Artiklid
- Üksikasjad
Pensionieas töötamisest räägitakse järjest rohkem — elanikkond vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks, sotsiaalsüsteem ei ole hetkel enam jätkusuutlik. On see väline sund või suur sisemine põlemine, aga pensioniealisi, kes töötavad ja kes on huvitatud töö tegemisest on üksjagu.
Miks pensionieas tööd teha või miks seda üldse kaaluda? Välja tuuakse väga erinevaid põhjuseid. Tõukejõuks võib olla majanduslik olukord, kuid sama oluline on võimalus suhelda, tunne, et ma kuulun ühiskonda ja mul on eesmärk tegutsemiseks. Töötavad pensionärid ise ütlevad nii mõnigi kord, et töötamine aitab tõsta nende eneseväärikust. Rääkimata aastate jooksul tehtud teadusuuringutest, mis viitavad, et pensionieas töötavate inimeste tervis ja üldine eluga rahulolu kipub olemas suurem kui nende mittetöötavatel eakaaslastel.
Teiste arvamusi ja teadusuuringute tulemusi võib analüüsida pikalt; nende üle võib ka vaielda. Lõppkokkuvõttes loeb ikkagi see, mida tunneb pensioniealine ise. Otsus võib sõltuda paljudest teguritest — tervisest, muudest kohustustest, asukohast, töövõimalustest piirkonnas, majanduslikust olukorrast, lähedaste toetusest. Ja otsustamine on alles esimene samm, sobiva töökoha leidmine võib samuti olla väljakutse.
Sobiva töökoha leidmine eeldab eneseanalüüsi. Oluline on läbi mõelda, millised on minu oskused, kogemused ja teadmised. Mis on minu tugevused ja mis nõrkused. Millisele töökohale ma sobiksin ja miks. Mis võiksid olla minu eelised kandideerimisel? Arusaamale, millist tööd ma soovin peaks järgnema plaan, kuidas ma selle saan. Vahel on hea neid mõtteid kellegagi arutada, sest üksi võib mõni oluline nüanss tähelepanuta jääda või informatsioonist puudu tulla.
Selle aasta algusest pakub Eesti Töötukassa Euroopa Sotsiaalfondi toel kõigile soovijatele tasuta karjäärinõustamist. Seda võimalust on oodatud kasutama ka kõik pensioniealised. Tulla võib nii konkreetse küsimuse kui ka veel viimistlemata mõttega, mis on seotud töötamisega. Karjäärinõustaja aitab analüüsida olukorda ja võimalusi ning annab informatsiooni töömaailma kohta, kuid otsuse, millises suunas ja kuidas liikuda langetab inimene ise.
Lisaks individuaalsele nõustamisele korraldab Töötukassa pensioniealistele ka grupinõustamisi, mille läbivaks teemaks ongi töötamine pensionieas. Grupinõustamise käigus analüüsitakse nii tahet kui ka vajadust tööle minna, mõeldakse, milline võiks olla mulle sobiv töö, arutakse töökoha otsimisega seotud väljakutseid ning otsitakse vastuseid grupi liikmete küsimustele. Grupinõustamise formaadi suurim eelis on võimalus kuulata teiste kogemusi ning saada grupilt tagasisidet ja toetust oma mõtetele.
Pensioniiga ei too endaga ilmtingimata kaasa vanaduse sümptomeid. Tahet ja energiat ühiskonda panustada võib olla igaühel. Kohtumine karjäärinõustajaga võib aidata jõuda selgusele, kus ja kuidas endale väärilist rakendust leida.
- Üksikasjad
Agne Narusk
„Palk on hügieeni küsimus,” ütles karjäärinõustaja ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa mõne aasta eest Eesti Päevalehes, kui jutuks oli tööind. Palk on elementaarne, alles seejärel saab rääkida motivatsioonist.
Lugesin järjekordset motivatsioonikoolituse pakkumist, seekord adresseeritud teenindustöötajatele. Kas saab üldse Eesti palkade puhul rääkida töötajate motivatsioonist ja motiveerimisest, sest n-ö tööeluline Maslow’ püramiid on paigast ära mis ära?
Tiina Saar: See on keeruline küsimus. Motivatsiooni kadumisest hullem on ametiuhkuse kadumine. Kui inimene on väga alamakstud, võtab see temalt ametiuhkuse. On märgata, et teatud sektorite töötajaid saadab selline alaväärsus, nagu „kui ma oleksin majandusteadlane, siis ma siin ju ei passiks”. Tähendab, nad arvavad, et nende töö pole midagi väärt ja nemad ise ka pole paremat väärt. Aga see on juba (majandus)poliitiline küsimus, miks meil on palgad teatud sektorites nii hügieeni piiril. Riigitöötajatelt, ametnikelt nõutakse akadeemilist kraadi, ülimaid isiksuseomadusi, seaduste peent tundmist, riigis toimuvaga kursis olemist – miks siis riik oma tööd ehk riigitööd ei väärtusta?
Sealt saavad alguse kohvi- ja suitsunurga kibestunud jutud. Eriti kui juht on „unustanud”, et inimeste ärakuulamine ja nende „virisemise” talumine on tema palga sisse kirjutatud. Paraku jäävad kesktaseme juhtide käed oma inimeste aitamisel lühikeseks ja tippjuhtidel on mugavam kõrvad kinni katta.
„Töö ja koolituse” rubriik ootab arvamusi teemal „Kas väikse palgaga töötaja saab olla motiveeritud töötaja” aadressile
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Siiri Liiva, reporter
«Käisin töökeskkonna koolitusel ja sain palju uut infot. Siiski tunnen, et vajan lisaks abi teemal, kuidas töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid konkreetselt meie ettevõttes peaks rakendama. Kas saaksin kuskilt lisaks tasuta infot ja abi?» uurib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Nii töösuhete kui töökeskkonna teemadel on heaks abiks Tööelu portaal – www.tooelu.ee. Tööelu portaalis on info välja toodud valdkondade ja teemade kaupa. Töökeskkonna teema alt leiate infot nii töökeskkonna ohutegurite, töökeskkonna korralduse, töökeskkonna riskianalüüsi, tööstressi kui tervise edendamise kohta.
Lisaks on tasuta info küsimise ja konsultatsiooni võimalus telefoni teel tööinspektsiooni infotelefoni näol – helistada on võimalik igal tööpäeval kella 9.00 kuni 16.30 numbril 6406000. Tasuta info ja abi saamiseks on võimalus tulla ka tööinspektsiooni vastuvõtule – igakuiselt nõustavad töökeskkonna valdkonna spetsialistid nii töötajaid kui tööandjaid erinevates büroodes üle Eesti. Konkreetsete vastuvõtuaegade kohta leiate infot tööinspektsiooni kodulehelt. Nii telefoni teel infot küsides kui vastuvõtule tulles ei ole teil kohustust öelda tööinspektsioonile oma ettevõtte nime.
Uue teenusena pakub tööinspektsioon tööandjatele ka tasuta töökeskkonna nõustamist ettevõttes kohapeal. Nõustamise teenus ei ole seotud järelevalvega, seega külastuse käigus avastatud puudustega seoses tööandjale ettekirjutust ei järgne. Nõustamise eesmärk on juhtida tööandja tähelepanu ettevõtte töökeskkonna ja selle korralduse kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid ja anda soovitusi, kuidas töökeskkonda ja selle alast tööd ettevõttes parendada.
Nõustamise teenus piirdub tööandja konsulteerimisega – see tähendab, et nõustamise käigus ei koostata ettevõttesiseseid dokumente ega tehta töötajate juhendamist. Nõustamine annab tööandja jaoks järje ja teadmise tänasest töökeskkonna olukorrast ning suunised edaspidiseks. Soovi kutsuda töökeskkonna konsultant ettevõttesse saab tööinspektsioonile edastada aadressil .
Head infot ja abi pakuvad ka tasuta töökeskkonnaalased teabepäevad ja infohommikud, mille kohta leiate infot nii tööinspektsiooni kodulehelt kui Tööelu portaalist. Käesoleva aasta lõpul on käsil töökeskkonnaalased infohommikud teemal «Miks juhtuvad tööõnnetused», mille raames käsitletakse ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmisega seonduvat.
TARBIJA->LUGEJA KÜSIB
- Üksikasjad
Romet Kreek, reporter
Eesti Päevaleht
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütleb intervjuus, et kaupluste lahtiolekuajad on ebainimlikud. Et samasse piirkonda planeeritavast Pro Kapitali T1 projektist tuleb kaubanduskeskus, Pärnits veel ei usu.
Miks on Eestis kauplused nii kaua avatud? Lühemad lahtiolekuajad leevendaksid ka kaubanduses valitsevat tööjõuprobleemi.
Ma olen kah ühe poole pealt kaupmees, kes opereerib keskusega. Konkurents on selline, et keegi ei julge lahtiolekuaega esimesena lühendada. Minu arvates on see täiesti ebainimlik. Euroopas on asi enamasti reeglitega paika pandud. Meil on ultraliberalism: tehke, mida tahate. Konkurentsi tingimustes ei ole sedasi, et konkurendid istuvad kokku ja teevad mingi otsuse. Näiteks et oleme konkurendid edasi, aga paneme kell 18 poed kinni. Sa võid saada viis kaupmeest nõusse, aga kuues ei ole nõus ja sellel kuuendal on siis konkurentsieelis. Selline asi tuleks kuidagi seadustega paika panna.
Siin Ülemiste keskuses käib pühapäeva õhtul pärast kella kuut või kaheksat ainult üksikuid inimesi. Müüjad istuvad. Aga neid ei motiveeri istumine, neile käib see ajudele. Tekib stress. Minu arvates ei ole see Eesti inimestele hea, et neid asju niimoodi tehakse.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Töötad igapäevaselt kontoris? Mugav ja kaasaegne büroohoone ei meeldi su organismile tegelikult aga mitte üks raas…
UVA leiab sind… isegi siseruumides
Sinu töölaud asub akna all või sul on koguni kabinet, mille aken ulatub maast laeni? Vaade sealt on kindlasti parem kui enamikul meist, kuid kas teadsid, et kahjulikud UVA-kiired “murravad” ka klaasist läbi? Laua liigutamine akna alt eemale on üks võimalus, teiseks peaksid terve aasta vältel kandma päikesekaitsekreemi. UVA-kiired tekitavad sinu nahas oksüdatiivset stressi, hävitades ka kollageeni. Mida sa teha saad? Söö igapäevaselt antioksüdantide rikast toitu (näksi päeval näiteks maiustuste asemel marju).
Kahjulik õhukonditsioneer
Kui valdav enamus meist ei kujutaks tööpäeva ilma õhukonditsioneerita ette, siis meie nahk vihkab seda – tead ju küll seda tunnet, kui kodus õhtul tunned, et nahk on väga kuiv. Varem või hiljem on nahal ka vananemismärke näha. Kui konditsioneerid töötavad, ei saa rääkida mitte mingisugusest õhuniiskusest (tõsi, meie juuksed ei muutu kahjuseks nagu näiteks õues) ja nahale on see üks kõige halvematest keskkonnatingimustest – su nahk vananeb iga minutiga. Ainuke võimalus olukorda vähegi päästa on tarbida iga päev vedelikku (kohv ei loe) ja hoida niisutav näosprei töölaual nähtaval kohal.
Hävita bakterid
Arvad, et need, kes töölaual ja käekotis antibakteriaalset geeli või salvrätte hoiavad, on puhtusefriigid? Loe edasi. Kas teadsid, et näiteks arvutiklaviatuur on üks kõige mustematest kohtadest kontoris, kuna seal leidub keskmiselt üle 10 000 000 bakteri? Enne, kui hakkad paaniliselt oma arvutit ja töölauda puhastama, pese ka oma käed puhtaks. Kui kuulud aga nende hulka, kes päeva jooksul oma nägu katsud, siis püüa sellest harjumusest esimesel võimalusel vabaneda – võib-olla siin peitubki põhjus, miks sul pidevalt uued punnid näkku ilmuvad…
Blokeeri kolleege (aga mitte ülemust)
Kui töötad avatud kontoris, siis sa tead seda tunnet – kas nad ei võiks ometi vaiksemalt omi asju arutada?! Muidugi sa ei saa kolleegidele öelda, et nad vaiksemaks võtaks – tõenäoliselt räägivad nad ju tööasju –, kuid on teaduslikke tõendeid, et neil, kes töötavad kärarikkas keskkonnas, on suurem stressihormooni tase kui neil, kes saavad segamatult tööd teha. Stressihormooni kõrget taset aga teatavasti su keha vihkab… Seega, pane kõrvaklapid kõrva ja kuula oma lemmikmuusikat. Kui see mõjub sulle aga samuti häirivalt, siis tutvu äppidega, mis pakuvadki spetsiaalselt päevaseks “taustaks” mõeldud rahustavat muusikat. Sina oled võitja – väldid kolleegide jutuvadinat ning muusika ei mõju häirivalt.Allikas:
This Is Powder
Lehekülg 939 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee