Üksikasjad

Avaldatud: 01 Oktoober 2015

• Sotsiaalministeerium
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski palub teistele ministeeriumidele ja riigihalduse ministrile saadetud kirjas esitada plaani, kuidas kavandavad asutused ja kohalikud omavalitsused vähenenud töövõimega inimesi lähiaastatel tööle võtta.

Töövõimereformi elluviimise toetamiseks, töövõimetoetuse seaduse ning valitsuse eesmärkide täitmiseks tuleb võtta 2020. aastaks valitsussektorisse täiendavalt tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest. See tähendab nii puudega kui püsiva tervisekahjustusega inimesi.

„Vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamine on riigi selge prioriteet. See eeldab ka laiemat hoiakute muutumist nii tööandjate seas kui ühiskonnas ning siin peab avalik sektor näitama eeskuju,“ rääkis minister Ossinovski.

„Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused peaksid kaaluma oma värbamispoliitikas tõsisemalt seda, et vähenenud töövõimega inimesed saaksid reaalselt tööd. See ei tähenda, et kohe järgmisel aastal peab looma tuhat töökohta – edasi tuleb liikuda vastavalt sellele, kuidas töökohad vabanevad või avaneb muid võimalusi, näiteks osaajaga tööks,“ lisas minister.

Sotsiaalministeerium jaotas tuhat inimest indikatiivselt kohaliku omavalitsuse ning keskvalitsuse vahel, viimasesse kuuluvad ministeeriumid, nende haldusala ning mitmed teised põhiseaduslikud asutused. Vastavate arvutuste kohaselt on keskvalitsuse osakaal 480 ning kohalike omavalitsuste oma 520 inimest.

Esialgsed numbrid täpsustatakse n-ö ametlikuks algtasemeks järgmise aasta 1. jaanuari seisuga ehk kuupäevast, mil käivitub töövõimereformi esimene etapp. Selle kuupäeva seisuga määratakse vähenenud töövõimega inimeste avalikus sektoris töötamise algtase ja eesmärk valitsemisalade viisi. Algtasemest lähtuvalt mõõdetakse iga-aastane vähenenud töövõimega värvatute lisandumine ja jälgitakse eesmärgi täitmist.

Sotsiaalministeerium ootab teiste ministeeriumide, riigihalduse ministri, riigikantselei, riigikohtu, riigikogu kantselei, presidendi kantselei, riigikontrolli ja õiguskantsleri tagasisidet kirjale 16. oktoobriks. Kirjaga küsitakse arvamust tuhande vähenenud töövõimega inimese valitsussektorisse töölevõtmise küsimuses ning ülevaadet senistest ja planeeritavatest tegevustest antud ülesande täitmiseks.

Nii nagu ülejäänud tööandjad, saavad ka valitsussektori asutused vähenenud töövõimega inimeste tööle asumise toetamiseks mõeldud erinevaid teenuseid ja soodustusi, näiteks hüvitatakse tööruumide ja töövahendite kohandamiseks tehtud kulud.

Töövõimereformi eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ning uute töövõimeskeemi sisenejate täisväärtuslikku elu ja väärikat ühiskonnas osalemist läbi tööleaitamise, arvestades nende isiklikku võimekust.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Järgmisel aastal toimub üsna palju maksumuudatusi. Koos riigieelarvega esitleti kokkuvõtvalt ka suurimate maksumuudatuste ajakava.

1. jaanuarist 2016

- Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus
- Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus
- Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole erasektoris
- Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine, sh B-kategooria autokoolid)
- Füüsilise isiku tulumaksu mahaarvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole
- Üüritulu maksustamine 80% tulust

1. veebruarist 2016

- Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil
- Alkoholiaktsiisi tõstmine 15%

1. juunist 2016

- Tubakaaktsiisi tõstmine 8%

Toimetaja: Kadri Hansalu
majandusajakirjanik

Üksikasjad

Avaldatud: 28 september 2015

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Ärileht

Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast selgub, et plaanis on kaotatada hobikoolituse ja autokooli kulude tulumaksusoodustus täiskasvanutele.

Taseme- ja täienduskoolitusega seotud kulud ja noorte huviharidusega seotud kulud jäävad maha arvatavaks.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu selgitas, et see sai kokku lepitud juba kevadel koalitsiooniläbirääkimiste käigus riigieelarve strateegiat tehes.

Kirsipuu selgitas, et muudatuse eesmärk on see, et koolituskulude mahaarvamine ei tähendaks enam nii öelda huvihariduskulude maha arvamist.

"Selle maksusoodustuse eesmärk on olnud ikka soodustuda täiendõpet. Mitte nii-öelda hobikoolitust," lisas Kirsipuu.

Muudatus hakkab kehtima järgmisest aastast ehk selle aasta kulud veel hüvitatakse ning seega hakkab muudatus reaalselt eelarvet mõjutama 2017. aastast.

Muudatuse mõju on Kirsipuu sõnul eelarvele väike - "mõned miljonid".

Mida see täpsemalt tähendab?

Seda saab teada "Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu" seletuskirjast:

Selleks, et täiskasvanud õppija saaks seoses täienduskoolitusega tulumaksusoodustust kasutada, peab täienduskoolituse läbiviijal olema täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või ta peab olema esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. Tulumaksutagastust võimaldatakse edaspidi vaid kutse-, ameti- või erialaste kompetentside omandamiseks kavandatud koolituste korral, mille õppekavas on ära näidatud seotus konkreetse kutsestandardiga või tasemekoolituse õppekavaga (osa, aine või moodul) või mille eesmärk on keeleõpe.

Sõnaselgelt sätestatakse, et koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1- ega A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Kui mootorsõidukijuhi koolitus on vajalik tööalaselt või seoses ettevõtlusega, siis tööandja saab oma töötajate või füüsilisest isikust ettevõtja enda koolitamiseks teha selliseid kulusid jätkuvalt maksuvabalt.

Täienduskoolitusasutus võib esitada Maksu- ja Tolliametile edaspidi vaid nendel õppekavadel õppinute andmed, kus on seos kutsestandardiga või tasemeõppe õppekavaga. Õppekavad peavad olema avalikult kättesaadavad asutuse kodulehel.

Analoogse skeemi alusel hakkavad Maksu- ja Tolliametile andmeid edastama ka EHISes registreeritud huvikoolid. Spordikoolides, samuti kunstikoolides, tantsustuudiotes ja teistes taolistes asutustes õpib lisaks noortele ka hulk täiskasvanuid, riik toetab aga eelkõige noorte huvitegevust. Maksusoodustuse rakendamiseks võib huvikool edaspidi maksuhaldurile esitada vaid nende õppijate andmeid, kes koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril olid alla 18-aastased.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ramil Pärdi,
TRINITI advokaadibüroo partner
ärileht.ee

Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu rakenduda.

Renditöötajana töötamise võimalused praegu

Lühidalt kokkuvõttes on kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 kohaselt renditöö olukorraga tegemist, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja täidab oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Tulenevalt välismaalastele kohalduvate VMS’i regulatsioonide eripärast, mis käsitlevad elamisluba töötamiseks, on senini välismaalaste kasutamine renditöötajatena olnud (ning on ka hetkel) õiguslikult korrektsel viisil välistatud. See tähendab, et renditöötajana võib Eestis töötada Eesti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ning ka selline välismaalane, keda ei piira temale antud elamisloast tulenevad piirangud (nt selline välismaalane, kes omab elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks).

Muudatused alates 2016. aasta algusest

Olukord peaks aga muutuma alates 1.01.2016, kui jõustuvad VMS’i muudatused, millega luuakse võimalus ka välismaalaste töötamiseks renditöötajatena Eestis selliselt, et välismaalane saabki taotleda enesele elamisluba töötamiseks renditöötajana.
Vastuvõetud ning eeldatavasti alates 1.01.2016 jõustuvate muudatuste kohaselt võib välismaalane Eestis töötada rentitöötajana nii lühiajaliselt (lühiajalise töötamise registreeringu alusel) kui ka pikaajaliselt (töötamiseks antud elamisloa alusel). Seadus seab sellisel alusel elamisloa saamiseks küll erinevaid kriteeriume mida täita, kuid oluline on, et selline võimalus on loodud.
Seejuures on oluline silmas pidada, et kui nn tavalise töötamiseks antava elamisloa andmisel on nt palgakriteeriumi määramisel oluline tööandja tegevusala või Eesti keskmine (olenevalt olukorrast) kuutöötasu, siis renditöötaja puhul tuleb võtta aluseks kasutajaettevõtte põhitegevusalal makstava keskmise kuutöötasu suurus. Samuti on oluline silmas pidada, et lisaks nn tavalise tööandja taustakontrollile teeb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kasutajaettevõtte taustakontrolli. Samuti on oluline, et kummalgi neist ei tohi nt olla maksuvõlgnevusi.
Oluline on ka see, et renditöötajana töötamiseks antava elamisloa puhul peab tööandja tegevusalaks olema renditöö vahendaja, samuti peab tööandja olema maksejõuline – selleks näeb seadus mh ette nõude deponeerida teatud ulatuses raha Eestis registreeritud krediidiasutuses.

Kokkuvõtteks

Eelkirjeldatud muudatus on üks mitmest põhimõttelisest muudatusest VMS’is, mis jõustuvad alates 1.01.2016. Arvestades Eesti tööjõuturu piiratust ning töötuse suhteliselt madalat taset, tundub selline muudatus allakirjutanu hinnangul olevat igati mõistlik ja vajalik. Jääb üle vaid loota, et see plaan ka õigesti ning kavandatult ellu rakendub.