Artiklid
- Üksikasjad
Kui see nädal on toonud uudiseid suurtest koondamistest Ida-Virumaal, siis Swedbanki analüütiku Liis Elmiku sõnul muutub olukord tööjõuturul ka tööandjate jaoks järjest keerulisemaks.
"Kuna veel rakendamata tööjõuressurss järjest väheneb, tuleb uusi töötajaid järjest enam otsida teiste tööandjate juurest. See survestab omakorda palgakasvu," selgitab Elmik Ärilehele.
Elmiku hinnangul on tööturul pinged kasvanud, kuna tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi.
Tööealiste elanike arv väheneb Eestis väga kiiresti. Eelmise aasta jooksul vähenes tööealine rahvastik Eestis 7500 inimese võrra ehk Paide linna jagu.
Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise, samas allpool Saksamaa, Rootsi või Taani taset. "Seega on meil veel ruumi hõive määra suurendamiseks, pakkudes näiteks teatud ühiskonna gruppidele senisest paindlikumaid töötamise võimalusi," lisas Elmik.
Selle aasta esimeses kvartalis kasvas hõivatute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 17 000 inimese võrra ehk 2,9%. Hõive kasvust pool tuli teenindussektorist. Elmiku sõnul mõjutas seda ilmselt töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine eelmise aasta juulis.
Maksu- ja tolliameti andmete järgi kasvas hõive suurematest tegevusaladest kaubanduses, turismisektoris ja puidutööstuses.
- Üksikasjad
Töötukassa värskelt avaldatud registreeritud töötuse statistika on väga positiivne - eile avaldatud andmetel oli juunis registreeritud töötuid vaid 4% tööjõust ehk ligikaudu 26 000 inimest.
Kuid käärid Eesti erinevate maakondade vahel on väga suured. Kui Tallinnas, Harju- ja Tartumaal jääb registreeritud töötus vaid kolme protsendi juurde, siis näiteks Ida-Virumaal, Valga- ja Võrumaal ehk Eesti äärealadel on see number palju nukram. Ida-Virumaal on registreeritud töötus juuni lõpu seisuga koguni 8,5 protsenti.
Samuti on hetkel töötus veidi kõrgem Läänemaal. See tuleneb töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringsoni sõnul hiljutistest koondamistest ettevõttes PKC Eesti AS.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast Töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.
Allikas: Töötukassa
- Üksikasjad
2015. aasta maikuus viis tööinspektsioon läbi ehitusplatside üleriigilise sihtkontrolli, mille eesmärgiks oli vähendada ehitajatega toimuvaid tööõnnetusi mille on põhjustanud isiku- ja kukkumiskaitsevahendite puudumine või ebaõige kasutamine ning kukkumine kõrgusest, kokku kontrolliti 213 ehitusobjekti, kus tuvastati 440 rikkumist, millest 87 kohta vormistati ettekirjutus.
Töövahendi kasutamise keelamisi vormistati 25 ning ohtliku töö peatamisi 23 korral. 44 ehitusobjektil ei tuvastatud ühtegi rikkumist, teatas inspektsiooni pressiesindaja.
Ehitusobjektide sihtkontrolli on regulaarselt korraldatud alates 2012. aastast. Tänavu pöörasid tööinspektorid sihtkontrolli käigus varasemast suuremat tähelepanu sellele, kuidas on ehitusettevõtja korraldanud regulaarse ehituobjekti kontrolli. Ehitusplatsil on vajalik vähemalt kord nädalas viia läbi kontroll, mille käigus vaadatakse üle ehitusplatsi korrasolek ning vastavus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Muuhulgas tuleb kontrollida ka ehitusel kasutatavaid töövahendeid nt tellinguid, redeleid ning tõsteseadmete korrasolekut. Oluline on, et kontrolli teostab ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe.
Maikuus tuvastasid tööinspektorid 213 kontrollitud ehitusobjektist 32 puudused regulaarse kontrolli läbi viimise osas.
«Neljandat aastat toimunud ehitusplatside üleriigilise sihtkontrolli arvud ja fikseeritud puudused näitavad väikest suundumust paremuse poole. Käesoleval aastal viisime ehitusplatside kontrolli läbi ettevõtet eelnevalt teavitamata, samas tuvastatud puuduste keskmine arv ja muud näitajad jäid suurusjärku eelmiste aastatega, kui sihtkontrollist anti eelnevalt teada. See näitab, et tööandjad on huvitatud töötervishoiu ja tööohutusenõuete sisulisest täitmisest. Tõenäoliselt on suur osa ehitusettevõtjaid saanud aru, et kokkuvõttes tuleb tööohutusnõuete täitmine odavam kui nende eiramine» märkis tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja.
Sihtkontrolli käigus tuvastatud rikkumistest enamus olid seotud sellega, et töötajad ei kandnud neile väljastatud isikukaitsevahendeid. Selliseid rikkumisi fikseeriti 96 ehitusobjektil. Kuigi töötajal on kohustus kanda temale väljastatud isikukaitsevahendeid, põhjendasid töötajaid, et isikukaitsevahend ei sobi neile. 24 ehitusobjektil leidsid tööinspektorid, et kõrgustes töötamise ala on piirestamata ning samas puuduvad kõrgustes töötavatel ehitajatel ohutusvöö või –rakmed koos ohutustrosside või –köitega või teised julgestusmeetmed.
76 protsenti ajutise kõrgtööga seotud rikkumisi oli seotud tellingutega, millel puudusid piirded või konstruktsioonielemendid ei vastanud nõuetele. 24 protsenti ajutise kõrgtööga seotud rikkumisi oli seotud redelitega, millest enamusel olid rikkumiseks asjaolud, et kasutatakse isevalmistatud redeleid ja nende püsikindlus oli tagamata.
Tööinspektsioon paneb ehitusettevõtjatele südamele, et kõikide kasutusel olevate töövahendite kohta oleksid koostatud ohutusjuhendid, töötajad oleksid nendega tutvunud ning kasutaksid nõuetekohaseid ja ohutuid töövõtteid. Isikukaitsevahendid ei ole mõeldud töö ebaefektiivsemaks muutmiseks, vaid võivad sageli päästa töötaja elu.
Tarbija»Töö
Toimetaja: Raul Sulbi
- Üksikasjad
Vabu ametikohti oli statistikaameti andmete järgi esimeses kvartalis 7300, kuid tervel 4200 neist asusid Tallinnas.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli esimeses kvartalis 1,3 protsenti ehk sama kui aasta varem.
Kõige kõrgem oli vabade ametikohtade määr avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (2,5%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,2%).
Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,04%).
Kirde-Eestis oli statistikaameti andmetel esimeses kvartalis umbes 400 vaba ametikohta ja Lääne-Eestis umbes 500 vaba ametikohta.
- Üksikasjad
Kui kodused majapidamistööd hakkavad üle jõu käima ning sugulaste-tuttavate seast pole abi loota, on üks väljapääs abiline palgata. Isegi kui teil leidub selleks raha, siis selgub, et tegemist pole lihtsa ülesandega.
Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu tunnistab, et koduabilise otsimisel neilt suurt abi loota pole. Kui jutt käib sulasest, kes peaks põllumajandustööga hakkama saama, siis on lootust Töötukassa vahendusel sobilik inimene leida.
Vanatalu selgitab, et maatööd oskavaid inimesi otsitakse sageli suvekuudeks, kui taludes ja põllumajandusühistutes on tavapärasest rohkem tegemist ja iga kätepaar kulub marjaks ära.
Internetist aitajat otsides on tulemus natukene parem. Lihtsam on koduabilist leida Tallinnas või mõnes teises suuremas linnas. Helistades numbritele, kus pakutakse koduabilise teenust, selgub kiiresti, miks Töötukassa kui riigiasutuse kaudu keegi seda tööd ei otsi. Keegi ei soovi ennast ametlikult tööle registreerida ja jutt käib üksnes ümbrikupalgast. Seetõttu ei soovi koduabilise tööd teinud inimesed oma nime avalikustada, sest kardavad probleeme maksuametiga.
Pensionieas naine koristab kaht kodu
Üks pensionärist naine, kes on seda tööd mitu aastat teinud, selgitab, et temal poleks ametliku tasu vastu midagi, kuid kuna koduabilisi palkavad inimesed, mitte firmad, siis käibki raha käest kätte. Naise jutu järgi ei teegi ta tööd üksnes rahavajadusest, sest elaks ka pensionist ära, kuid kuna ta elab üksinda ja korteris, siis aitab töö ka vaba aega sisustada.
Naine käib abistamas kahte perekonda. „Mulle on sama tööd pakkunud veel mitu perekonda, kuid rohkem ma ei jõua,” räägib ta. „Kummagi pere juures olen nädalas ühe päeva.”
Tema kohustus on koristada elamine ja triikida pesu, milleks kulub keskmiselt viis või kuus tundi. Peremees on naljatledes pakkunud, et koristajaproua võiks lisa teenida ka muruniitmisega.
Et mõlemad pered on naise tööga rahul, siis ongi talle lisatööd pakkunud nende peretuttavad.
Lisaks töökusele peab pere kodu korrashoidja selle ameti juures oluliseks just diskreetsust. „Ma pean endale aru andma, et see pole minu kodu, vaid olen seal tööl,” jutustab ta.
Ta kinnitab, et pole kordagi piilunud ühtegi kappi ega sahtlisse, kuhu tal koristamise tõttu asja pole.
Pererahvaga kohtub abiline harva, sest läheb koristama siis, kui nad on tööle läinud ja õhtuks on abiline lahkunud. Korra kuus jäetakse palk lauale. Selle suurusest ei taha ta rääkida, kuid lisab, et üks pere maksab teisest tunduvalt rohkem. „Ma ise ei küsinudki, aga nad pärisid, et kas olen nõus, kui maksavad nii palju.”
Kuna koduabiline tuleb leida kodukoha ligidusest, siis soovitab ta selle töö soovijatel ja teenuse vajajatel panna kohalikku lehte kuulutus. Naise enda kogemus näitab, et tähtis on leida üks pere. Kui teed oma tööd korralikult, siis tulevad uued pakkumised ise.
Koristusteenust pakuvad ka paljud firmad, kuid neid tellides tuleb arvestada, et töötunni hind algab enamasti paarikümnest eurost.
Kui lisaks tubastele töödele on vaja abi loomade talitamisel või põllutöödel, on palju abi asendustalunikest, kelle tegevust toetab ka riik.
60 PLUSS»Kodu
Autor: Tiit Reinberg
Järva Teataja peatoimetaja asetäitja
Lehekülg 944 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee