkus püsinud 10-11 euro juures. Samal ajal on meie lähipiirkonna riikides samalaadne number mitu korda suurem: Taanis 50 euro, Suurbritannias 40 euro, Soomes samuti 40 euro ja Norras tervenisti 70 euro lähistel.

Kui aastaid on Eesti poliitikud, aga mitte ainult, rääkinud tootlikkuse olulisusest, kasvust ja arendamisest, teevad eestlased jätkuvalt üliodavat tööd. Kui töö tulemust ei suuda ettevõtja kallilt maha müüa, tulebki välja, et Eesti ei jõua mitte kunagi peaminister Andrus Ansipi lubatud viie rikkama riigi hulka. Ja mõistagi ei saa me siis ka Lääne-ja Põhja-Euroopa tasemel palka.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur räägib Ärilehele, et eestlased ei ole laisad ega rumalad, kuid ilmselt üsna tagasihoidlikud. "Osalt on tagasihoidlikkus tingitud meie väga piiratud keeleruumist, mille tõttu muu maailm paljudele meist üsnagi võõraks jääb ega lase neil seal sellise endastmõistetavusega tegeleda nagu näiteks iirlastel. Kuid meie tagasihoidlikkusest mõjutab meie edukust palju enam see, et oleme üpris naiivsed ja liig sageli ei tee vahet enda ja teiste huvide vahel ja pahatihti ei pane tähele vastuolusid teiste jutus ja tegevustes," nentis Vitsur.

Eestlased võtavad Vitsuri meelest teiste edulugudest teadmiseks seda, mis on meeldiv ja ignoreerib tervikut, mis on teisi eduni viinud. "Noh, neid viimaseid asjaolusid võib ju ka rumaluseks nimetada. Lõpuks peame tunnistama ka seda, et ega meil protsesside juhtimise kogemust riigi ega ka ettevõtete tasemel just liiga palju olegi. Lisaks sellele vähendab meie majanduse tõhusust tema väga madal komplektsuse tase, mis juba iseendast toob kaasa kohmakama organisatsiooni ja suuremad kulud ja madalama tööviljakuse," arutleb Vitsur.

Tabelit näeb originaalis.