Artiklid
- Üksikasjad
Rait Piir
Aastal 2013 esitati töövaidluskomisjonidele ebavõrdse kohtlemisega seonduvaid avaldusi kokku 17 korral, aastaks 2014 oli nende arv kasvanud 28ni. Käesoleva aasta 6 kuu jooksul on ebavõrdse kohtlemise avaldusi esitatud 14 korral.
Eelmisel aastal olid 26 korral 28st avalduse esitajateks töötajad ja kahel korral pöördusid töövaidluskomisjoni poole tööandjad ise. 5 juhul rahuldati vaided täielikult, neljal – osaliselt. Rahuldamata jäeti 15 kaebust ning osapoolte loobumise tõttu lõpetati menetlus 2 korral. 8 töövaidluskomisjoni otsust on vaidlustatud kohtus, teatas tööinspektsioon.
Peamised ebavõrdse kohtlemise tõttu esitatud nõuded on olnud tingitud diskrimineerimisest seoses lapsevanemaks olemisega, raseduse tõttu töölt töölepingu ülesütlemise ja ametiühingusse kuulumise tõttu. Esines ka nõudeid seoses ebavõrdse kohtlemisega soo, vanuse, rassi ning poliitilise kuuluvuse tõttu. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööalase diskrimineerimisega seotud töövaidluste arvu kasvu plusspool see, et inimeste teadlikkus nende õigustest võrdsele kohtlemisele on kasvamas.
"Näeme sedagi, et enamusel juhtudel on kaebuste taga ka tõsine probleem. Tahan rõhutada, et võrdõiguslikkus pole kitsalt mõistetud meeste – naiste erineva kohtlemise probleem, vaid sellest palju laiem. Eriti tahaks nimetada juhtumeid, kus töösuhe lõpetatakse perekondlike kohustuste täitmise tõttu (rasedus, lapse eest hoolitsemisega seotud puhkuste kasutamine). On ka juhtumeid, kus töösuhe seatakse olenevusse poliitilisest kuuluvusest. Soovin, et inimesed teaksid oma õigusi ja julgeksid nende eest seista,“ rääkis Maripuu.
Seadused, mis kaitsevad ebavõrdse kohtlemise eest:
Eesti Vabariigi Põhiseadus keelab diskrimineerimise üldiselt ning tagab kõigile võrdse positsiooni seaduse ees.
Soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab inimese soo tõttu diskrimineerimise kõigis eluvaldkondades.
Võrdse kohtlemise seadus keelab kohelda inimesi ebavõrdselt nende rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu töö saamisel, tasustamisel, edutamisel, hariduses ning kaupade ja teenuste saamisel. Võrdse kohtlemise seadus keelab ka inimeste diskrimineerimise vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste tõttu, kuid siin annab seadus kaitse vaid töö- ja kutseõppe valdkonnas. Võrdse kohtlemise seaduse järgi ei tohi üht inimest teisega võrreldes töösuhetes kehvemini kohelda ka perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või ametiühingusse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväe kohustuse täitmise tõttu.
- Üksikasjad
Toimetas:
Ragnar Teeveer
Koondamise tõttu sain minagi ootamatult töötukassaga tutvust teha. Positiivse poole pealt ütlen kohe, et minu kontaktisik oli äärmiselt meeldiv ja sõbralik naine. Mis aga puutub koolitustesse...
Kuna olen töötanud aastaid ühes valdkonnas, siis selgus, et ma ei saa end koolitada milleski muus kui oma erialal. Enamik aga jõuabki ju töötukassasse just sellepärast, et oma erialal tööd ei leia!
Minu eriala on üsna selgelt piiritletav, nii et ei anna kuidagi mingeid muid koolitusi välja kaubelda. Pole ette nähtud!
Huvitav on see, et inimesed, kel puudub pikk töökogemus ühel alal ja kes on siia-sinna pendeldanud, võivad ennast harida igasugustel aladel. Stabiilsus on seega karistatav. Kui sul pole aga püsivust olnud, siis muudkui käi ja õpi.
Kui töötukassa koolituste eesmärk on tõesti inimesi tööle saata, siis võtab koolituste valik nõutuks küll. Töötukassa on koolitanud inimesi näiteks siidimaalis ja lilleseades. Kas neil erialadel on töökäte puudus? Mitmed neist koolitatutest on sel alal tegevaks hakanud?
Töötukassa koolitab hoolega ka neid, kes tahavad leida tööd välismaal: keeled, sertifikaadid... Võib-olla see polegi halb, kuid kas me tõesti tahame suisa riigi rahast peale maksta, et inimesed välismaale lahkuksid?
Ja loomulikult ei anna töötukassa sulle Eestis uut võimalust. Kui leiad, et praegune eriala pole sinu jaoks, siis ümber õppida ka ei saa. OK, pärast pikka töötust ja tõestamist on see võimalik, aga mingil juhul ei saa sa minna ja öelda kohe ausalt, et tahan õppida uut asja ja sellel alal tõesti ka töötada.
Koolituste kvaliteet on omaette küsimus. Koolitusfirmade jaoks on töötukassa ju parim partner. Loomulikult tehakse koolitusi just selliseid, mida töötukassa rahastab, olgu koolitajal endal tegelikult oskusi või mitte. Ja nii, nagu töötukassa tõstab koolitusraha määra, tõstavad koolitajad hinda. Seda teemat analüüsis kunagi ka Äripäev, aga enam pole vist kellelgi huvi.
Nii see töötukassa jahvatab nagu omaette monstrum. Kui palju kõigil neil koolitustel aga tegelikult mõtet on?
Töötu, kes koolitusi saab, on muidugi rahul. Tema õpib tasuta ja vahet pole. Ja niimoodi paljud muudkui õpivadki. Teised samal ajal töötavad.
- Üksikasjad
Agne Narusk ,
Eesti Päevaleht
Osa tööandjaid siiski õpipoissi tasust ilma ei jäta, teised on põhimõtteliselt selle vastu.
Minu asi oli hommikuti kõigile kohvi ja ajalehti tuua, lõuna ajal kontorisse süüa tassida ja otsida vajalikke inimesi taga, kirjeldab Aira (täisnimed jäävad rääkijate palvel toimetuse teada) oma kohustuslikku praktikat raamatupidamise ja konsultatsiooniga tegelevas firmas.
Praktika kestab terve kuu, aga juhendaja on aruande juba täitnud ja oma hinnangu ülikoolis majandust õppivale neiule kirja pannud. Vana skaala järgi „väga hea”, mõistagi. Mingisugust töö- ega praktikatasu Aira ei saa, sest nagu ta ise ütleb: „Tööd ma ei tee ja erialaseid teadmisi ei kasuta.” See-eest on ta sõlminud hulga tutvusi, loodetavasti kasulikke.
Hea lugeja, kirjuta toimetusele oma praktikakogemusest: . Järgmine praktikateemaline lugu ilmub nädala pärast, 7. juulil.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Riin Aljas,
Eesti Päevaleht
Osa eksperte leiab, et kui töölesaamise võimalus paraneb koolitusega isegi 10%, on see hea tulemus.
Suur osa Eesti registreeritud töötud ei istu niisama kodus, vaid osaleb tööturukoolitustel või tööharjutustel, mille eesmärk on aidata inimestel võimalikult kiiresti tööle saada. Uuringud aga näitavad, et üldkoolitustest, nagu motivatsioonikoolitus ja arvutiõpe, pole kasu ning ametialased koolitused mõjutavad töölesaamist umbes 10%. Palka koolitused ei mõjuta.
Veel enam, Eesti Päevaleheni on jõudnud mitu juhtumit, kus töötukassa tegevus paneb inimesi pigem nördima. Näiteks kurtis üks keskealine kõrgharitud seni terve elu töötanud inimene, et töötuks jäädes pidi ta igal hommikul sõitma mitmekümne kilomeetri kaugusele tööharjutusele õuetöid tegema. Naist ajas süsteem marru, sest tööl polnud tema erialaga vähimatki pistmist ja jutt sellest, et muidu võib töötamise harjumus ära kaduda, aastakümneid töötanud naist ei veennud. Parema meelega oleks ta sel ajal tütre lapsi hoidnud ja tööd otsinud, kuid tööharjutusest loobumine oleks tähendanud abiraha kaotust.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Kuidas peab tervisekontrolli korraldama üheaegselt mitme tööandja juures töötavale töötajale ja renditöötajale?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tuleneva tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale. TTOS § 13 lg 1 p 7 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Korraldatav tervisekontroll toimub tööajal ja selle eest tasub tööandja. Tervisekontrolli vajaduse välja selgitamiseks peab tööandja hindama töökeskkonnast ja töölaadist lähtuvalt võimalikke riske töötaja tervisele, st läbi tuleb viia töökeskkonna riskianalüüs. Ettevõtte riskianalüüsi tulemustest peab selguma, kes ja milliste konkreetsete ohutegurite alusel peavad tervisekontrolli läbima.
Asjaolu, et töötaja töötab osalise koormusega mitme tööandja juures, ei vabasta tööandjat tervisekontrolli korraldamise kohustusest. Tööandja peab sellegipoolest analüüsima, kas töökeskkonna ohutegur või töölaad võib kahjustada töötaja tervist võttes selle juures arvesse tööaja kestvuse. Kui riskianalüüsis selguvad siiski olulised riskid töötaja tervisele, siis tuleb töötaja tervisekontrolli suunata.
Tervisekontrolli korraldamise kohustusest ei vabasta ka see, et teine tööandja on sama töötaja juba tervisekontrolli saatnud. Tervisekontroll viiakse läbi võttes arvesse konkreetse ettevõtte töökeskkonda, töötingimusi ja ametit. Tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kes väljastab tööandjale tervisekontrolli otsuse infoga, kas ja mis tingimustel tohib töötaja ettenähtud tööd teha. Kuna töökeskkonnad, töötingimused ja töösisu ei ole erinevates ettevõttetes üldjuhul üks ühele sarnased, siis ei saa tööandja arvestada töötaja tervisekontrolli otsust, mis on väljastatud teisele ettevõttele.
TTOS § 12 lg 1 kohaselt tagab renditöö puhul töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise, sh tervisekontrolli korraldamise, kasutajaettevõtja. Kasutajaettevõtja on ettevõte, kelle töökeskkonnas töötaja teeb tööd alludes selle ettevõtte juhtimisele ja kontrollile. Kasutajaettevõtja puhul eeldame, et ta on läbi viinud töökeskkonna riskianalüüsi ja selle alusel korraldab nii tava- kui renditöötajatele tervisekontrolli. Kuna töökeskkond ja töötingimused on konkreetselt kasutajaettevõtja põhised, ei saa tervisekontrolli korraldajaks olla rendiettevõtja. Seadus ei keela aga sõlmida kasutajaettevõtjal ja rendiettevõtjal erikokkulepet, mille kohaselt korraldab tervisekontrolli kasutajaettevõtja, kuid selle eest tasub rendiettevõtja.
Lehekülg 948 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee