Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Postimees

Reeglina on väga keeruline tõestada paaritunnise või ka paaripäevase koolituse kasu. Kas oskused paranesid, kas töötu sai tööle, kas palk läks kõrgemaks või amet prestiiþsemaks? Siiski ei kahelda elukestva õppimise tähtsuses, samuti nagu puhta õhu või hea tervise olulisuses. Kui need on olemas, siis me ei märka neid, kui pole, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valk.

Väga kurb on olukord, kui inimene peab tegema tööd, mis talle huvi ei paku ja mille käigus ta ei arene. Pidin kunagi valima kümmekonna omaduse hulgast kolm, mis iseloomustavad head tööd. Võimalus töö käigus uusi asju õppida platseerus minu jaoks olulisimaks väärtuseks. Kui ma saan iga päev teha midagi, mis mind arendab ja keegi on nõus selle eest ka palka maksma, siis see on parim, mis juhtuda võib.

Ka PIAACi uuringus leidis tõestust sama väide: oma tööga on enam rahul inimesed, kelle haridus vastab tehtavale tööle, kes saavad töö käigus õppida ja oma oskusi arendada. Võimalus oma tööd ise korraldada annab samuti suurema rahulolu.

Eestis käib aasta jooksul koolitustel iga teine täiskasvanu, mis on üsna tubli tulemus – PIAACis osalenud 24 riigi keskmine. Siiski on Põhjamaades osalus 10 protsendipunkti kõrgem. On huvitav, et tööga mitteseotud koolitustel osalemist on Eestis sama palju kui Põhjamaades, väiksem on just tööga seotud koolituste osa. Lihtsustatult võib teha järelduse, et Eesti inimese õppimise huvi ja valmisolek ei erine kuidagi Põhjamaadest, küll aga tulevad erinevused tööst ja tööandjast.

Kahekümneviieselt vanaks

Osalus elukestvas õppes on üks hariduse võtmeindikaatoritest nii Euroopas kui Eestis. Kui täiskasvanuna õppimine on nii väärtuslik, miks siis kõik ei õpi? Kurb tõsiasi on see, et kõik ei saa õppimist endale lubada või ei näe selles endale kasu. Koolitustel osalevad need, kes niigi on rohkem ja kauem õppinud, see fenomen kehtib nii Eestis kui mujal.

Eestis osalevad koolitustel enam noored, eesti kodukeelega inimesed ja põhjaeestlased. Kahetsusväärne on see, et nii õppes osaluse kui oskuste taseme mõttes saadakse Eestis «vanaks» liiga vara. Nii oskuste tase kui osalus koolitustel hakkab «kukkuma» juba 25-30-aastaselt. Soomes näiteks on mõlema näitaja puhul tipp alles pärast 35. eluaastat (Vt joonised).

Kuid tegelikult pole küsimus niivõrd vanuses, keeles ja kodukohas. Ennekõike mõjutab koolitustel osalemist see, milline on amet ja töökoht. Suures, üle 50 töötajaga ettevõttes osaletakse koolitustel kaks korda enam kui väikestes, alla 10 töötajaga organisatsioonides.

Hariduse, teaduse ja tervishoiu valdkonnas töötavad inimesed osalevad samuti koolitustel kaks korda enam kui põllumajanduse, tööstuse, transpordi või teenindusvaldkonna töötajad. Oskusmahukatel ametikohtadel töötajad osalevad üle kahe korra enam kui keskmise oskustemahukusega ametikohtadel sinikraed või vähese oskustemahukusega töötajad. Seega põllumajandusliku väikeettevõtte oskustöötaja võib osaleda koolitusel kuus korda vähem kui suures haiglas töötav arst või keskmise suurusega kooli õpetaja.

Ligi pooled töötavad täiskasvanud arvavad, et vajavad oma tööga hästi toimetulekuks koolitust, iga kolmas oleks tahtnud õppida enam, kui see möödunud aastal võimalik oli. Nii vajaduse, taju kui õppimise huvi poolest ületame PIAACi uuringus osalenud riikide keskmist. Kõigis riikides, ka Eestis, on levinuimaks õppes osalemise põhjuseks soov teha oma tööd paremini, ligikaudu pooled inimesed osalevad just sel põhjusel.

Kui mujal on sagedaseks põhjuseks ka kohustus õppida (OECD keskmine 16, Soomes 23 protsenti), siis Eestis on väga vähe (6 protsenti) neid, kes on kohustatud õppima. Õppimise sunniviisiliseks tegemine pole kindlasti ideaal, mille poole püüelda, kuid mõeldes sellele, mis saaks paljudest õpilastest koolikohustuseta, siis vahest tuleks teatud tööde, ametite ja oskuste puhul kaaluda ka koolitusekohustust?

Kas peale käsu aitaks midagi veel?

Kuna suur osa täiskasvanute õppest on seotud tööga, siis ongi tööandjapoolne innustamine ning toetuse ja võimaluse andmine õppimiseks kõige kriitilisem. Eesti tööandja toetab koolitustel osalemist rahaliselt sarnases mahus kui seda tehakse PIAACis osalenud 24 riigis keskmiselt. Samas eristuvad need grupid, keda toetatakse teistest mõnevõrra vähem: naised, madala haridustasemega täiskasvanud, vähese oskustemahukusega ametikohtadel töötajad, väikestes ettevõtetes hõivatud. Seejuures ei ole oluline üksnes rahaline, vaid ka ajaline toetus.

Naiste puhul mõjutab elukestvas õppes osalemist laste vanus: väikelaste emade osalusprotsent on väiksem kui lasteta naistel. Siin peitub probleemkoht meie konservatiivsele süsteemile iseloomuliku pika vanemahüvitise perioodi ja väga liberaalse tööturu vahel. Võib oletada, et noored emad tunnetavad teravalt vajadust tööturuarengutest mitte maha jääda, kuid piiratud lastehoiuvõimalused enne lapse teist eluaastat ei võimalda pereelu ja enese­täiendamist paindlikult ühendada.

Teine selge arengukoht näib meil olevat täiskasvanute (ümber)õpe üle 40-aastaste puhul. Eestis osaleb töö tõttu formaalõppes 25–65-aastaseid kaks korda vähem (6 protsenti) kui Soomes või Suurbritannias (12-13 protsenti). Üle 40-aastaste hulgas on vahe juba kolmekordne. Riikides, kus õpitakse ka hilisemas eas, on täiskasvanute oskused paremad.

Hiljem õppimine nõuab nii pere kui ennekõike tööandja toetust. Eestis on oluliselt vähem neid, kelle formaalhariduses osalemise eest tasub tööandja. Koolide töötajad on osundanud, et tööandjate ebapiisav toetus ja mõistmine on peamine takistus nii haridusse taassisenemisel kui kooli jäämisel.

Need täiskasvanud, kes osalesid täienduskoolitustel, nimetasid kõige olulisema õpingutes osalemise põhjusena tööga seonduvat, näiteks karjäärivõimaluste parandamine ja tööandja nõudmised. Formaalhariduses osalenud aga soovisid rohkem õppida ja nimetasid peamise takistusena töögraafikut (40 protsenti).

Kutsehariduse puhul palgatakse tööle sageli õpilasi, nõudmata kooli lõpetamist ning see põhjustab väljalangemist. See tendents vähendab nii potentsiaalsetele õpilaste, koolis käivate kui ka välja langenud õpilaste motivatsiooni, sest formaalharidust ei nähta vajalikuna. Üldisemalt alahindavad tööandjad ka haritumate töötajate tähtsust, kes on tõenäoliselt oma töös iseseisvamad ja uuenduslikumad.

Arvamus
Autor: Aune Valk
haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja
Toimetaja: Toomas Randlo
ajakirjanik

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Rivo Veski
Kasulik.ee

Kaupluse S1 pidaja Tiiu Tedremäe ei ole rahul CV Keskuselt tellitud töötajate otsingu teenusega ning nõuab neilt selle eest raha tagasi. CV Keskuse teostatud töötajate otsingu kaudu sai naine oma kauplustesse soovitud viie asemel vaid kolm sobivat.

„Pöördusin veebruaris CV Keskuse poole, et nad leiaksid viis töötajat. Juuni alguses täitus neli kuud ja nende kaudu leidsin kolm töötajat," võttis Tedremäe kogu loo lühidalt kokku.

CV Keskuse ja Tedremäe vahel olla kokku lepitud, et tarvis on täiskohaga töötajaid ning kindlasti mitte õpilasi. Kandidaatide kasuks rääkinuks see, kui nad osanuks inglise, vene ja soome keelt. Samuti nende varasemad kogemused klienditeeninduses, laonduses ja programmi BUUM kasutamises.

„Kuna CV Keskus ei leidnud mulle mõistliku aja jooksul töötajaid, siis alustasin paralleelselt ka ise otsinguid. Vajalikud töötajad ma leidsin," rääkis Tedremäe.

CV Keskuse poolt saadetud kandidaatide hulgas oli Tedremäe sõnul muuhulgas ka neid, kes plaanisid sügisel kooli minna või kes tahtsid tööd poole kohaga. Sellistest töötajatest Tedemäe aga huvitatud polnud ning sellest oli ka töötajate otsinguks palgatud CV Keskus teadlik.

Märtsis-aprillis tegi Tedremäe oma nõudmistele juba järeleandmisi, sest CV Keskus ei suutnud leida soovitud hulka töötajaid. „Nõustusin siis vastu võtma ka õpilasi, keda ma esiti ei soovinud. Tegin järeleandmise ka selle koha pealt, et viigu nad siis intervjuud kandidaatidega läbi telefonitsi, mitte silmast silma," meenutas Tedremäe. Kuid need järeleandmised töötajate leidmise protsessi ei kiirendanud.

Pärast mõne kuu pikkust ootamist võttis Tedremäe juunikuus CV Keskusega ühendust ja teatas, et on töötajad omal käel leidnud ning sooviks tellitud teenuse eest osa raha tagasi, kuna keskus pole suutnud nelja kuu jooksul leida viit töötajat. Leiti vaid kolm.

Töö on tehtud, raha tagasi ei maksta

Vastus, mis Tedremäe CV Keskuselt sai, üllatas teda. „Nad ütlesid, et nad ei maksa raha tagasi, kuna nad on oma töö teinud," tsiteeris Tedremäe.

Töötajate otsingu eest maksis Tedremäe mitte sugugi pisikese summa - kokku 3210 eurot. „Selle raha eest lubati viit töötajat Tallinnasse ja üht Kohilasse," selgitas Tedremäe. Viimase otsingust Tedremäe loobus ja seda päris otsingute algusfaasis, mil CV Keskus polnud veel Kohila töötaja otsinguks midagi reaalselt teinud. Et selle teenuse tellimise eest raha tagasi saada, pidi Tedremäe sõna otseses mõttes CV Keskuse ust kraapima.

Pikkade läbirääkimiste tulemusel saavutas ta kokkuleppe, et kui ka juulikuu lõpuks on kauplus S1 veendunud, et ei soovita Kohilasse töötajat, maksab CV Keskus 900 eurot tagasi.

Tedremäe sõnul ei ole tema ettevõttes suur kaadrivoolavus ega madalad palgad. „Meie palgal on inimesi, kes on töötanud üle kümne aasta, kaks üle kolme aasta. Praegu otsin töötajaid üle kaheaastase pausi ning seda põhjusel, et kaks töötajat kolisid Austraaliasse ning kaks läksid lapsehoolduspuhkusele. Lisaks laienesime ning seetõttu ongi töökäsi juurde tarvis," selgitas Tedremäe tööotsingu teenuse tellimise põhjuseid.

Oma kaupluse teenindajale garanteerib Tedremäe igakuise 500-eurose netosissetuleku. Staaþikamad töötajad teenivad kauplustes aga veelgi kõrgemat palka. „Tegelikult kandideerijad umbes sellist kuutasu küsivadki. Pluss-miinus 50 eurot, mõnel juhul rohkem, aga sinna kanti see summa umbes jääb," selgitab Tedremäe.

Ta lisas, et tegelikult saab ettevõte maksta ka kõrgemat palka, aga tahab selle eest ka näha, et palk saab makstud ikka tasu väärt töö eest. „Kinnitan, et selles sektoris head töötajad saavad ka head palka. Inimene, kes tuleb tänavalt ja küsib end tõestamata kõrget palka ei pea seda saama," märgib Tedremäe.

Üldisemalt öeldes ei näe Tedremäe tekkinud olukorras süüd palganumbril või kehvades töötingimustes vaid CV Keskuse puudulikus töös. Tedremäe lootis, et CV Keskuselt tellitud teenusega ei pea ta ise töötajate otsingusse puutuma kui et alles lõppfaasis. „Kahjuks saadeti siia ukse taha mulle CV-Keskuse eksitusel ka jooksvalt inimesi. Ma võtsin nad loomulikult viisakalt vastu, aga sel hetkel ei pidanuks mina nendega tegelikult ju tegelema," leiab Tedremäe.

CV Keskus endal süüd ei näe

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt kinnitas, et Tiiu Tedremäe tõepoolest tellis avaliku otsingu teenuse, mille raames pidi nende keskuse värbamiskonsultant läbi viima konkursi. Selle töö sisse kuulus ka töökuulutuse avaldamine, kandideerijate jälgimine, vajadusel lisareklaami tegemine ning töötajate selekteerimine sobivuse järgi. Lisaks pidi CV Keskus läbi viima ka esmased vestlused, mille pinnalt sai keskus kandidaatidele oma sobivushinnangu anda.

„Nii toimis ka meie värbamiskonsultant antud projekti raames ning edastas kliendile 31 kandidaati, kellest 17 õnnestus kliendil kohtuda. Kaheksa leitud kandidaati käsid ka tööl (sh proovipäevad). Seega said kõik projektile seatud tingimused meie poolt täidetud," jääb Auväärt kindlaks.

Sellegipoolest tunnistab Auväärt, et lõpliku sobivuse otsustab klient ise. „Kuna CV Keskuse värbamiskonsultant leiab küll sobivad töökäed tööturult üles, kuid temast ei saa ettevõtte personalijuht, kes töötajaid ka ettevõttes hoiab ning töökultuuri või -tingimusi töötajatele sobivaks muutma asub," viskab Auväärt kivi Tedremäe kapsaaeda.

„Lisaks pean ära märkima, et avaliku otsingu teenusel ei ole garantiid tööle võetavale kandidaadile, kuna tegemist on tugiteenusega ning ka viidatud projekti klient on sellest teadlik. CV Keskuse teenustevalikus on kenasti olemas ka värbamise täisteenus, millega kaasneb garantii juhul, kui kandidaat peaks lahkuma töölt garantiiajal," selgitab Auväärt CV Keskuse pakutavate teenusepakettide vahet.

Hea teenindaja, anna teada, millist palka teenid ning milliseid lisahüvesid sinu tööandja sulle pakub aadressil . Garanteerime vajadusel kirjutajate anonüümsuse.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Konjunktuuriinstituudi (EKI) viimase uuringu põhjal on ümbrikupalka saavate töötajate osakaal eelmisel aastal langenud, moodustades 7 protsenti kõigist palka saanud inimestest.

See tähendab, et ümbrikupalka sai üle 20 000 inimese vähem, teatas MTA.

„Kui veel 2013. aastal oli iga neljas maksu- ja tolliameti poolt kontrollitud töötaja ehituse, toitlustuse ja majutuse sektoris mitteametlikult tööl, siis alates aasta algusest kontrollitud isikutest on tööandjad jätnud registreerimata alla 8 protsendi töötajatest,“ ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

Peadirektor lisas, et sellises arengus omab mõju ka töötaja registreerimise nõue. „Loodame, et sellega kasvab üha enam teadmine sellest, miks registreerimine ja ametliku palgaga saadavad hüved vajalikud on.“

Kuigi ümbrikupalkade maksmine on vähenenud, jäi riigil siiski EKI hinnangul 2014. aastal laekumata maksude näol saamata 93 miljonit eurot. „Ümbrikus palga saajate arvu vähenemisega peab kaasas käima ka inimeste teadlikkus, et seda tuleb taunida ja isegi osaliselt ümbrikupalga saamine kahjustab meie kõigi sotsiaalset turvatunnet,“ selgitas Helm.

Majandus
Toimetaja: Crisely Apri

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt ütles tänast tööturgu kommenteerides, et Eestis leidub tööandjaid, kus klienditeenindaja võib juhist kõrgemat palka teenida.

CV Keskuses, mis pakub muuseas ettevõtetele töötajate värbamise teenust, teatakse, et aasta-aastalt on töötajate leidmine muutunud raskemaks.

„Uuringud näitavad, et pea pooled tööandjatest tunnevad ka täna tööjõupuudust. Klienditeeninduse valdkonnas näiteks on väga raske leida ideaalsete omadustega kandidaati ning tööandjad on viimastel aastatel muutunud märksa paindlikumaks töötingimusi töötajatele sobivamaks muutmisel. Klienditeeninduse sektorile on loomulikult omapärane ka suurem tööjõu liikumine, mis muudab personaliosakonna töö antud valdkonnas veelgi keerulisemaks," leiab Auväärt.

Samas on Auväärti sõnul selgelt ka erandeid ning ka Eestis on teada näiteks rõivamüügiga tegelevaid tööandjaid, kus headel aegadel teenivad klienditeenindajad isegi juhtidest kõrgemat tasu, kuna nende tulemus sõltub otseselt tehtavast müügist.

„Sellised tööandjad on suutnud ka klienditeenindajate tööstaaþi valdkonna keskmisest mitmekordseks kasvatada. Taoline trend näitab aga taaskord tööturul toimuvaid muutusi, kus tööandjad on muutumas märksa paindlikumaks, et lisaks sellele, et sobivad töökäed tööturult üles leida, neid ka reaalselt ettevõttes lojaalsetena hoida," selgitab Auväärt tööturul toimuvaid muutusi.