Üksikasjad

Avaldatud: 14 september 2015

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Ärileht

Romet Kreek,

Eesti Päevaleht

Pensioni II sammast, millega on liitunud üle 670 000 inimese, ootavad olulised muudatused.

Juba varem on riik otsustanud sundida fonde haldustasu vähendama. Järgmisel aastal jõustuma pidava seaduse kohaselt tuleb veel teinegi uuendus: kui fondi tulemused on kehvad, võib fondijuht jääda tulemuspalgata ja talt võib isegi varem makstud tulemus­tasu tagasi nõuda.

Fondivalitsejatele on II sammas olnud hea ja küllaltki kindel teenimisvõimalus, olgu fondidel ja börsidel hea või halb aeg. Fonde haldavate ettevõtete juhatuse liikmete ja töötajate tasud on päris kopsakad (vt graafikut). Kui suure osa sellest moodustab tulemustasu, ei ole teada.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 september 2015

• Postimees

Täna allkirjastavad sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja Austraalia suursaadik Gerald Thomson Eesti ja Austraalia vahelise sotsiaalkindlustuslepingu, mis on planeeritud jõustuma 2018. aastal.

«Seoses tööga liiguvad inimesed täna oluliselt rohkem ja seega peame oma inimeste eest hoolt kandma kõikjal maailmas. Allkirjastatav leping tagab, et riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Samuti liidetakse edaspidi vajadusel mõlemas riigis omandatud pensionistaaþid. Näiteks Eestis töötatud viis aastat ja Austraalias töötatud kümme aastat võetakse Eesti vanaduspensioni õiguse tekkimisel arvesse kui viisteist aastat pensionistaaþi. Sealjuures maksab kumbki riik pensioni oma territooriumil omandatud staaþide eest. Eesti Vabariik on sarnased lepingud sõlminud veel Venemaa, Moldova, Ukraina ja Kanadaga, mitmete riikidega on läbirääkimised pooleli.

Samuti võetakse vanaduspensioni määramisel edaspidi arvesse mõlemas riigis omandatud pensionistaaþid. Eestis on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaþi. Kui pensionistaaþi on Eestis vaid viis aastat, kuid kahe riigi pensioniõiguslik staaþ on kokku vähemalt viisteist aastat, siis on isikul vanaduspensionieas õigus saada Eesti vanaduspensioni. Samuti võib isikul samal ajal tekkida õigus saada Austraalia vanaduspensioni. Pensionistaaþide liitmiseks peab inimesel olema vähemalt 12 kuu pikkune Eesti pensionistaaþ ja sama pikk Austraalia kindlustusperiood, millest kuus kuud on katkemata. Pensioni suurus arvutatakse vastavalt konkreetses riigis omandatud pensionistaaþile.

Tööandjate jaoks lihtsustab leping töötajate lähetamist teise riiki. Lähetuse ajal on võimalik vältida töötaja topeltkindlustuskaitse tekkimist. Näiteks kui töötaja lähetatakse Austraaliast Eestisse tööle, tuleb töötaja eest sissemakseid sotsiaalkindlustussüsteemi tasuda vaid Austraalias. Samuti säilib Austraalias töötaja kindlustuskaitse.

Praegu elab Austraalias suuruselt kuues eestlaste kogukond maailmas. Hinnanguliselt elab ja töötab seal 10 000 Eestist pärit inimest, rahvastikuregistri andmetel elab seal 2218 Eesti kodanikku. Eestis elab püsivalt umbes 30 austraallast.

TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: Maiken Mägi
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 14 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Lugeja küsib:
Kas tööandjal on õigus töötaja õppepuhkus katkestada/edasi lükata, kui üks töötajatest on põhipuhkusel ja teine jäi töövõimetuslehele. Pood aga peab olema avatud iga päev.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Eneken Hiire.

Täiskasvanute koolituse seadus sätestab, et tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmist edasi lükata töölepingu seaduses ettenähtud tingimustel. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal.

Tööandjal on õigus puhkus katkestada ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegemist on olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Seadus selgitab täpsemalt hädavajaduse mõistet.

Hädavajadusena defineeritakse TLS alusel eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võivat kahju või kahju tekkimise ohtu. Vääramatuks jõuks on asjaolu, mida tööandja ei saanud mõjutada ja mille puhul ei saanud mõistlikkuse põhimõttest lähtudes temalt oodata, et ta oleks saanud sellise asjaoluga arvestada või seda vältida (võlaõigusseadus § 103 lõige 2). Hädavajaduse määratlemisel on oluline võtta arvesse töötaja huvisid ja õigusi ning hea usu ja mõistlikkuse printsiipi ehk võrrelda tööandja hädavajadusest tulenevaid tagajärgi ja töötaja töösuhteväliseid õigusi.

Tööandja ei saa kohustada töötajat muutma õppepuhkust sellepärast, et üks töötajatest on töövõimetuslehel ja teine põhipuhkusel, sest tegemist ei ole üldjuhul TLS § 69 lg 5 olukorraga, vaid tavapärase tööandja ettevõtlusriskiga. Tööandja peab arvestama, et ta peab töötajatele puhkust (õppepuhkust, põhipuhkust jm) võimaldama ning et töötajad võivad haigeks jääda.

Seega, kui tööandja on koostanud puhkuste ajakava ja märkinud sinna töötaja õppepuhkuse kasutamise aja või on töötaja teinud 14 kalendripäeva ette avalduse sooviga jääda õppepuhkusele (TäKS § 13 lg 6), on töötajal õigus sel ajal puhkust ka kasutada.

Kui antud olukorras töötaja ja tööandja ei jõua õppepuhkuse katkestamise/edasilükkamise osas kokkuleppele, võib tööandja kaaluda selleks ajaks asendaja tööle võtmist.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 september 2015

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Delfi

Anna Põld
www.DELFI.ee

Enamik riigikogu fraktsioonidest on seisukohal, et seadusemuudatust on vaja. Arutelud koguvad hoogu ning tõenäoliseimaks lahenduseks peetakse nende päevade arvu vähendamist, mille eest haiguslehel töötaja raha ei saa ehk töötaja omavastutuse vähendamist kolmelt päevalt ühele.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas ajutise töövõimetuse hüvitamise seaduse teemat augustikuu lõpus. Nimelt pöördusid ametiühingud riigikogu poole ettepanekuga üle vaadata haigekassa poolt täna kehtiv seadus töötaja haiguspäevade eest maksmisel.

Põhiküsimuseks on, kuidas lahendada olukorda, kui inimesed ei taha "sinist lehte" võtta põhjusel, et esimesel kolmel päeval nende eest raha ei saa ning edasised hüvitised ei taga piisavat sissetulekut. Praegu on kolmanda kuni kaheksanda haiguspäeva hüvitamine tööandja vastutus ning alates üheksandast päevast on vastutus haigekassal.

Kurb näide elust enesest

Traagiline näide elust enesest seisab sel nädalal Delfis ilmunud lapseootel naise avalikust kirjast riigikogule, kus ta kirjeldas, kuidas haigete kolleegidega avatud kontoris olles sai ta endale gripipisiku ning haiguse tagajärjel katkes tema rasedus. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja IRL-i fraktsiooni liige Aivar Kokk ütles Delfile, et konkreetne juhtum lapseootel naise haigestumisest tööpostil ning selle tagajärjel lapse kaotamine on väga traagiline ja kurb.

LOE VEEL:
Lapseootel naise avalik kiri Riigikogule: ühe lapse olen juba kaotanud ja nüüd pean riskima teise eluga? (199) 08. september 2015
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lapseootel-naise-avalik-kiri-riigikogule-uhe-lapse-olen-juba-kaotanud-ja-nuud-pean-riskima-teise-eluga?id=72345215
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige vastab lapseootel naise murele: 2009. aastast kehtivat seadust peaks muutma, et inimesed ei käiks haigena tööl (30) 09. september 2015
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-sotsiaalkomisjoni-liige-vastab-lapseootel-naise-murele-2009-aastast-kehtivat-seadust-peaks-muutma-et-inimesed-ei-kaiks-haigena-tool?id=72412073

"Kindlasti on arutelud üleval. Milline lahendus lõpuks leitakse, selgub lähikuudel. Aga kindlasti julgen lubada seda, et see teema on täna sotsiaalkomisjonis päevakorras," sõnas komisjoni esimees Aivar Kokk.

Peamiseks ettepanekuks on vähendada töötaja omavastutust kolmelt päevalt ühele, et inimene haigena tööl ei käiks ja kolleege ei nakataks. "Kui päris seda ära võtta, siis elu on näidanud, et haiguspäevadel olemise aeg tõuseks 30 protsenti," viitas Kokk võimalikule seaduse kuritarvitamisele. Samuti seaks see ka ettevõtted suurema maksukoormuse alla.

Kolm võimalust

Praeguseks on hüvitise summaks 70 protsenti töötaja päevatulust. Hüvitise protsendi suurendamist peab sotsiaalkomisjoni esimees aga vähetõenäoliseks. "Kindlasti täna haigekassa eelarves sellist raha ei ole. Vaevalt keegi oleks nõus, et tööandjad maksaksid inimese pealt rohkem. On olemas ka kolmas võimalus: kindlustusfirmades on erinevad võimalused ennast kindlustada," lisas Kokk. Samas ei ole Eestis sellist praktilist kogemust kuigivõrd palju olnud, kuna inimesed kindlustavad end pigem pikaajaliste haiguste puhul.

"Kui vaadata muu maailma kogemusi, siis teevad inimesed paljudel juhtudel ka eraldi endale kindlustuse just nende esimeste haiguspäevade puhuks, et nad ei kaotaks haigena oma sissetulekust. Aga see maksab. Meie mure on just see, et paljude inimeste sissetulekud ei ole nii suured, et nad suudaksid end (tervise)kindlustada," nentis sotsiaalkomisjoni esimees.

Hoolimata võimalikest muudatustest seadus, rõhutas Kokk ikkagi tööandja enda vastutust ja hoolitsemist töötaja eest.

Hüvitis esimesest haiguspäevast

Riigikogu opositsioonis olevad erakonnad Keskerakond, Vabaerakond ja EKRE on ühel meelel, et töötaja peaks saama haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast.

EKRE fraktsiooni esindaja Urmas Espenberg sõnas, et nii erakonna riigikogu fraktsiooni kui ka partei seisukoht on, et kui inimene maksab ravikindlustust esimesest tööleminekupäevast, siis peaks ta saama ka hüvitist esimesest haiguspäevast. Fraktsioon koguneb esmaspäeval ja asub ettepanekute kallal tööle.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on haigushüvitiste teemal juba sisse andnud arupärimise ja plaanitakse algatada ka eelnõu, mille eesmärk on, et haiguspäevade hüvitamist alustataks esimesest päevast. Keskerakonna fraktsiooni riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Dmitri Dmitrijev leiab, et sellise olukorra lahenduseks on haigushüvitiste süsteemi muutmine. "Kui hetkel on süsteemi järgi esimesed kolm päeva haiguslehel viibimist tasustamata, siis meie eelnõu näeb ette, et haiguspäevade hüvitamist alustataks esimesest päevast."

"Teeme ettepaneku muuta seadust selliselt, et tööandja alustaks haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast ja haigekassa võtaks kohustuse üle viiendal päeval."

"Leian, et tervis on inimese üks suuremaid väärtusi, mida tuleb riigi poolt igati toetada, sel juhul toetab inimene ka riiki, läbi oma tööpanuse Eesti majandusse. Või nagu antud juhtumist näha, võib taoline ebamõistlik süsteem otseselt mõjutada ka meie iivet. Tänane süsteem soosib haigena tööl käimist, sest majanduslikult lihtsalt pole võimalik koju jääda. See olukord peab muutuma, sest pikas perspektiivis tuleb see kahjuks nii töötajale, tööandjale kui ka riigile."

20 tuhat toetusallkirja

Augustikuus oli antud küsimus arutlusel all ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis ning seal nõustusid kõik erakonnad, et teema on tähtis. "Ametiühingute pöördumine, millel oli all enam kui 20 tuhat toetusallkirja haigushüvitiste taastamise nimel, on ju ilmekas näide karjuvast vajadusest," sõnas Dmitrijev.

"Eesti ei saa endale lubada olukorda, kus meie ükskõiksuse või seaduse ignoreerimise tõttu kaotame inimelusid," ütles Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liige ja sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm. Eesti Vabaerakond on seisukohal, et praegu kehtiv töövõimetushüvitiste süsteem, mis paneb kolme esimese päeva vastutuse inimesele, on inimvaenulik ning sunnib inimesi haigena tööl käima. "See suurendab inimeste terviseriske ning pikemas perspektiivis kulusid tervishoiusüsteemile. Oleme seisukohal, et 2009. aastast kehtiv seadus vajab muutmist. Tuleb taastada ajutise töövõimetuse hüvitis esimesest haiguspäevast alates. Antud muudatus väärib kiiret elluviimist ning seda on võimalik katta kas tubakaaktsiisist või lahja alkoholi suurema maksustamisega."

Muudatus võib jääda raha nappuse taha

Koalitsioonierakonnad jäävad antud küsimuses napisõnalisemaks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Kai Kalamees ütles, et tegemist on tundliku teemaga ning 2009. aastal tehtud seadusemuudatus oli tingitud majandussurutisest ning ka praegu võib võimalik muudatus jääda raha nappuse taha. "See on keeruline küsimus, aga mingeid põhjapanevaid vastuseid ei ole," ütles sotsiaaldemokraatide esindaja.

Sotsiaalkomisjoni ja Reformierakonna fraktsiooni liige Vilja Savisaar-Toomast kinnitas, et haigushüvitiste päevade probleemi arutati sotsiaalkomisjoni augustikuisel istungil, kus kuulati ka ametiühingute ja tööandjate arvamust haigushüvitiste teemal. "Otsus jäi, et kõik fraktsioonid võtavad selle teemaks, arutavad läbi ning komisjonis tehakse kokkuvõtted, kuidas edasi. Reformierakonna fraktsiooni liikmed võtavad küsimuse päevakorda järgmisel esmaspäeval istunginädala alguses. Kindlasti arutelu muudatuse üle jätkub."

Praeguse ajutise töövõimetuse seaduse järgi ei hüvita haigekassa 8-päevast haiguslehte. Alates 1. juulist 2009 ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva ning haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Järgneva perioodi eest maksab hüvitist haigekassa.

Haigekassa maksab hüvitist haiguslehe teisest päevast alates neil juhtudel, kus haiguslehe põhjusteks on:

• kutsehaigus,
• tööõnnetus,
• tööõnnetus liikluses,
• tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine,
• vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel,
• kergemale tööle üleviimine.

Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Kui inimene on olnud haige üle 120 (tuberkuloosi korral 178) kalendripäeva, tuleb tema raviarstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt 121. (tuberkuloosi korral 178.) päevaks arstliku ekspertiisi komisjoni taotlus. Ekspertiisi vastava otsuse korral on kindlustatul õigus haigushüvitist saada kuni 182 järjestikuse kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva) ning kokku kuni 250 kalendripäeva eest kalendriaastas.