Üksikasjad

Avaldatud: 06 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Sageli vajavad paindlikumat tööaega lapsevanemad, kes on äsja lapsehoolduspuhkuselt naasnud või kelle lapsel pole õnnestunud saada lasteaiakohta. Tööandja kohustus on sellega arvestada ning tööajas ja -korralduses vastavaid muudatusi teha.

«Inimese rollid pereelus ja tööl peavad olema ühitatavad, et keegi ei peaks valima töö ja pereelu vahel,» ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Tema sõnul on see oluline Eesti seadustega kaitstud väärtus, mille rakendamisel on võtmeroll tööandjatel, kelle võimuses on töötajate töötingimuste ja -korralduse kujundamine.

Võrdõigusvoliniku arvamuse aluseks oli juhtum, mil tööandja ei lubanud lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal asuda teatud ajaks tööle osaajaga, ehkki tema puhkuse ajaks värvatud asendaja töötas osalise tööajaga. Tööandja selgitas oma käitumist sellega, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töötamine täistööajaga.

Sepper leiab, et tööandjad peavad tulema vastu töötaja soovile muuta mõneks ajaks tööaega või töökorraldust seoses perekondlike kohustustega, kui ametikoht seda võimaldab. Lapsehoolduspuhkuselt naasval vanemal võib olla oluline töötada kindlal perioodil osalise tööajaga näiteks seepärast, et lapsel pole lasteaiakohta või perel täisajaga lapsehoiuvõimalust.

«Tööandjad saavad töö ja pereelu võimaldamise eesmärgil lubada lapsevanemale paindlikku tööaega või võimalust kodus töötada. Kui ametikoht lubab töö ja pereelu hõlbustavaid abinõusid tarvitusele võtta, siis tuleb seda ka teha,» sõnas Sepper.

Kui tööandja ei arvesta lapsevanema vajadusi töö ja pereelu ühitamisel ning keeldub töökorralduslikke muudatusi läbi viimast, läheb see vastuollu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuleneva kohustusega edendada sugude võrdsust.

Teatud juhtudel võib tööandja keeldumine anda põhjust kahtlustada, et tööandja diskrimineerib töötajat lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 03 august 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Minu töötamiskohal on liiga vähe värsket õhku ja sinna kostub kõrvalruumist klientidega suhtlemist segav müra. Tööandja ütleb, et tema ei saa midagi teha, sest tegutseme rendipinnal ning ventilatsiooni eest hoolitseb majaomanik ja müra tekib hoopis kõrvalruumides tegutseva teise ettevõtte tegevusest. Kes vastutab selle eest, et ma siiski saaks normaalses keskkonnas tööd teha?» uurib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt on tööandja see, kes kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Mingeid erisusi rendipindade kasutamisel ei ole. Vastutajaks on ikka tööandja, mitte hoone omanik või keegi kolmas, kes tegeleb näiteks hoones ventilatsiooniseadmete korrasolekuga. Seetõttu tasub tööandjal oma ettevõtte tegevuseks pindade rentimisel mõelda, kuidas tagada oma töötajatele nõuetekohased töötingimused.

Oluline on välja selgitada, millisel otstarbeks kasutamiseks on hoone või selle üksikud ruumid ehitatud. Kui laoruumiks ehitatut soovitakse muuta mitme töötajaga bürooruumiks, siis ilmselt jääb esialgselt õhuvahetusest väheseks ja vajalik on ventilatsioonisüsteemi täiendamine. Kes sellega tegeleb ja selle eest tasub, on ruumi rendileandja ja rentniku omavahelise kokkuleppe küsimus. Samuti tasub saada enne ruumide kasutuselevõttu selgust, millega tegeldakse kõrvalasuvates ruumides. Sellega saab ennetada probleeme, et näiteks büroo- või müügiruumides on tööülesannete täitmist segav müra või levib ebameeldiv või lausa kahjulik kemikaalilõhn.

Seega ei pea töötaja kurtma vähest õhuvahetust mitte hoone omanikule, vaid tal tuleb probleemide korral töökohal ikkagi pöörduda oma tööandja poole, kelle kohustus on tagada töökeskkonna vastavus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 04 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

„Olen tegutseva osaühingu juhatuse liige, saan juhatuse liikme tasu ja maksan OÜ kaudu kõik vajalikud maksud. Nüüd soovin spetsialistina osutada teenust teisele firmale, kes pakkus selleks käsunduslepingut. Mida see mulle ja OÜ-le juriidilises ja raamatupidamise mõttes kaasa toob?”

Inimene võib töötada nii mitme käsunduslepingu alusel, kui ta jaksab. Seejuures on oluline silmas pidada, et ei tekiks huvide konflikti, äri- ja tootmissaladuste väljaandmist ega selle ohtu.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Saada oma tööalane küsimus:

. Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Töövestluse eel tunnevad ilmselt kõik tööotsijad pisut ärevust. Tööle saamisel on olulised ühelt poolt kandideerija CV sobilikkus ehk tööotsija senised töökogemused ja kvalifikatsioon, teisalt loeb aga palju ka vestluse edukus – kandideerija peab oskama suhelda ja enda positiivseid omadusi esitlema parimal võimalikul moel, edastab CV Online.

Eduka töövestluse märksõnaks on põhjalik ettevalmistus. Kasulik oleks viia end kurssi ettevõtte tegevusega ja ametikoha tööülesannetega. Lisaks tasub enne vestlust üle vaadata ka oma CV – nii on kindel, et iga detail on läbimõeldud ja endalgi meeles.

Lisaks ettevalmistusele tuleks ka töövestluse küsimustele vastamist harjutada. Millised on aga enamlevinud küsimused, mida tööandjad töövestlusel küsivad?

1. Nimeta oma tugevad ja nõrgad küljed?

2. Miks oled huvitatud antud firmas töötamisest?

3. Kus sa näed ennast viie aasta pärast? Aga kümne aasta pärast?

4. Miks lahkud/lahkusid viimase tööandja juurest?

5. Mis põhjusel oli kahe viimase töökoha vahel pikem paus?

6. Millist kasu toovad sinu oskused firmale? Miks peaksime just sinu palkama?

7. Nimeta kolm omadust, mille kallal sinu viimane ülemus soovitaks sul vaeva näha.

8. Kas oled töö nimel nõus reisima, kolima, töötama pühade ajal või nädalavahetustel?

9. Milliste saavutuste üle tunned kõige rohkem uhkust?

10. Kirjelda mõnda eksimust, mis tööolukorras on juhtunud.

11. Milline on Sinu unistuste töökoht?

12. Kuidas kuulsid sellest tööpakkumisest?

13. Mida soovid saavutada uuel töökohal kuu või kahe kuu pärast?

14. Ole valmis arutama põhjalikumalt oma CV-d, haridusteed ja karjääri.

15. Kirjelda ennast lühidalt.

16. Kuidas saad hakkama keerulistes situatsioonides?

17. Miks soovid töökohta või eriala vahetada?

18. Kuidas saad hakkama vihase/ärritatud kliendiga?

19. Milline on Sinu palgasoov?

20. Kirjelda olukorda, kus oled läinud tööülesannete täitmiseks äärmustesse või teinud midagi ületamatut.

21. Mis on olnud seni sinu suurim ebaõnnestumine?

22. Mis sind motiveerib? Kas sul on mõni mentor?

23. Millal saad tööga alustada?

24. Kirjelda mõnda olukorda, kus oled olnud ülemusega lahkarvamusel?

25. Nimeta oma viimase/praeguse tööandja tegevjuhi nimi.

26. Millised on sinu karjääri eesmärgid?

27. Mis paneb sind hommikul voodist tõusma ja tööle minema?

28. Kuidas iseloomustaksid sind sinu ülemus, kolleegid, koostööpartnerid, sõbrad?

29. Kirjelda oma endise ülemuse plusse ja miinuseid.

30. Kas ja kuidas töötad tiimis? Individuaalselt? Kas oled liider või jälgija?

31. Milline on viimane raamat, mida lugesid? Mis on sinu hobid? On sul mõni lemmik veebileht, mida külastad sageli?

32. Mis paneb sind tundma end ebamugavalt?

33. Too välja oma seniste ametite juures olukorrad, kus oled omandanud juhtimiskogemuse.

34. Kui sa peaksid kellegi vallandama, siis kuidas sa seda teeksid?

35. Mis meeldib sulle oma töövaldkonnas kõige rohkem ja kõige vähem?

36. Sul on võimalus küsida tööandjalt omapoolseid küsimusi – kasuta kindlasti võimalust!