Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV Keskuse palgaootuste analüüs näitab, et tööotsijate keskmine palgasoov oli tänavu esimesel poolaastal 1153 eurot.

Palgaootus ületab seega enam kui saja euroga Statistikaameti poolt välja toodud Eesti keskmist brutopalka ning avaldab endiselt Eesti tööandjatele survet palku korrigeerima.

„Andmete analüüsimisel peab ära märkima, et naiste palgasoov kasvas võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga pea kolm korda kiiremini kui meestel. Lühiajaline kiire palgaootuste kasv ei vähenda aga Eesti tööturul keskmistes palgaootustes peituvat suurt, pea 30 protsendilist palgalõhet. Nimelt küsisid tänavu esimesel poolaastal mehed oma kandideerimisavaldustes keskmiselt enam kui 1300 euro suurust brutopalka, kuid naised 930 eurot,“ kommenteerib CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.

Kuidas reageerivad palgaootuse kasvule aga Eesti tööandjad? CV Keskus alustab taas iga-aastase Eesti suurima tööandjate palgauuringuga, millega kogutakse ettevõtjatelt andmeid järgmise poolaasta värbamisplaanide ning palgatrendide kohta.

„Uuringu eesmärgiks on usaldusväärne värbamis- ning palgatrendide kaardistamine Eesti tööturul. Möödunud aastal oli palgakasv plaanis koguni 35,9%-l tööandjatest ning vajalike töökäte nappus kodumaisel tööturul võib kergelt viia palgarallini, et vajalikud töötajad konkurentidelt üle meelitada,“ lisab CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.

Käesolev palgaootuste statistika pärineb enam kui 27 000 palgasoovi analüüsimisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eestielu.ee

Allikas: Viimsi Teataja

Lugeja küsib:
Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama puhkepause?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamiseosakonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga 6 tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 31 peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.

Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10 protsenti kuvariga töötamise ajast.

Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks 8-tunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.

Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluliseks infoallikaks, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta. Juhul, kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ei taga töötaja tervishoidu töökohal, on töötajal õigus pöörduda probleemiga ka Tööinspektsiooni poole, helistades telefoninumbril 6269 400 või saates e-kirja aadressile .

Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2015

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristiina Viiron
Eesti Päevaleht

Sellest aastast maksab töötukassa ettevõtlusega alustamise toetust ka pensioniealistele ehk üle 63-aastastele tööotsijatele. Seeniorite huvi uue alguse vastu on kesine – toetust on taotlenud ja saanud ainult kaks uut ettevõtjat. Üks hakkas tegelema autoremondi ja -hooldusega, teine meditsiiniturismi korraldamisega.

Töötukassa ettevõtlustoetuste osakonna juhataja Indrek Kaiv märgib, et töötukassa pole täpselt ennustanud, kui palju võiks pensioniealistelt ettevõtlusega alustamise toetuse taotlusi tulla. „Kaks taotlust on natuke vähem, kui arvasime,” nendib ta siiski. Ehkki seda võimalust pakutakse kõigile tööotsijatele, on ettevõtjaks hakkamine siiski inimese enda otsustada, tõdeb Kõiv.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Olen tööandja ja sain töötajalt erakorralise ülesütlemise avalduse, kus on viidatud sellele, et töötaja ütleb töölepingu üles päevapealt seoses tööandja rikkumistega töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Põhjuseks on toodud töötasu maksmisega viivitamine kahel palgapäeval, mõlemal korral oli viivitus paar päeva ja töötajaid sai sellest ette ka teavitatud. Kuidas tööandja saab seda töölepingu lõppemise alust muuta?» küsib lugeja.

«Tööandjana ei ole nõus maksma töötajale selle eest 3 kuu hüvitist, mida ta ka oma avalduses nõuab. Kas võib panna lepingu lõppemise paragrahviks TLS § 85 lg 1?» täiendab lugeja oma küsimust.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets.

Tööleping loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval ja alusel, kui avaldus on teisele lepingupoolele edastatud ning vastavalt avaldusele on töötajal õigus ka töölt ära jääda. Tööandja ei saa ühepoolselt töölepingu lõppemise alust muuta, selleks tuleb tööandjal pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse, loeb töövaidlusorgan töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks korraliselt pärast TLS § 98 lg 1 sätestatud 30-kalendripäevase etteteatamistähtaja möödumist ja kui töötaja on lahkunud töölt enne etteteatamistähtaja möödumist, võib tööandjal olla õigus nõuda töötajalt hüvitist TLS § 74 lg 1 või 2 järgi, kui tööandja tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju.

Seega kui tööandja leiab, et tööleping on teise poole poolt õigusvastaselt üles öeldud, siis on õigus nõuda töövaidlusorganis ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Õigus esitada hagi või avaldus töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on 30 kalendripäeva jooksul. Viidatud tähtaeg hakkab kulgema ülesütlemisavalduse kättesaamisest (mitte töölepingu lõppemisest).

Lisan, et töölepingu lõppemise alus (TLS § 91 lg 2) tuleb kanda töötamise registrisse kümne kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest ka olukorras, kus tööandja ülesütlemisega ei nõustu ja selle vaidlustab.

Toimetaja: Siiri Liiva
reporter