Artiklid
- Üksikasjad
Nelli Loomets
Maaleht
Lugeja küsib:
Ettevõte, kus ma töötan, plaanib oma tegevuse lõpetada, kuna tegutsetakse kahjumiga. Kui tuleb pankrot või firma tegevuse lõpetamine, siis kui pikalt ette on tööandja kohustatud töölepingu ülesütlemisest töötajatele teatama?
Kas see on üks kuu? Kas lõpparve puhul peab tööandja maksma meile raha ka saamata puhkuse eest või maksab ainult viimase kuupalga? Juhul kui firmajuhil pole raha lõpparve maksmiseks, kuhu sel juhul pöörduda? Kas töövaidluskomisjoni, ja kes siis maksab?
Vastab Nelli Loomets, ametiühingute keskliidu jurist
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Alates 8. juunist 2015 ei saa teostada riigipoolse sotsiaalmaksu maksmist ravikindlustatud isiku ülalpeetava abikaasa eest seoses laste kasvatamisega, kui teisel abikaasal on kehtiv töösuhe ja sellele abikaasale makstakse lapsendamishüvitist, lapsehooldustasu, vanemahüvitist või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust.
Riigipoolset sotsiaalmaksu tasutakse selle lapsevanema eest, kes saab vanemahüvitist, lapsehooldustasu või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust (edaspidi: hüvitis).
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei anna määrus isikule, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu seoses hüvitise saamisega võimalust loobuda riigipoolsest sotsiaalmaksust teise vanema kasuks olgugi, et sotsiaalmaksu selle isiku eest maksavad nii tööandja kui ka riik.
Sotsiaalmaksu maksmise kaudu tagab riik ravikindlustuse ja pensioniõigused isikule, kes ei saa (täiskohaga) töötada lapse kasvatamise tõttu. Sotsiaalministeeriumi seisukoha järgi peab last tegelikult nii öelda täiskohaga kasvatav vanem olema ka hüvitise saaja. Teisele vanemale kehtib aktiivsusnõue.
Olukord, kus hüvitis on vormistatud nt rahalistel kaalutlustel selle vanema nimele, kelle töölkäimist lapse kasvatamine ei mõjuta, last tegelikult kasvatav vanem aga tööl käia ei saa ning on hüvitisega kaasnevatest garantiidest ilma jäetud, ei ole kooskõlas vanemahüvitise ja riiklike peretoetuste seaduse eesmärgiga.
- Üksikasjad
Tööandja soovib palgata sobilike oskuste ning töökogemustega asjatundjat. Millega peaks aga arvestama, kui värvatav inimene on erivajadustega? Sotsiaalse vastutuse üks osa on puuetega inimeste tööhõive edendamine. Tööandja jaoks ei mängi rolli, kas töötaja on puudega või mitte – oluline on, et ta oskab ja tahab oma tööd teha.
Kõige levinumad hirmud on need, et erivajadustega töötaja värbamisel tuleb teha suuri ümberkorraldusi ning lisainvesteeringuid ja nad haigestuvad rohkem. Sageli on aga niisugused kõhklused põhjustatud teadmatusest või eelarvamustest ja neil pole mingit alust.
Tööandja leiab rohkesti toetust
Kui teie ettevõttesse asub tööle puude või pikaajalise tervisehäirega inimene, pakub riik teile toetavaid ja töötajat abistavaid teenuseid. Kahjuks otsitakse infot selliste teenuste kohta veel vähe ning paljud ei tea nendest võimalustest midagi.
Töötukassa kaudu leiab aga palju tuge alates sellest, et inimesega aidatakse vajadusel suhelda (nt viipekeele tõlketeenus), lõpetades tugiisiku teenuse hüvitamisega, kui töötaja vajab tööl tavapärasest rohkem abi ja juhendamist. Tööturuteenustest võidavad ka tööandjad. Näiteks on võimalik töötukassa kaudu saada tasuta abivahendeid, mis lihtsustavad puudega inimese tööd: telefonivõimendeid, punktkirja kuvareid, ergonoomilisi töövahendeid.
Erivajadustega inimesele on vahel tarvis just tema jaoks kohandatud tööruume. Ka sellisel puhul tuleb appi töötukassa, kes annab toetust selleks, et muuta töökeskkond ja -vahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ning kasutatavaks. Kui teie juurde asub tööle erivajadusega inimene, kes on töötuna arvel või koondamisteatega tööotsija, siis hüvitatakse 50–100% summast, mis läheb ruumide jms kohandamiseks. Need kulud hüvitatakse, kui sõlmitud tööleping või teenistussuhe on tähtajatu või kestab vähemalt kolm aastat. Ent tihtipeale ei vajagi paljud puudega inimesed töö tegemiseks mingeid täiendavaid abivahendeid või suuri töökoha ümberkorraldusi.
Tööandjale kehtivad maksusoodustused
Riik tasub osa töövõimetuspensionit saava töötaja sotsiaalmaksust, seega väheneb tööandja maksukoormus. Peale selle ei maksustata tulumaksuga tööandja soetatud abivahendeid töötaja jaoks, kellel on töövõime kaotus alates 40% või kellele on määratud puude raskusaste. Tulumaksuvabastus kehtib ka kulutustele, mida tööandja teeb töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.
Kui puudega töötajal ei ole kodu ja töökoha vahel sõitmiseks võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab ebamugavust, siis võib talle maksta maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamiseks. Tööandja tohib ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja transporti.
Töötaval puudega inimesel on võimalik tööalaseks enesetäiendamiseks taotleda ka täienduskoolitustoetust. Töövõimetuspensioni saajatel on õigus ka seitsmepäevasele lisapuhkusele, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.
Puudega inimeste töölevõtmisega on seotud teatud hirmud ja tabud. Inimloomus on kord selline, et kipub kartma seda, mida hästi ei tunne. Tegelikult võib aga puudega inimene olla vägagi hinnatud töötaja, kelle värbamisest saavad rohkesti kasu mõlemad pooled.
SEB»Ettevõtlus
Autor: Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik
- Üksikasjad
Kaire Saarep
Noorte hääl
Lähed suveks tööle või juba töötad? Jagame Sinuga iga nädal üht seika kellegi töökogemusest ja anname abi ja nõuandeid. Tea oma õigusi ning oska nende eest seista!
"Olen kuu aega töötanud ühes restoranis. Töö algab kell 12:00 ja restoran suletakse kell 23:00. Palka saame 11 tunni eest, kuid koristuse peale läheb enamasti tund aega veel lisaks, mille eest palka ei maksta. Kas see tund aega ei peaks olema samuti tasustatud? Lisaks ei sõida peale keskööd ühistransport, mistõttu tuleb igal õhtul oma raha eest taksoga koju sõita, kuid taksosõit maksab umbes 6-7 eurot, mis on minu kahe tunni palk. Kas tööandjal on kohustus maksta taksosõitude eest?"
Töölepingu kirjalikus dokumendis peab kirjas olema tööaeg (§ 5 lõige 1 punkt 7), tööaja alguse ja lõpu ning tööülesannete kirjelduse määrab tööandja töökorraldusreeglites. Ma eeldan, et restorani koristus kuulub samuti töötaja tööülesannete hulka. Kui isik teeb teisele isikule tööd (k.a restorani koristus) on see tegevus, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest (§1 lõige 1, § 29 lõige 1). Seega restorani koristus kuulub kindlasti töö hulka ning selle eest tuleb maksta tasu.
Töölepingu seadus eeldab, et tööandja ja töötaja käituvad üksteise suhtes heauskselt ja mõistlikkuse printsiipi silmas pidades. Tulumaksuseaduse §48 lõige 51 lubab tööandjal kasutada maksusoodustust kui tööandja kompsenseerib töötajale tööle ja töölt koju sõidu ajal, mil ühistransport ei sõida.
Seega kohustust ei ole, kuid töötajate transpordi korraldamist ajal, mil ühistransport ei sõida ning tööandja huve silmas pidades, võiks kompenseerimist mõistlikuks pidada.
- Üksikasjad
Vastab tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Piret Kaljula.
Vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu nõue sõltub sellest, kas mootorsõidukiga osaletakse liikluses Eesti teedel või mitte.
Kui mootorsõidukit kasutatakse liikluseks Eesti teedel, tuleb lähtuda liiklusseadusest ja mootorsõidukiga töötaja peab omama liiklusseaduses sätestatud juhtimisõigust.
Juhul kui mootorsõidukit kasutatakse kinnisel territooriumil või muudel aladel, mida ei saa lugeda liiklemiseks Eesti teedel liiklusseaduse mõistes, ei ole liiklusseaduses sätestatud juhtimisõiguse omamine kohustuslik.
Sõltumata sellest, kas töötaja kasutab mootorsõidukit Eesti teedel või kinnisel territooriumil, tuleb selle juhi juhendamise ja väljaõppe osas lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja alamaktides toodud nõuetest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 2 kohaselt ei tohi tööandja lubada töötajat tööle, kui tal puuduvad töötamiseks vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu ja tööohutuse alased teadmised. Tööandja peab töötajale enne tööle asumist korraldama juhendamise ja väljaõppe vastavalt sotsiaalministri 14.12.2000. a määruse nr 80 «Töötervishoiu-ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord» paragrahvidele 4, 5 ja 6. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 «Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» § 1 lõikest 8 tuleneb, et surve-ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid. Sama määruse § 10 lõige 1 sätestab, et liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe.
Mõistete eriväljaõpe ja nõutav väljaõpe all mõeldakse väljaõpet suurema ohtlikkusega töövahendiga töötamiseks. See sisaldab töövahendiga töötamise ohutusnõuete tundmist nii enda kui teiste isikute elu ja tervise ning keskkonna ja tööandja vara kaitseks, töövahendi õigete juhtimisvõtete omandamist, töövahendi korrasoleku kontrolli, hooldust, praktilist kasutamist ja palju muud. Sellise väljaõppe korraldab tööandja enda poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel või, kui see pole võimalik, saadab seadme tulevase kasutaja väljaõppele koolitusettevõttesse. Väljaõppe läbinud töötaja võib tööandja lubada iseseisvale tööle.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter
Lehekülg 957 / 1632