Artiklid
- Üksikasjad
Allikas: Viimsi Teataja
Lugeja küsib:
Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama puhkepause?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamiseosakonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga 6 tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 31 peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.
Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10 protsenti kuvariga töötamise ajast.
Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks 8-tunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.
Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluliseks infoallikaks, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta. Juhul, kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ei taga töötaja tervishoidu töökohal, on töötajal õigus pöörduda probleemiga ka Tööinspektsiooni poole, helistades telefoninumbril 6269 400 või saates e-kirja aadressile .
- Üksikasjad
«Olen tööandja ja sain töötajalt erakorralise ülesütlemise avalduse, kus on viidatud sellele, et töötaja ütleb töölepingu üles päevapealt seoses tööandja rikkumistega töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Põhjuseks on toodud töötasu maksmisega viivitamine kahel palgapäeval, mõlemal korral oli viivitus paar päeva ja töötajaid sai sellest ette ka teavitatud. Kuidas tööandja saab seda töölepingu lõppemise alust muuta?» küsib lugeja.
«Tööandjana ei ole nõus maksma töötajale selle eest 3 kuu hüvitist, mida ta ka oma avalduses nõuab. Kas võib panna lepingu lõppemise paragrahviks TLS § 85 lg 1?» täiendab lugeja oma küsimust.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets.
Tööleping loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval ja alusel, kui avaldus on teisele lepingupoolele edastatud ning vastavalt avaldusele on töötajal õigus ka töölt ära jääda. Tööandja ei saa ühepoolselt töölepingu lõppemise alust muuta, selleks tuleb tööandjal pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse, loeb töövaidlusorgan töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks korraliselt pärast TLS § 98 lg 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist ja kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt hüvitist TLS § 74 lg 1 või 2 järgi, kui tööandja tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju.
Seega kui tööandja leiab, et tööleping on teise poole poolt õigusvastaselt üles öeldud, siis on õigus nõuda töövaidlusorganis ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Õigus esitada hagi või avaldus töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on 30 kalendripäeva jooksul. Viidatud tähtaeg hakkab kulgema ülesütlemisavalduse kättesaamisest (mitte töölepingu lõppemisest).
Lisan, et töölepingu lõppemise alus (TLS § 91 lg 2) tuleb kanda töötamise registrisse kümne kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest ka olukorras, kus tööandja ülesütlemisega ei nõustu ja selle vaidlustab.
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
- Üksikasjad
Professor Mare Teichmanni juhtimisel Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia instituudis valminud uuring «Virtuaalsed töökohad ja e-juhtimine» näitas, et vastastikusel usaldusel põhineval kaugtöötamisel on plusse rohkem kui miinuseid.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
http://tarbija24.postimees.ee/3348651/kaugtoo-eeldab-usaldust-tooandja-ja-tootaja-vahel
- Üksikasjad
Oktoobrist algas Sotsiaalministeeriumi teavituskampaania „Kui välisriiki, siis targalt!", mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust välismaal töötamise riskidest ja töövahendajate kohustustest töö pakkumisel. Töövahendusfirmal on keelatud võtta tasu töövahendusega seotud tegevuste eest, näiteks vabade töökohtade kohta info avaldamise, elamis- ja töötingimustest teavitamise, lennupiletite broneerimise jms eest.
Töövahendaja võib töövahenduse eest tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt ettevõtjalt. Kampaaniale eelnenud küsitluse kohaselt ei teadnud seda, et töövahendus peab olema inimese jaoks tasuta, ligikaudu kaks kolmandikku küsitletutest.
„Teada on üksjagu juhuseid, kus vahendajate kaudu välismaal töö leidnud inimesed on puudulike teadmiste tõttu sattunud pettuste ohvriks. Probleemide ennetamiseks on oluline tunda oma õigusi ja koguda piisavalt infot sihtriigi seadusandluse, sealhulgas seal töötamise reeglite kohta. Tööleminekut kavandades tuleb otsida usaldusväärsetest allikatest lisainfot ning enne kirjaliku töölepingu allkirjastamist lugeda leping põhjalikult läbi," selgitas Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Marina Jefrosinina.
Välismaale tööle minnes loodetakse enamasti saada paremat palka ning selle nimel ollakse valmis võtma ebamõistlikke riske. Näiteks on inimesed valmis maksma vahendajatele töö saamise eest raha ning sõitma kohale veel enne, kui tööleping allkirjastatud. Aastate jooksul on ilmsiks tulnud hulk tööalase ärakasutamise juhtumeid, kus töötasu on välismaal töötajale makstud kas osaliselt või jäetud üldse maksmata või on töölevõtmise eest küsitud ebaseaduslikku tasu. Kokku on puututud aga näiteks ka vägivalla ja ähvarduste, dokumentide äravõtmise, liikumisvabaduse piiramise ja puhkusevõimaluste eiramisega. Sageli algavad probleemid juba Eestis, kus värbamise käigus lubatakse tööotsijale tegelikkusele mittevastavaid töötingimusi.
Infot turvaliselt välismaale tööle mineku kohta leiab Tööelu portaalist www.tooelu.ee.
Statistikaameti andmete järgi rändas aastatel 2012 ja 2013 Eestist välja üle kuue tuhande inimese aastas, möödunud aastal see arv langes ja lahkujaid oli veidi alla viie tuhande. 2013. aasta EMORi uuringu kohaselt on 51 600 tööealisel inimesel Eestis kindel soov välismaal töötada ning nad on teinud selleks ettevalmistusi.
Inimeste teadlikkuse tõstmiseks jõuavad "Kui välisriiki, siis targalt!" kampaania raames avalikkuse ette teleklipid, korraldatakse vastavasisulisi infopäevi maakondades, sealhulgas koolides ja jagatakse infot interneti vahendusel.
Teleklipp 1 https://www.youtube.com/watch?v=vMBdcAo9FF0
Teleklipp 2 https://www.youtube.com/watch?v=EQBHtFmVEEs
Teleklipp 3 https://www.youtube.com/watch?v=DJhzqwLwJOU
- Üksikasjad
Avatud kontorite võidukäik ettevõtluses jätkub. Juhid armastavad seejuures rõhutada avatust ja paremat info liikumist. Paraku näitavad värsked uuringud, et loodetud kasu avatud kontorid ei too.
Avatud kontorite töötajad on rahulolematud nii töökeskkonna, stressitaseme kui produktiivsusega, vahendab Switch & Shift. Kuigi eeldatakse, et avatud kontor suurendab meeskonnatööd ning tulemuslikkust, siis värsked uuringud kummutavad selle arvamuse.
Pigem vähendab avatud kontor kolleegide ja meeskonnaliikmete vahelist suhtlust, sest puudub privaatsus.
Erinevatest uuringutest ilmneb, et avatud kontor kahjustab töötajate tervist, vähendab tootlikkust ning tööga rahulolu.
Kõige häirivama tegurina nimetavad uuringutes osalenud avatud kontori mürataset ja lärmi. Ärritavad on pidevad telefonihelinad ning muu kontorimüra, kuid kõige rohkem häirib inimesi kaastöötajate pidev kõne. Helieksperdi Julian Treasure’i hinnangul on avatud kontorite töötajate produktiivsus 66% väiksem kui eraldi ruumis töötavatel inimestel.
Privaatsuse puudumine on teine oluline tegur, mis töötulemuslikkust vähendab.
Avatud kontor mõjutab negatiivselt ka töötajate tervist, eelkõige läbi stressitaseme tõusu. Ka võtavad avatud kontorite töötajad 62% rohkem haiguspäevi kui privaatsemates ruumides töötajad.
Lehekülg 948 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee