Artiklid
- Üksikasjad
Tööintervjuu on üks väga tähtis osa kandideerimisprotsessis. Õnnestunud intervjuu võib viia konkursi võiduni ja huvitava töökohani, samal ajal kui ebapiisav ettevalmistus toob kaasa läbikukkumise.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna karjäärinõustaja Marja Saarma sõnul on tööintervjuust palju räägitud ja kirjutatud, kuid ühest konkreetset vastust eduka intervjuu nipiks pole olemas, sest tööandjad, ametid ja tööotsijad on kõik erinevad inimesed oma ootuste, isikuomaduste, kogemuste ja oskustega.
Töötukassa tööintervjuusid tutvustavas töötoas räägitakse lahti erinevad intervjuu vormid, milleks peaks valmis olema, mida on oluline tähele panna: alates õigeaegsest kohaleminekust, teavitamisest, kui ei saa minna, riietus, tüüpküsimused ja muud erinevad tähelepanekud. Töötoas inimesed jagavad omi kogemusi, erinevad situatsioonid räägitakse lahti läbi eluliste näidete ning tehakse harjutusi, kus saab ise küsimustele vastamist proovida, vaadatakse videoid ja analüüsitakse neid.
„Meie töötuba aitab inimestel julgust saada, paneb neid mõtlema erinevatel teemadel, analüüsima oma vastuseid. Võib-olla ka mõistma intervjuud tööandja seisukohast. Õnnestunud intervjuu algab iseendasse vaatamisest – kes ma olen, mida oskan, kuhu liikuda tahan,“ ütleb Saarma, lisades, et väga oluline on intervjuu ettevalmistus: oma kogemuste kaardistamine ja töökuulutuses tööandja poolt kirjeldatuga võrdlemine. „Tuleb läbi mõelda, miks peaks see tööandja just mind valima, mis on minu tugevused ja ka arendamist vajavad küljed. Oluline on ka enda jaoks selgeks mõelda, miks mina tahan selles ettevõttes töötada.“
Nõustamisel arutatakse ka, mis võis senistel intervjuudel valesti minna. Enamasti ütlevad inimesed lihtsalt, et nad ei osutunud valituks ning vahel leiavad, et takistuseks sai vanus või ebapiisav töökogemus. Saarma sõnul tekitab sageli intervjuudel käinud inimestes segadust küsimus: miks me peaksime teid valima, mis on teie tugevad ja nõrgad küljed? „Eesti inimene on ikkagi suhteliselt tagasihoidlik ja ütleb, et ei oska ennast kiita. Kuidas ma lähen ja räägin, et olen nii ja naasugune. Eelnev ettevalmistus aitab aga need küsimused läbi mõelda, et vastus ei kõlaks kui lööklause ja enese kiidulaul. Iga vastus tuleb osata ka ära põhjendada.“
Tööintervjuu ei peaks lõppema ukse sulgemisega seljataga. Kui soovite järgmistel kordadel edukam olla, on mõistlik analüüsida, kuidas läks: mida küsiti ja mida mina vastasin? Kas saaks järgmisel korral midagi teisiti teha? Iga intervjuu on kogemus, igast kogemusest saab õppida.
Järgmine tööintervjuud tutvustav töötuba toimub 26.11.2015 Töötukassa Lilleküla büroo õppeklassis. Töötoas osalemine on tasuta, oodatud on nii töötavad kui ka tööl mitte käivad inimesed. Loe lähemalt ja registreeri end osalejaks.
- Üksikasjad
Sirje Niitra, toimetaja
Olukorras, kus töötegijaid jääb järjest vähemaks, sest elanikkond vananeb, peame looma oma inimestele sobivad tingimused töö tegemiseks ja tervise kaitseks töökohal kuni kõrge eani välja.
Kõigi Postimehe artiklite lugemiseks liitu Postimehe digimaailmaga!
- Üksikasjad
Eesti tööseaduse jäikus on ettevõtjate hinnangul kinni 20 aasta taguses tootmisajastus.
Nii on praegu piiratud ja takistatud mitmed Euroopas kasutatavad töösuhted, mis arvestaksid nii ettevõtjate kui ka töötajate vajadustega, kirjutas Äripäev.
„Tööseadusandlus on kujundatud tehase- ja kontoritöötajate tarvis, aga meie töökohtade iseloom on täna väga palju kirjum ja keerukam,“ iseloomustas Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson.
Tema hinnangul oleks Eestis paindlikumate töösuhetega võimalik saavutada konkurentsieelis teiste riikide ees.
Madisson märkis, et ka tööjõu maksustamine ei ole teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes konkurentsivõimeline.
Loe pikemalt Äripäevast!
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/29/eesti-tooseadus-eelmises-sajandis
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
SA Innove toetuse andmise eesmärgiks on soodustada 16–29-aastaste noorte või pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist.
Taotlusvoorudes toetatakse projekte, mille raames viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks.
Innove struktuuritoetuste agentuuri tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul on oodatud just sellised projektid, kus on arvestatud nii sihtgrupi vajadusi kui piirkonna olukorda ja tööturu võimalusi. «Projekti planeeritavad tegevused võiksid olla eelnevalt hoolikalt läbi mõeldud ja suunatud sihtgrupi tööturule sisenemise või naasmise ettevalmistavaks etapiks,» selgitas Luide.
Ta lisas, et olulisel kohal on täiend- ja ümberõppe planeerimine, kus fookus on tööjõu arendamisel soodustamaks sihtgrupi kvalifikatsiooni tõstmist ja vakantsetele töökohtadele asumist.
Toetust võib taotleda juriidiline isik, FIE, kohalik omavalitsusüksus, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus. Toetuse vähim summa on 50 100 eurot ja suurim summa on 400 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.
SA Innove avab novembris ja detsembris taotlusvoorud Euroopa Sotsiaalfondi meetmes «Töölesaamist toetavad teenused».
Huvilised on oodatud taotlusvoore tutvustavatele infopäevadele, mis toimuvad 10. novembril Tallinnas ja 12. novembril Tartus.
TARBIJA->TÖÖ
- Üksikasjad
Heli Künnapas, Eesti Vabaerakond
Tööandja tegevust kahtluse alla seades võid kindel olla, et kirjutad alla oma lahkumisavaldusele. Kui sa selleks valmis ei ole ja seda töökohta vajad, siis kannatadki edasi. Selline on paljude eestlaste igapäevane praktika, kirjutab kirjanik Heli Künnapas (Vabaerakond).
Miks sa tööandjale ei kirjutanud?
Puutusin kokku töövaidlusega, milles renditööjõudu vahendav tööandja jättis töötajale igal kuul pool palka maksmata. Maksis küll lepingus ettenähtud summa, kuid poole sellest maksis palgana, teise poole päevarahadena. Töötaja tegi korduvaid suulisi märkusi, kuid tööandja vastus oli: «Kui ei sobi, otsi uus töökoht!» Seda töötajal kahjuks kohe võtta ei olnud.
Selline olukord kestis üle kaheksa kuu, kuni haiguslehe ajal teatas tööandja, et töösuhe on erakorraliselt lõpetatud töötajast tuleneval põhjusel. Juhtum ise oli töötaja jaoks ootamatu, kuid andis võimaluse pöörduda töövaidluskomisjoni.
Töötaja nõudeks oli soov, et tööandja maksaks tagantjärele kaheksa kuu jooksul igal kuul võlgu jäädud pool palka, nii nagu omavahel sõlmitud tööleping ja töölepinguseadus ette näevad.
Tööandja töövaidluskomisjoni kutset vastu ei võtnud ning istungile loomulikult ei ilmunud. Kui algselt tundus see rumalusena, siis pärast istungit selgus, et ju tööandja oli hoopis piisavalt enesekindel ning ei kartnud midagi.
Väljateenitud palga küsimine sai töövaidluskomisjonis üllatusliku lõpu. Nimelt leiti, et kui töötaja kaheksa kuu jooksul sellise palga maksmisega leppis, siis järelikult loetakse ülekantud summa töötaja päris palgaks. See tähendab, et kuna tööandja ei täitnud ühiselt allkirjastatud lepingut ja töötaja peale esimest kuud kohe kirjalikult ei protesteerinud, oli töötaja oma tegevusetusega palga muutmisega leppinud. Ülekantud poolik palk loeti töötaja uueks õigeks palganumbriks. Selline olevad riigikohtu lahend.
Otsi siis parem koht
Suur osa eestlastest elab praegugi töökoha kaotamise hirmus. Ähvardus «Kui ei meeldi, otsi parem koht!» toimib väga paljudes valdkondades. Tööandja tegevust kahtluse alla seades võid kindel olla, et kirjutad alla oma lahkumisavaldusele. Kui sa selleks valmis ei ole ja seda töökohta vajad, siis kannatadki edasi. Selline on paljude eestlaste igapäevane praktika.
Kindlasti on palju firmasid, kes oma töötajatest hoolivad. Nendest aga täna siin juttu ei ole.
Probleem on nendes tööandjates, kes hiilivad seadustest mööda, teades, et see neil õnnestub. Puudub ülevaade, kui paljud kõnealuse firma all renditööd teinud inimesed on varem töövaidluskomisjoni pöördunud. Seegi pole nii lihtne, et igaüks seda teha suudaks, sest töövaidluskomisjonile avalduse kirjutamiseks peavad olema õigusalased teadmised, teadlikud abilised või suur rahakott teenuse eest tasumiseks.
Kellele kehtivad Eesti seadused?
See juhtum näitas, et allkirjastatud leping ja seadused ei loe midagi, kui üks pool otsustab oma tegevusega neid ignoreerida ning teine on piisavalt abitus seisus, et sellele kohe mitte vastu võidelda. Minu jaoks on see sama, kui sõidan autokolonnis 90-kilomeetrise kiirusepiiranguga alas 130-ga ning ütlen, et teised sõidavad koos minuga ja on mu tegevusega leppinud, järelikult on tee kiirusepiirangut muudetud.
Meil on aega nõiajahti pidada ettevõtlikele inimestele, kes on asutanud OÜ ja käituvad vastavalt seadustele, kui selle alt endale töötasu ei maksa. Üheks põhjuseks võib olla näiteks see, et alles püütakse firmat käima lükata ning tõesti ise tehaksegi pühendunult tööd tasuta.
Kõrval on meil renditööjõudu vahendav firma, kes ühepoolselt jätab palga maksmata töö eest, mille töötaja on juba ära teinud. See on aga meie seaduste silmis õige käitumine, sest töötaja ise ju leppis olukorraga. Eks vägivalda on ju ennegi erinevatel aegadel õigustatud. Milleks meile aga on vaja seadusi, kui seadustevabalt käituda võib ka ilma seadusi loomata?
Lehekülg 940 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee