Artiklid
- Üksikasjad
Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee
Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete juhid leidsid, et baltlased on kõvad töörügajad, keda on lihtne koolitada. Ligi 65 % vastanutest leidsid, et Baltimaade töötajad on lojaalsed.
Halvem on lugu loovusega, mida pidasid heaks vaid 40% vastanutest. Initsiatiivikaks pidas baltlasi vaid 32% küsitletutest, selgus täna avaldatud Business Swedeni Balti ärikliima uuringust.
Kvalifitseeritud tööjõud on konkurentsivõimelise kulutasemega, maksusüsteem on hea ja Rootsile lähedus meeldivad Rootsi ettevõtetele.
Eesti sai parimaid tulemusi elukvaliteedi osas. Eesti asukoht on äri ajamiseks hea. Siin on soodne seadusandlik keskkond ja usaldusväärne kohtusüsteem. Maksekäitumise ja maksusüsteemi poolest on Eesti Lätist ja Leedust parem.
Töötajaid on lihtsaim leida Leedus, kus on ka palga suhe tootlikkusse parim. Halvimad on need Eestis. Töörügajaid leiab lihtsamalt Leedus, loovaid töötajaid Eestis ja lojaalseid töömesilasi Lätis.
Palgatase on võrreldes töötajate tootlikkusega hästi tasakaalustatud, leidsid pooled vastanutest. 34% leidsid, et palgatase on võrreldes tootlikkusega madal.
“Arvestades, et Rootsi on viimase kahekümne aasta vältel olnud Eesti suurim välisinvestor, siis on oluline teada, mida meilt oodatakse ning kas on asju, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata,” ütleb Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juht Janar Sutt. “Uuringu tulemusena on meil teada, kuidas välisinvestorid Eesti ja teiste Balti riikide ärikeskkonda näevad, ning näiteks seegi, kas ja kuidas mõjutavad välisinvestorite otsuseid Ukraina sündmused.”
Tänasel päeval tegutseb Eestis aktiivselt 800, Lätis 400 ja Leedus 150 Rootsi kapitalil ettevõtet.
“Uuringu tulemusel selgus, et Rootsi osalusega ettevõtete osakaal meie majanduses kasvab ilmselt lähiaastatel veelgi,” kinnitab Sutt.
Küsitlusele vastanud ettevõtetest 63% plaanib lähima kolme aasta jooksul investeeringuid Balti riikidesse.
Hiljutised geopoliitilised sündmused nagu olukord Ukrainas ei ole oluliselt ettevõtete investeerimisotsuseid Balti riikidesse mõjutanud. Vaid 3% vastanutest nimetas, et geopoliitilised arengud on mõjutanud väga oluliselt investeerimisotsuseid Balti riikides. 9% arvates avaldas see otsustele olulist mõju. 66% küsitletutest vastas, et see avaldas mõningast või väga vähest mõju. 22% vastanud ütlesid, et see ei avaldanud mitte mingisugust mõju.
Kuigi võis arvata, et Rootsi ettevõtetele on oluline töötajate rootsi keele oskus, siis küsitlus näitas midagi muud. 45% vastanutest leidsid, et rootsi keele oskus ei ole olulise tähtsusega. Väga tähtsaks pidas seda 4% vastanutest ja tähtsaks 8% vastanutest.
Mõnevõrra üllatav on see, et tervelt 30% vastanutest leidsid, et kapitali ja finantseerimise kättesaadavus on raske või väga raske.
Ettevõtete juhid leidsid, et kolme aastaga on korruptsiooni tase langenud. Kui 2012. aastal küsitlusel leidsid 42% vastanutest, et Leedus on konkurendid tellimusi võitnud korruptsiooni abil, siis tänavu vastas sama 37%. Lätis kahanesid korruptsiooniilmingud 46% 19 protsendile ja Eestis 21% 12 protsendile.
Uuring viidi läbi tänavu märtsis ja aprillis Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete rootslastest juhtide seas. Ligi 500 küsitletud juhi seast vastas küsimustele 107 ettevõtte juhid.
- Üksikasjad
Järgmise aasta algusest hakkab töötukassa maksma mobiilsustoetust oma klientidele, kes ei ole kuue kuu jooksul leidnud sobivat tööd oma elukoha lähedal ning kes asuvad tööle vähemalt 30 kilomeetri kaugusel kodukohast.
Toetust makstakse neljal esimesel töötamise kuul. Tegemist on kolm aastat kestva katseprojektiga, teatas sotsiaalministeerium.
„Soovime kolmeaastase testperioodi jooksul hinnata, missugune on mobiilsustoetuse maksmise mõju tööturule. Tulemustest ja rahastamise võimalustest lähtuvalt otsustame, kas kõnealust toetust oleks mõistlik pakkuda ka pärast kolmeaastase perioodi lõppu,“ ütles tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
Uus tööturuteenus annab inimestele suurema võimaluse kandideerida töökohtadele, mis asuvad kodust kaugemal. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat mobiilsustoetust hakatakse maksma iga tööl käidud päeva eest töökoha ja elukoha vahemaad arvestades.
Toetuse maksimaalseks suuruseks on 200 eurot kuus ning toetussumma kuulub maksustatava tulu hulka.
Toetust hakatakse maksma esimesel neljal töötamise kuul alates tööle asumisest. Neli kuud on tavaliselt uue töötaja katseaja pikkus ning selle möödumisel on nii töötajal kui tööandjal selgem arusaam, kas töösuhet soovitakse jätkata ja kas kaugemalt töölkäimiseks on koostöös tööandjaga võimalik leida lahendusi.
Mobiilsustoetust ei maksta regionaalpoliitilisel eesmärgil Tallinna linna ja Tallinna lähivaldade elanikele, kes käivad tööl kas siis vastavalt lähivaldades või Tallinnas. Seda põhjusel, et Eesti piirides on Tallinn peamine tööjõu tõmbekeskus, mis tööturu arenguks sellelaadilist toetust ei vaja.
- Üksikasjad
Rivo Veski Kasulik.ee
Statistikaameti andmetel kasvas II kvartalis aastaga palk keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel - kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis mullusega võrreldes 5,8%.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%.
Maksimarketites ja Konsumites 570 eurot
ETK Grupi kommunikatsioonijuhi Ivo Rulli selgitusel kuulub Eesti Tarbijateühistute Keskühistusse 19 ühistut ning rohkem kui 350 kauplust. Kuna infosüsteemid on ühistutel Rulli sõnul erinevad, andis ta infot vaid ETK Jaekaubanduse ASi kohta, mis omab Maksimarketeid ja Konsumeid Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus.
„Teenindaja palk ETK Jaekaubanduse ASis on eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tänavu II kvartalis tõusnud keskmiselt 13%. Sarnases tempos on tõusnud ka kaupluste teiste töötajate palgad," ütles Rull Delfile.
Kui palusime Rullil protsenti näitega illustreerida, ütles ta, et see pole paraku võimalik. „Täpsed palganumbrid on töötajatel lähtuvalt kauplusest, staaþist ja muudest lisatingimustest erinevad ning töölepingud on konfidentsiaalsed," märkis ta selgituseks.
Hästi. Võtame siis abiks 8. juulil Delfi Kasulikus ilmunud loo
„Poeketid räägivad suu puhtaks: kui palju kassapidaja täna Eestis palka saab?"
Selles artiklis rääkis Rull, et näiteks Laagri Maksimarketisse võetakse kassapidaja tööle brutopalgaga 570 euro (neto umbes 470 eurot). Kui ETK meile edastatud protsent palgakasvu kohta II kvartalis vastab tõele, siis näitab meelevaldne arvutus, et veel aasta tagasi oli sama palganumber umbes 500 eurot (neto umbes 410 eurot).
Prismas 487-672 eurot
Prisma esindaja Silver Säga ütles Delfile, et selle aasta teises kvartalis muudatusi ei olnud. „Tallinna Prismade müüja-kassiiride palgatasemed korrigeeriti selle aasta augustikuu algusest," märkis Säga.
Eelviidatud artiklis ütles Säga, et Tallinna Prisma kauplustes on müüja-kassiiri brutopalk vahemikus 534-672 eurot (neto u 442-549 eurot) ning Tartu ja Narva Prismade müüja- kassiiridel 487-660 eurot (neto u 406-540 eurot).
Rimis 560 euro kanti
Rimi pressiesindaja Katrin Bats pole samuti lahke palgaandmeid jagama. 8. juulil ütles ta Delfile, et Rimides on kassapidaja keskmine brutotasu 560 eurot (neto u 463 eurot). „Kaupluse teenindajate palgad on meil pidevalt tõusnud igal aastal. Paraku pole meil aga ühte kindlat protsenti öelda, sest palgad ei tõuse kõigile ühtselt," lisas Bats.
Palgad vaadatakse Rimis üle kord aastas, kevadel. Sel aastal juurutasime uue tasemesüsteemi kaupluse teenindajatele ning seeläbi on palka võimalik tõsta koguni kuni 18%.
Rimi võttis nimetatud süsteemi kasutusele kevadel. Suvised meile saadetud andmed kajastasid veel möödunud aastat. Nüüd on Rimi töötajatel põhipalgale võimalik lisa teenida kuni 18%.
Selveris 550-610 eurot
Juulikuiste andmete järgi on Selveris kassapidaja keskmine palk. „(Bruto)töötasu jääb Selveri teenindajatel enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot)," ütles Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid siis.
Nüüd lisas ta, et teenindajate töötasu ja selle kasv on otseselt ja märkimisväärselt sõltuv tema individuaalsetest töötulemustest ja on erinevatel töötajatel küllaltki erinev. „Selverites on teenindajate töötasu kasvanud aastaga kuni 7 protsenti," märkis Erilaid.
Kui palk aastaga 7 protsenti tõusis, ning keskmine vahemik oli veel paar kuud tagasi ehk tänavu teises kvartalis 550-610 eurot, siis aasta tagasi oli vahemik vastavalt 510-570 (neto 413-458).
Oluline on siinkohal märkida, et nimetatud summade puhul on tegemist põhipalgaga ehk et enamjaolt lisandub sinna juurde ka tulemustasu sõltuvalt poodide palgapoliitikast.
- Üksikasjad
Eestis sooviks oma ettevõtte rajada üle poole 18 - 25- aastastest, edastades sellega teisi Balti riike.
Lätis tahaks oma äriga alustada 41 protsenti ja Leedus 48 protsenti noortest, selgus SEB panga uuringust.
„Ettevõtlusega alustajate profiil on muutumas laiemaks. Täna soovivad iseenda tööandjaks hakata üha erinevamas vanuses ja taustaga inimesed ning järjest vähem kardetakse ebaõnnestuda,"kommenteeris SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.
Oma äri alustamisel ja sellesse kapitali paigutamisel on aga ka mitmeid „konkurente“. Noorte puhul on selleks näiteks reisimine või oma kodu soetamine. "Vaid kaks protsenti 18-25-aastastest paneb raha kõrvale, et see oma ettevõttesse investeerida, mistõttu on ühiskonna tunnustus ja tugi ettevõtlikkusele äärmiselt oluline,“ lisas ta.
Ideede puudus
Ettevõtlusega alustamisel on noorte jaoks peamisteks takistusteks heade ideede ja teadmiste puudus. Esimese tõi põhjusena välja 28 protsenti ja teise 16 protsenti Eesti noortest. Hea idee puudumine oli Lätis ja Leedus takistuseks vastavalt 28 ja 26 protsendil noortel ning 21 ja 25 protsenti 18-25-aastastest tunnistasid, et ettevõtte asutamine seisab teadmiste taga.
„Oma äriga alustamine võib olla keeruline ja aeganõudev protsess. SEB on loonud just alustavale ettevõtjale mõeldud kasulikud lahendused selleks, et ettevõtjad saaksid keskenduda põhilisele ehk äri käivitamisele ja erinevalt teistest pankadest oleme ettevõtjale nõustamisega toeks juba alates ideetasandist,“ lisas Vaikmäe-Koit.
Võrreldes teiste Balti riikide noortega, kes sooviksid oma ettevõtte rajada, on 11 protsenti Eesti noortest teinud oma äri alustamiseks juba ka esimesed sammud. Lätis on oma ettevõtte rajamisega algust teinud kaheksa ja Leedus kuus protsenti noortest.
„Eesti on lõunanaabritest soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel sammukese ees ning Läti ja Leeduga võrreldes sünnib Eestis aastas vastavalt ligi 5000 ning 6000 ettevõtet enam. Ettevõtte alustamise tehniline lihtusus ja riiklikud meetmed on kindlasti kaasa aidanud, kuid need ei ole esmatähtsad osad ettevõtlusaktiivsust soosivas keskkonnas,“ ütles Vaikmäe-Koit.
- Üksikasjad
Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee
Tööandja omaniku liigi järgi tõusid palgad kõige kiiremini kohalike omavalitsuste haldusalas, 8,5%, kommenteeris täna statistikaameti avatud II kvartali palgastatistikat Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Sealne palgatõus oli kiire hariduse ja tervishoiu tegevusala tõttu. Haridusministeeriumi palgamonitooringu põhjal oli kooliõpetajate keskmine palk 2014. aastal kõrgem kui Eesti keskmine. Õpetajate palgad tõusid keskmisest palgast kiiremini ka 2015. aasta esimesel poolel. Tervishoius on palgad kerkinud samuti hoogsamalt kui majanduses keskmiselt, 8,1%.
Statistikaameti andmetel kiirenes keskmise brutokuupalga tõus 2015. aasta teises kvartalis esimese kvartali 4,5%lt 5,8%ni. Tänu sellel aastal kehtima hakanud maksumuudatustele tõusis keskmine netokuupalk 7,3%. Kuna tarbijahinnad langesid teises kvartalis aastavõrdluses 0,1%, kerkis reaalpalk 5,9%.
Eesti omanikega eraettevõtetes tõusis keskmine palk 5,8%, kuid ilma töötajate registreerimiskohustuse mõjuta oleks see tõus olnud kiirem. Tänu töötamise registrile vähenes hõive alaraporteerimine, kuid maksu- ja tolliameti andmetel oli uute deklareeritud palgatulu saajate keskmine palk miinimumpalga lähedal ja märksa madalam kui vastava tegevusala keskmine.
Maksu- ja tolliameti palgaväljamakse statistika näitab, et palgaerinevused on järjepidevalt vähenenud. Palga mediaanväljamakse on kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui keskmine palk. Mediaanpalk moodustas 2015. aasta teises kvartalis peaaegu 80% keskmisest palgast, kümnendi eest aga 73%. See tähendab, et keskmine palk väljendab järjest paremini keskmise töötaja palgatulu.
Kuna majandus kasvas 2015. aasta teises kvartalis kiirhinnangu põhjal 1,9% ning hõive suurenes, kerkis palgafondi osakaal SKPs. Ettevõtetel on seega järjest suurem surve kasumeid taastada, mistõttu jääb edaspidi palgatõus pigem senisest aeglasemaks.
Lehekülg 934 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee