Üksikasjad

Avaldatud: 26 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Täna keskpäeval algavad haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses läbirääkimised õpetajate 2016. aasta töötasu alammäärade kehtestamiseks.

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvile 76 on igal aastal pidanud läbirääkimisi õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindaja, milleks on Eesti haridustöötajate liit kui Eesti õpetajate esindusorganisatsioon, valitsus, mida on esindanud haridus- ja teadusminister, ning üleriigiliste kohalike omavalitsuste üksuste liitude esindajad, milleks on Eesti maaomavalitsuste liit ja Eesti linnade liit, teatas haridustöötajate liit.

Haridustöötajate liit on teinud ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alamäär 2016. aastal võrdseks eeldatava Eesti keskmise töötasuga, st vähemalt 1104 euroni kuus.

Möödunud aasta detsembris kehtestati põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär tänavuseks aastaks ning see on seaduse järgi täistööajaga töötamise korral 900 eurot kuus.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kaire Saarep
Noorte hääl

Otsid tööd või juba töötad? Siin on sulle abimees, mis Sind Sinu õigustega kurssi viib!
Otsin suveks poole kohaga tööd. Käisin proovipäeval kahes ettevõttes. Esimeses ettevõttes olin proovipäeval 6 tundi ja sain selle eest koheselt ka tasu, kuid kahjuks see töö mulle ei sobinud. Teises ettevõttes oli mul kolm proovipäeva ning ülemus kutsus tagasi ka neljandaks proovipäevaks, et kõik enne tööle asumist selgeks saaks. Teiste töötajate käest kuulsin, et proovipäevade eest tasu ei maksta. Seda kinnitas ka ülemus öeldes, et ei saa minuga enne lepingut sõlmida kui töö selge. Ma teen teiste töötajate võrdselt tööd, ilmselt küsin pisut rohkem kui teised. Kuid kas tõesti on lubatud teha 4 tasuta proovipäeva enne tööle asumist?

Töölepinguseadus ei tunne sellist mõistet nagu „proovipäev“. See on küll üsna levinud viis töötajate tööle sobivuse määramiseks, kuid seadus näeb ette 4-kuulist katseaega (§6), mille jooksul nii töötaja kui tööandja saavad hinnata sobivust töökohale.
Töötaja võib lahkumisest teada anda 15-päevase etteteatamistähtaega jälgides (§86). Tööandja võib töölepingu katseajal üles öelda 15-päevase etteteatamistähtaega jälgides AINULT katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu (§86 lõige 4 ja §96)
Antud juhul on tegemist suusõnalise töölepinguga (§1 lõige 1 ja §4 lõige 2), millele kehtivad samasugused tingimused nagu kirjalikule töölepingule. Samuti tähendab see seda, et tehtud tööpäevade eest peab saama tasu.
Kui tööandja ei maksa tehtud töö eest tasu on tegemist olulise töölepingu rikkumisega (§91 lõige 2), mille eest võib töötaja nõuda hüvitust kolme kuu keskmine töötasu ulatuses (§100 lõige 4).

Loe rohkem
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/blog-post.html
ja
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/millal-voib-tootaja-toolepingu-ules.html!

Üksikasjad

Avaldatud: 26 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Käisin ühes firmas proovipäeval ja monteerisin seal seitsme tunni vältel mööblinäidiseid. Töökoht ei olnud mulle sobilik, seega ma sinna tööle ei asunud. Saatsin firma personaliosakonna e-mailile kirja ja küsisin, et kas saan proovipäeva eest tasu, aga nad ei võta vaevaks isegi mu kirjale vastata. Ma sooviks teada saada, kas saan võtta aluseks mõne seaduse punkti, mille alusel saaksin firmalt proovipäeva eest tasu küsida,» kirjutas lugeja Meelis.

Vastab Tööinspektsiooni teabeosakonna peaspetsialist Anna-Kristiina Iher.

Selgitan, et Eesti kehtiva seadusandluse kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele. Isiku tööproovil osalemist tõendab töötukassaga sõlmitud kokkulepe. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töö eest tuleb alati maksta tasu. See, kas «proovipäev» on tasuline või tasuta, oleneb konkreetsetest asjaoludest. Näiteks, kui töötaja tutvub «proovipäeval» tulevase tööga ilma ise konkreetset tööd tegemata, ei ole tegu tööga, mille tegemist eeldatakse üksnes tasu eest. Kui aga töötaja lubatakse «proovipäeval» tegema tööd, täitma konkreetseid tööülesandeid, võib eeldada, et tegemist on tööga, mida tehakse üksnes tasu eest.

TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega loetakse töösuhe tekkinuks ka siis, kui tööandja ja töötaja vahel kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud, kuid töötaja on asunud tööle ning tööandja on seda aktsepteerinud. Sellisele töösuhtele kehtivad kõik seadusest tulenevad reeglid ja töölepingu kirjaliku dokumendi puudumine ei välista töösuhet.

Kui Teie töösuhe on lõppenud, pidi tööandja tasuma Teile kõik väljateenitud summad lepingu lõppemise päeval. Vaidlust võib tekitada muidugi see, mis alusel töösuhe lõppes, kuid see ei tee olematuks fakti, et töötasite ning töö eest tuleb maksta töötasu. Kui tööandja on jätnud töötasu välja maksmata, on Teil õigus pöörduda töötasu nõudega töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse).

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eurostat avaldas ELi riikide andmed selle kohta, millal keegi eelistab puhata. Selgub, et kui näiteks itaallased puhkavad igal juhul pigem suvekuudel, siis eestlased võtavad oma puhkuse välja aasta jooksul võrdsemalt.

Euroopa Liidus puhkavad inimesed kõige rohkem augustis ja sellele järgneb juuli. Nendel kahel kuul on ühtlasi kodust eemal viibitud nn turismiööd kõige pikemad, kusjuures keskmiselt veedetakse peaaegu 40 protsenti puhkustest mõnes välisriigis. Kõige vähem veedetekse puhkusöid kodust eemal jaanuaris.

Eestlaste lemmikkuu puhkamiseks on küll juulis, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega armastatakse meil peale suvekuude (juuni-september) rohkem puhata ka näiteks aprillis ja oktoobris. Aasta jooksul veedab 62,9 protsenti eestlastest puhkuse käigus vähemalt ühe öö kodust eemal. Ühtlasi on eestlased statistika järgi ka üsna suured reisisõbrad. Kui näiteks 89,7 protsenti kreeklastest veedab puhkuse kodumaal ja vaid 10,3 protsenti välisriigis, siis Eesti puhul on need protsendid vastavalt 35,6 ja 64,4.

Kodulembelised on veel hispaanlased, kellest 87,3 protsenti veedavad puhkuse koduriigis, rumeenlased (86,6 protsenti) ja bulgaarlased (84.7 protsenti). Välisriiki armastavad reisida kõige rohkem Luksemburgi elanikud (99,2 protsenti veedavad puhkuse mujal), belglased (88,3 protsenti) ja Malta kodanikud (86,7 protsenti).

Tarbija»Puhkus
Toimetaja: Stinne Loo
reporter