Artiklid
- Üksikasjad
Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast selgub, et plaanis on kaotatada hobikoolituse ja autokooli kulude tulumaksusoodustus täiskasvanutele.
Taseme- ja täienduskoolitusega seotud kulud ja noorte huviharidusega seotud kulud jäävad maha arvatavaks.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu selgitas, et see sai kokku lepitud juba kevadel koalitsiooniläbirääkimiste käigus riigieelarve strateegiat tehes.
Kirsipuu selgitas, et muudatuse eesmärk on see, et koolituskulude mahaarvamine ei tähendaks enam nii öelda huvihariduskulude maha arvamist.
"Selle maksusoodustuse eesmärk on olnud ikka soodustuda täiendõpet. Mitte nii-öelda hobikoolitust," lisas Kirsipuu.
Muudatus hakkab kehtima järgmisest aastast ehk selle aasta kulud veel hüvitatakse ning seega hakkab muudatus reaalselt eelarvet mõjutama 2017. aastast.
Muudatuse mõju on Kirsipuu sõnul eelarvele väike - "mõned miljonid".
Mida see täpsemalt tähendab?
Seda saab teada "Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu" seletuskirjast:
Selleks, et täiskasvanud õppija saaks seoses täienduskoolitusega tulumaksusoodustust kasutada, peab täienduskoolituse läbiviijal olema täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või ta peab olema esitanud majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks. Tulumaksutagastust võimaldatakse edaspidi vaid kutse-, ameti- või erialaste kompetentside omandamiseks kavandatud koolituste korral, mille õppekavas on ära näidatud seotus konkreetse kutsestandardiga või tasemekoolituse õppekavaga (osa, aine või moodul) või mille eesmärk on keeleõpe.
Sõnaselgelt sätestatakse, et koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1- ega A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Kui mootorsõidukijuhi koolitus on vajalik tööalaselt või seoses ettevõtlusega, siis tööandja saab oma töötajate või füüsilisest isikust ettevõtja enda koolitamiseks teha selliseid kulusid jätkuvalt maksuvabalt.
Täienduskoolitusasutus võib esitada Maksu- ja Tolliametile edaspidi vaid nendel õppekavadel õppinute andmed, kus on seos kutsestandardiga või tasemeõppe õppekavaga. Õppekavad peavad olema avalikult kättesaadavad asutuse kodulehel.
Analoogse skeemi alusel hakkavad Maksu- ja Tolliametile andmeid edastama ka EHISes registreeritud huvikoolid. Spordikoolides, samuti kunstikoolides, tantsustuudiotes ja teistes taolistes asutustes õpib lisaks noortele ka hulk täiskasvanuid, riik toetab aga eelkõige noorte huvitegevust. Maksusoodustuse rakendamiseks võib huvikool edaspidi maksuhaldurile esitada vaid nende õppijate andmeid, kes koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril olid alla 18-aastased.
- Üksikasjad
Järgmisel aastal toimub üsna palju maksumuudatusi. Koos riigieelarvega esitleti kokkuvõtvalt ka suurimate maksumuudatuste ajakava.
1. jaanuarist 2016
- Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus
- Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus
- Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole erasektoris
- Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine, sh B-kategooria autokoolid)
- Füüsilise isiku tulumaksu mahaarvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole
- Üüritulu maksustamine 80% tulust
1. veebruarist 2016
- Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil
- Alkoholiaktsiisi tõstmine 15%
1. juunist 2016
- Tubakaaktsiisi tõstmine 8%
Toimetaja: Kadri Hansalu
majandusajakirjanik
- Üksikasjad
Agne Narusk
Euroopa Kohtu hiljutine otsus ei puuduta kindla töötegemiskohaga töötajate argipäeva.
Tyco on Hispaanias turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega tegelev ettevõte, millega eelmisel nädalal sai tuttavaks kogu Euroopa. Neli aastat tagasi sulges Tyco oma piirkondlikud kontorid ja liitis sealsed töötajad Madridis asuva peakontori töötajatega. Ainult selle vahega, et nende reaalne töökoht polnud Madridis. Tegelikult reaalset töökohta enam polnudki. Tehnikutel tuli peakontorist tulnud töökäsu peale kliendi juurde minna, vahepealse aja olid nad kodus.
Varem, kui provintsikontorid veel töötasid, läks töötaja hommikul tööle, sai sealt töökäsu ja sõitis firma autoga objektile. Nüüd leidis tööandja, et teel kodust objektile töötaja tööd ei tee, järelikult on see tema vaba aeg.
Hea lugeja, kui teed isegi niisugust tööd, kus pead liikuma otse kodust erinevate klientide juurde, siis anna teada, kas ka sinu palk hakkab jooksma hetkel, mil esimese kliendi juurde teele asud? Jaga kogemusi aadressil !
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Ramil Pärdi,
TRINITI advokaadibüroo partner
ärileht.ee
Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu rakenduda.
Renditöötajana töötamise võimalused praegu
Lühidalt kokkuvõttes on kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 kohaselt renditöö olukorraga tegemist, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja täidab oma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Tulenevalt välismaalastele kohalduvate VMS’i regulatsioonide eripärast, mis käsitlevad elamisluba töötamiseks, on senini välismaalaste kasutamine renditöötajatena olnud (ning on ka hetkel) õiguslikult korrektsel viisil välistatud. See tähendab, et renditöötajana võib Eestis töötada Eesti või mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ning ka selline välismaalane, keda ei piira temale antud elamisloast tulenevad piirangud (nt selline välismaalane, kes omab elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks).
Muudatused alates 2016. aasta algusest
Olukord peaks aga muutuma alates 1.01.2016, kui jõustuvad VMS’i muudatused, millega luuakse võimalus ka välismaalaste töötamiseks renditöötajatena Eestis selliselt, et välismaalane saabki taotleda enesele elamisluba töötamiseks renditöötajana.
Vastuvõetud ning eeldatavasti alates 1.01.2016 jõustuvate muudatuste kohaselt võib välismaalane Eestis töötada rentitöötajana nii lühiajaliselt (lühiajalise töötamise registreeringu alusel) kui ka pikaajaliselt (töötamiseks antud elamisloa alusel). Seadus seab sellisel alusel elamisloa saamiseks küll erinevaid kriteeriume mida täita, kuid oluline on, et selline võimalus on loodud.
Seejuures on oluline silmas pidada, et kui nn tavalise töötamiseks antava elamisloa andmisel on nt palgakriteeriumi määramisel oluline tööandja tegevusala või Eesti keskmine (olenevalt olukorrast) kuutöötasu, siis renditöötaja puhul tuleb võtta aluseks kasutajaettevõtte põhitegevusalal makstava keskmise kuutöötasu suurus. Samuti on oluline silmas pidada, et lisaks nn tavalise tööandja taustakontrollile teeb Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kasutajaettevõtte taustakontrolli. Samuti on oluline, et kummalgi neist ei tohi nt olla maksuvõlgnevusi.
Oluline on ka see, et renditöötajana töötamiseks antava elamisloa puhul peab tööandja tegevusalaks olema renditöö vahendaja, samuti peab tööandja olema maksejõuline – selleks näeb seadus mh ette nõude deponeerida teatud ulatuses raha Eestis registreeritud krediidiasutuses.
Kokkuvõtteks
Eelkirjeldatud muudatus on üks mitmest põhimõttelisest muudatusest VMS’is, mis jõustuvad alates 1.01.2016. Arvestades Eesti tööjõuturu piiratust ning töötuse suhteliselt madalat taset, tundub selline muudatus allakirjutanu hinnangul olevat igati mõistlik ja vajalik. Jääb üle vaid loota, et see plaan ka õigesti ning kavandatult ellu rakendub.
- Üksikasjad
Puhkuste lühendamine ja pühade vähendamine on nagu lapselt pulgakommi käestvõtmine. Isegi kui see on olukorda arvestades igati mõistlik samm, tuleb kisa taevani, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts Soome näitel Äripäevas.
Kas me peaksime Eestis samuti puhkuseid kärpima ja riigipühasid vähemaks võtma? Jah ja ei. Pühadega on meil laialt levinud arvamuse järgi võrdlemisi hästi.
Töötajad sooviksid juurde, tööandjad pigem vähendada või samaks jätta. Ka rahvusvahelises võrdluses ei ole Eesti tulemus otseselt häiriv, sõltumata sellest, kummalt poolt vaadata.
Loe pikemalt Mait Paltsi arutlust Äripäevast
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/09/22/kaubanduskoda-mait-palts-karbime-puhkusi.
Lehekülg 928 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee