Artiklid

Üksikasjad

Kaire Saarep
Noorte hääl

Noor, kes sa töötad või plaanid tööle minna, tea oma õiguseid ja oska nende eest võidelda!
"Töötan kohas, kus töö toimub graafiku alusel. Tööandja küll küsib vabade päevade soove, kuid enamasti ei arvesta nendega. Graafik saab tihti valmis alles kuu viimasel päeval. Samuti on väga palju graafiku muudatusi, millest tööandja annab teada telefoniteel. Ta helistab eelmisel päeval või isegi sama päeva hommikul ning teatab, et täna on vaja tööle tulla. See segab oluliselt eraelu korraldamist. Ühtegi linnast väljasõitu ei saa organiseerida. Eriti teeb murelikuks sama olukorra kordumine suvel, sest sooviks paariks päevaks maale sõita või paar päeva järve ääres veeta, kuid selline graafik ei luba ühtegi 2-3-päevast reisi ette võtta. Kas tööandja peab arvestama töötaja vabade päevade sooviga ning lubama vähemalt 2-3 päeva järjest vabaks võtta ilma, et ma peaksin oma puhkusepäevi kasutama?"

Kõigepealt tekib mul küsimus, kas tööandja arvestab töö-ja puhkeaja seadusega? Kui eeldada, et töötaja töötab täiskoormusega, siis peab töötajale olema tagatud iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seejuures 24-tunnist ajavahemikku loetakse tööaja algusest (§51 lõige 1). Summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb töötajale iga seitsmepäevase ajavahemeiku jooksul tagada 36 tundi järjestikust puhkeaega (§52).
Arvestades igakuist täistööaja normi (2015. aastal olenevalt kuust 149-184 h/kuus) võiks eeldada, et 2-3 vaba päeva järjest summeeritud tööaja korral on võimalik. Tekib küsimus, kas graafikusse kirjutatakse sisse ületunnid. Ületundide tegemine eeldab igal korral eraldi kokkulepet, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud (§44 lõige 1). Kui tegemist on alaealisega, siis sellisel juhul on ületunnitöö kokkulepe tühine, s.t alaealisel ei lubatud ületunnitööd teha. (§44 lõige 2)
Töölepingu seaduse §6 lõige 6 kohustab tööandjat teavitama töötajat kirjalikult tööajakava teatavaks tegemise tingimused s.t, mis perioodi kohta graafik koostatakse, tööajakavast etteteatamise aeg. Töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimuste koostamisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Kui vana töölepingu seadus sätestas etteteatamise tähtajaks 5 päeva, siis uus töölepinguseadus eeldab töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet.
1-päevast etteteatamise aega võiks mõistlikuks pidada vastavalt hea usu põhimõttele ainult erandjuhtudel nagu näiteks ettevõttega seotud erandlike ettenägematute ajutiste asjaolude tõttu (näiteks vahetustega tööl ei ilmu töötaja õigel ajal tööle ja töö tegemine ei tohi kahjude tekkimise ohus katkeda). See ei saa kindlasti olla tavapärane ja rutiinne graafiku koostamise kord.

Loe rohkem SIIT http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/!

Üksikasjad

TNS Emori igakevadises tööandjate maine uuringus hoiab teist aastat järjest esikohta Eesti Energia. Esiviisikusse kuuluvad veel Tallinna Sadam, Tallink, RMK ja Estonian Air.

„Pingerida näitab, et tööandjatena on kõige atraktiivsemad riigi omanduses olevad ja turismi valdkonnaga seotud ettevõtted,“ ütles TNS Emori juhtekspert Mari-Liis Eensalu. „Riigiettevõtete puhul hinnatakse kõrgelt töökohtade stabiilsust, turismiga seotud tööd tunduvad aga huvitavad ja vaheldust pakkuvad – kes siis ei tahaks, et töö oleks nagu puhkus.“

TNS Emori tööandjate maine uuring toimus sel kevadel juba 10. korda. Kümme aastat tagasi oli liidripositsioonil Estonian Air ning Eesti Energia ja Tallink kuulusid ka siis pingerea tippu.

Võrreldes tookordse uuringuga on Mari-Liis Eensalu sõnul tipptööandjatest kõige suurema tõusu läbi teinud RMK, kes toona positsioneerus alles kolmanda kümne lõppu: „RMK panus puhkevõimaluste arendamisse on see, mis on muutnud organisatsiooni palju nähtavamaks ja maine positiivsemaks.“ Esikümnesse on tõusnud ka Skype, mis oli aastal 2006 keskmisele töömehele samuti veel tundmatu.

Esimesest esiviisikust on 10. koha piirimaile langenud toonane Reval Hotelligrupp (nüüd Radisson Blu Hotels) ja Hansapank (tänane Swedbank). Kinnisvarabuumi laineharjal kuulus esikümnesse ka Merko Ehitus, kelle täna leiame pingerea 18. kohalt.

50 mainekamat tööandjat seadsid aprillis 2015 pingeritta 1522 palgatöötajat üle Eesti.

Üksikasjad

Agne Narusk,

Eesti Päevaleht

1. juulist jõustuv täiskasvanute koolituse seadus muudab õppepuhkust ja kaardistab koolitajad.

Sel suvel tasub töö kõrvalt ülikooli astumisele mõelda küll – enam pole oluline, kas ja kuidas haakuvad õpingud praeguse töökohaga, 20 kalendripäeva tasulist õppepuhkust on uue seaduse järgi ette nähtud igal juhul.

1. juulist hakkab kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis lubab tasustatud õppepuhkust kõigile tasemeõppijatele ühtsetel alustel, tutvustas haridus- ja teadusministeerium täiskasvanuhariduse infopäeval uut korda. Pole oluline, kas õppur on päevases või kaugõppes, õpib osalise või täiskoormusega, kas ta on täiskasvanute gümnaasiumi, ametikooli, rakenduskõrgkooli või ülikooli nimekirjas – talle on õppeaastas ette nähtud 30 kalendripäeva õppepuhkust. Keskmine palk säilib 20 päeval.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Bostoni Ülikooli teadlane Erin Reid uuris ühe USA suurfirma näitel, millised töötajad rabavad reaalselt tööd ning millised teevad vaid nägu, et neil on tegevust.

Erin Reid veetis aega firmas, mis ootab oma töötajatelt täielikku pühendumist, sealhulgas keskööl e-mailidele vastamist ja isiklike plaanide tühistamist ületundide eesmärgil, vahendab The Guardian. Reid avastas, et 31 protsenti meestest ja 11 protsenti naistöötajatest leidsid viisi, kuidas jätta mulje endist kui töönarkomaanidest. Aeg-ajalt nad haihtusid töölt kellelegi ütlemata või tegid salajasi kokkuleppeid ja graafikumuutusi kolleegidega, et nad ise saaks perega aega veeta.

Inimesi, kes tegid ametlikke ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks või ümberjagamiseks, karistati vähese pühendumisvõime eest. See-eest tööteesklejaid nähti paremas valguses ning neid ka autasustati vastavalt. Sealjuures oli rohkem naisi, kes küsisid formaalset luba ning mehi, kes viilisid töölt salaja. See näitab, et premeeritud said vähesema töö tegijad, kes lasid välja paista, justkui nad teeksid pühendunumalt tööd kui mõned teised.

Selline suhtumine näitab, milline erinevus on korrektselt tehtud tööl ning tööl, mis vaid paistab kui tehtud. On pisut probleemne ka uurida, kelle töö sisaldab rohkem ütlusi, millega nad tegelevad, kui reaalset tööd. Teesklejad panustavad rohkem aega ja energiat näilikkusele, et nad tegelevad pidevalt millegagi.

Reid teeb järeldused, et kui töö koormab liigselt, ei ole soovitav küsida töökohustuste vähendamist, vaid mõelda, kuidas saaks kergemini ülesannetega tegeleda või neist mööda libiseda. Siiski oleks parem, kui ka firmad ei ootaks, et nende töötaja peab olema 24 tundi ööpäevas valvel ning valmis tööülesannetega tegelema. Ei ole hea tööstressi koju kaasa võtta, pigem tuleks töö- ja eraelu kohustused lahus hoida.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Üksikasjad

2015. aasta esimese 5 kuuga on Eestis toimunud 1765 tööõnnetust ehk 12 tööõnnetust iga päeva kohta. Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega. 5 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu. Kahjuks võib tööõnnetuste lõplik arv võib olla veelgi suurem, kuna mitmete õnnetuste asjaolud on veel täpsustamisel. Halvimal juhul peame nentima, et käesoleva aasta esimese 5 kuuga on käesoleval aastal toimunud üle 2000 tööõnnetuse.

Tööõnnetuste arvu kasvu näeme ehitussektoris kus on toimunud juba 133 tööõnnetust, kuigi suurem ehitushooaeg alles algas. Puidutööstuse tegevusalas on toimunud 140 tööõnnetust, millest 36 juhul sai töötaja raske kehavigastuse. Samuti on avaliku halduse ja riigikaitse sektoris registreeritud juba 264 tööõnnetust, millest 33 juhul on tööõnnetus lõppenud töötaja jaoks raske kehavigastusega. Need on vaid suurima tööõnnetuste arvuga sektorid, kuid tööõnnetusi toimub igas sektoris.

Käesoleva aasta esimese 5 kuuga on tööd tehes oma elu kaotanud kaks kaevurit, sadamas kukkus merre trapitöötaja, hukkus keevita kes tõstis telfriga metallfermi pukkidele, kuid jäi kukkuva metallfermi alla, autojuht, kes puhastas enne teele sõitu veokasti servi, et mitte muutuda kukkuvate kivikestega ohtlikuks teistele liiklejatele, kuid jäi ise samal ajal tagurdava laaduri ja veoauto vahele.

Olgugi et töökeskkonna riskianalüüsi tegemine on iga tööandja kohustus, on tegelik situatsioon kurb - töökeskkonna riskid on paljudes ettevõtetes hindamata või alahinnatud. Sageli ei teadvustata, et mitte ainult füüsiline vaid ka kontoritöö võib põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, mille tagajärjeks on töövõime langus või koguni töölt kõrvale jäämine.

Tööinspektsioon tuletab siinkohal meelde, et läbimõeldud töökeskkonna riskianalüüs ja õige töökorraldus aitavad vältida riske töökohal ning paneb südamele, et ohutu töökeskkonna loovad tööandja ja töötaja üheskoos.

Töökeskkonna ja töötervishoiu valdkonna küsimustes pakub Tööinspektsioon kõigile töötajatele ja tööandjatele tasuta konsultatsioone. Pöörduda saab infotelefonil 640 6000 või e- kirja aadressil jurist|ät|ti.ee. Tööelu puudutavatele küsimustele saab vastuseid otsida Tööelu portaalist www.tööelu.ee Riik on loonud ettevõtjatele mugava võimaluse viia riskianalüüs läbi Tööbik portaalis www.toobik.ee

  1. Statistika viitab palgatulu ja ettevõtlustulu tasakaalustamatusele
  2. Töökäte puudus: vabade ametikohtade arv suurenes taas
  3. Kas tööandja saab minu puhkust edasi lükata?
  4. Tamsar: Alampalka tuleb tõsta nii, et töökohad ja ettevõtete konkurentsivõime säiliksid