Üksikasjad

Avaldatud: 12 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Soome valitsus otsustas hiljuti, et majanduse konkurentsivõime parandamiseks tuleb lisaks muudele reformidele lühendada puhkusepäevade arvu 38 päevalt 30 päevale ja minna ka puhkuste kallale. Ärileht uuris Eesti ettevõtetelt, kas ka meie majanduse elavdamiseks kuluks taoline samm ära?

Janek Kalvi, Liviko juhatuse esimees:

Ma ei oska kommenteerida soomlaste plaani, kuna ei tea suurt sellest kui palju ja milliseid pühasid põhjanaabrite juures peetakse. Küllap on neil siis mida kärpida. Minu isiklik hinnang Eesti kohta on aga pigem selline, et meil on riiklikke pühasid, mis annaksid inimestele võimaluse pere ja lähedaste seltsis vastavat tähtpäeva tähistada liiga vähe. Näiteks on mujal laialt levinud komme anda riikliku püha puhul, mis satub nädalavahetusele, siiski vaba päev järgmisel või eelneval töönädalal.

Meil see nii ei ole ning minu arvates pisendab see inimeste silmis kahetsusväärselt püha väärtust. Näiteks selleks, et erinevates linnades elavad pereliikmed saaksid pühasid koos tähistada, oleks üks täiendav vaba tööpäev kaalukaks teguriks.

Paljuski on see sümboolse tähtsusega küsimus ja näitab seda, millised on riigi valitsejate prioriteedid ning väärtushinnangud - kas inimene ja pere või raha ja materiaalne edukus? Isiklikult leian, et oleks igati paslik ja väärikas anda rahvale vabariigi aastapäeva puhul vaba tööpäev ka sel juhul kui tähtpäev sattubki nädalavahetusele. Eesti majandus kindlasti ei kaotaks.

Teet Soorm, HKScan Estonia juhatuse esimees:

Soomlastel on aastas kokku 38 puhkepäeva, Eestiga võrreldes on see nädal rohkem. Lisaks on soomlastel ka riigipühasid rohkem. Soome on näide heaoluühiskonnast, kus puhatakse rohkem ning mis on viinud ühe põhjusena ka majanduskrahhini ning mida nüüd hakatakse korrigeerima.

Eestis ei näe praegusel hetkel vajalikuks selles osas midagi muuta, kuna inimene vajab puhkust, et olla produktiivne ja teha oma tööd hästi. Eestis on see praegu tasakaalus. Puhanud ja produktiive töötaja on aluseks, et säiliks meie konkurentsivõime.

Andrus Ossip, Elroni juhatuse esimees:

Värske Fontese palgauuringu valguses, mille järgi teevad paljud töötajad Eestis lisatunde või töötavad ka teisel töökohal, võib pidada puhkuste kärpimist riskiks töötajate tervisele. Ehkki inimeste tervisenäitajad on tervikuna paremaks läinud, jäävad need siiski veel alla arenenud Lääne-Euroopa riikidele. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on meil riiklikke ja rahvuspühasid niigi vähem, ei ole mõistlik nende arvu veelgi vähendada.

Mina ei näe, et hetkel oleks hea mõte puhkuste ja pühade kärpimiseks või lisamiseks, pigem võiks otsida võimalusi riigi konkurentsivõime parandamise mujalt.

Tiina Drui, Eesti Energia personalidirektor:

Tööviljakuse ja konkurentsivõime tagamiseks on oluline hoida tasakaalu töö ja puhkuse vahel. Eestis on pisut üle kümne riigipüha, mujal riikides on selliseid päevi sageli aga rohkem. Sotsiaal-majanduslikud õigused on inimõiguste üheks osaks ning üks peamisi neist on õigus tööle ja puhkusele. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik nii tööandjale kui ka töötajale.

Eesti Energia taolise tööstusettevõtte tootlikumaks muutmine on keerulisem protsess ja seda ei saavuta matemaatiliselt puhkusepäevade vähendamisega. Viimasel võib olla hoopis vastupidine efekt ja suureneda võib tööõnnetuste arv. Soomes kehtiv puhkuseõigus näeb ette pikemaid puhkuseid kui Eesti vastav seadusandlus. Eestis on õigus saada 2,33 kalendripäeva puhkust iga töötatud kuu eest, Soomes 2,5 argipäeva. Seega Soome riigil on ka niiöelda ruumi rohkem, kust vähendada.

Mida Soomes on plaanis teha?

- vähendada puhkuse päevade arvu 38 päevalt 30 päevale;

- vähendada ületunnitasu ja kompensatsioon pühapäeval töötamise eest;

- muuta haiguspäevade eest tasumise korda.

Samas ka tugevdatakse koondatavate inimeste õigusi ning jääb ära varem plaanitud käibemaksu tõus ära. Kui meetmed õnnestus ellu viia, siis alandab Soome valitsus 2019. aastal tööjõumakse ligi miljardi euro võrra.
Muudatused tahab valitsus läbi suruda seadusemuudatustega.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2015

• Postimees

Kuigi kõrghariduse omandamine on keskkooli lõpetajate seas populaarne ja prestiiþne valik, on suurem tõenäosus endale tulevikus palgatöö tagada hoopis nendel, kes lähevad kutsekooli.

Austraalias tehtud uuringu kohaselt oli tõenäosus, et bakalaureusekraadi omandanud said nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist tööle, 68 protsenti, samal ajal, kui kutsekooli lõpetanute seas sai selle aja jooksul tööle üle 86 protsendi lõpetanutest, vahendab uudisteportaal News.au.com.

Allpool on nimekiri 64-st kutsekoolis omandatavast ametist, mis vähemalt austraallaste kinnitusel tulevikuski kindla töö tagavad.

Kliima- ja mehhaaniliste seadmete hooldaja
Kliimaseadmete ja külmkapi parandaja
Lennukitehnik (elektroonika)
Lennukitehnik (masinapark)
Arborist
Autoelektrik
Pagar
Siseviimistleja
Laevaehitaja
Müürsepp
Lihunik
Kapitegija
Puusepp
Mööblitisler
Kokk
Diiselmehhaanik
Kraavikaevaja
Elektriliini tööline
Üldelektrik
Erielektrik
Elektroonikaseadmete müüja
Kuidmaterjali krohvija
Masinist
Mehhaanik
Metallkonstruktsioonide paigaldaja/keevitaja
Põranda viimistleja
Mööbli viimistleja
Gaasisüsteemide paigaldaja
Klaassepp
Juuksur
Tisler
Maastikuarhitekt
Lifti mehaanik
Lukksepp
Metallitööline
Metallitööpinkide operaator
Mootorimehaanik
Mootorratta mehaanik
Optiliste süsteemide mehaanik
Maaler
Keretööde tegija (auto)
Kondiiter
Piltide raamija
Torulukksepp
Survekeevitaja
Trükitööline
Katuseparandaja
Katusepanija
Siiditrükkal
Lambapügaja
Lehtmetallitööline
Sildimeister
Väikemootorite mehaanik
Krohvija
Kiviraidur
Telekommunikatsiooni süsteemide liinitööline
Telekommunikatsiooni tehnik
Tööriistade valmistaja
Drapeerija
Kereehitaja (auto)
Maaltritööde tegija (auto)
Mootorsõidukitehnik
Plaatija
Keevitaja

TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 12 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks kuluv aeg peaks piirkondliku kontorita töötajatel olema seaduse kohaselt osa tööajast, selgub hiljutisest Euroopa kohtu otsusest.

Euroopa kohus otsustas, et töötajatel, kellel pole kindlat kontoripinda ja kes alustavad tööpäeva kodust, tuleks tööaja sisse arvestada ka see aeg, mis neil kulub esimese kliendi juurde sõitmiseks ja viimase kliendi juurest lahkumiseks. Seni ei olnud selline asi lubatud, vahendab The Independent.

See tähendab, et ettevõtted, kelle palgal on näiteks elektrikud, gaasipaigaldajad, hooldajad või müügiesindajad, võivad eksida Euroopa Liidu tööaja regulatsioonide vastu, kui nad otsustavad loobuda piirkondlikest kontoritest.

Selline otsus tuli kohutasjas, mis puudutas Hispaana turvasüsteemide ettevõtet Tyco. Kuigi ettevõtte töötajate käsutuses on firma sõidukid, millega liigutakse ühest töökohast teise, on läbitavad vahemaad väga erinevad ja mõnikord võtab õigesse kohta jõudmine aega kuni kolm tundi.

Kohtuotsuses viidati, et töötaja ei ole süüdi, kui ta peab kodust otse kliendi juurde sõitma. "Asjaolu, et töötajad alustavad ja lõpetavad teekonna oma elukohas, tuleneb otseselt tööandja otsusest piirkondlikud kontorid kaotada, mitte töötajate endi tahtest," seisab otsuses.

Euroopa kohus leidis, et kui töötajad peavad kannatama oma tööandja valikute pärast, läheb see vastuollu direktiivi eesmärgiga kaitsta töötajate ohutust ja tervist, mille hulka kuulub ka vajadus garanteerida töötajatele minimaalne puhkeaeg.

Suurbritannia ettevõtete juhtide instituudi esindaja Allie Renison ütles CNBC-le, et selline otsus üllatab ja paneb muretsema paljusid Suurbritannia ettevõtteid, eriti avalikus sektoris, kus jälgitakse seadusi väga täpselt. "Arusaam, et hommikul kliendi juurde sõitmiseks kuluv aeg tuleb arvestada tööaja hulka, läheb väga kaugele seaduse eesmärgist," leidis Renison. Tema hinnangul piinab Euroopa kohus ettevõtteid kogu Euroopas.

Kohutotsuse tagajärjed võivad olla märkimisväärsed. Rahvusvahelise advokaadibüroo Paul Hastings LLP partner Suzanne Horne ütles pressiteate vahendusel, et otsus jõustub kohe ja tööandjatel pole muud valikut, kui kuuletuda. "Lisaks palgakuludele tekivad küsimused ka selle kohta, kuidas see mõjutab töötaja õigust igapäevastele puhkepausidele ja maksimaalselt 48tunnise töönädala pikkust, samuti teisi tööandja kohustusi, nagu reisikulude katmine," kirjeldas Horne.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2015

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Postimees

Vaid riigi toetusele ei saa pensionieas lootma jääda ja seetõttu on oluline, et igaüks vastutaks ise oma rahaasjade ja tuleviku heaolu eest. SEB möödunudaastane pensionivalmiduse uuring tõi välja, kuidas eri põlvkonnad näevad pensioni jaoks kogumist.

Noorematel suured plaanid ja aega palju

30. eluaastates inimesed suhtuvad pensionisse positiivsemalt ja lootusrikkamalt. Neile tundub penisoniiga kaugel olevat ja nad plaanivad tuleviku kindlustamiseks veel palju ära teha. Suur osa neist ei plaani oma pensionipõlve sissetulekut teadlikult suurendada kogumisega. Selles vanuses inimesed usuvad, et nad suudavad suurendada oma pensioniaegset sissetulekut alternatiivsete võimaluste, näiteks ettevõtluse, kinnisvara üürimise või müügi ning investeeringute kaudu, samas pole hetkel pooled neist veel selle nimel midagi teinud.

Ootused pensioniea sissetuleku suhtes on kõrged

Ootused vanaduspõlves saadava sissetuleku osas on põlvkondadel aga üsna sarnased – arvatakse, et see võiks olla vahemikus 85–92% tänasest igakuisest sissetulekust. I ja II sambast saadava pensioni osas ollakse realistikumad, arvestades, et see ei ole piisav. 69% vastanutest aastates 30–34 ütleb, et I ja II sambast saadav pensionisumma ei ole rahuldust pakkuv. 50–55-aastased on selles osas veelgi madalamate ootustega: 75% ütleb, et I ja II sammas ei anna neile pensionipõlveks piisavat sissetulekut.

Erinevalt hinnatakse ka oma kogumisvõimekust. 30–34-aastased ütlevad, et neil oleks võimalik pensioniks koguma hakata siis, kui nende igakuine sissetulek oleks praegusest üle 1000 euro suurem. 50. aastates inimesed aga leiavad, et juba 554 euro võrra suurema sissetuleku juures oleks neil võimalik pensioniks koguda. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et 30. aastates on inimestel veel mitmeid teisi finantskohustusi, nagu laenud, liisingud ja pere igapäevane ülalpidamine, mistõttu pensioniks kogumine võib tunduda ebaoluline.

Pensioniea lähenedes muutuvad ootused tagasihoidlikumaks

Eestis on ametlik pensioniiga 65 aastat, kuid enamik küsitlusele vastanud 30–39-aastastest leiavad, et nemad võiksid lõpetada tööl käimise peaaegu 10 aastat varem. 50. eluaastates inimesed ootavad, et nende pensionipõlv võiks alata 62-aastaselt. Samas vanuse kasvades usutakse üha vähem, et pensioni sissetulek on piisav. See võib olla ka põhjus, miks vanuse suurenedes tõuseb nende inimeste osakaal, kes ütlevad, et nad plaanivad võimalikult kaua tööl käia.

Kõrgemas vanuses inimesed ootavad ka vähem, et nende pension kujuneks välja mitmete alternatiivide, näiteks ettevõtluse, kinnisvara müügi ja üürimise või investeeringute kaudu. Inimesed, kellel on pensioniaastad lähemal, tunnevad, et aeg on liikunud kiiresti ja kõike algselt planeeritut polegi veel saavutatud. Seetõttu ollakse rahuldust pakkuva pensionipõlve ennustamises pigem tagasihoidlikumad ning ei tunta end pensioniea suhtes väga kindlalt.

Pooled võivad langeda vaesuse riskigruppi

Statistika näitab, et kui pensioniks koguma ei hakata, võivad kuni pooled eestlastest langeda vaesuse riskigruppi ehk saada igakuiseks pensioni sissetulekuks alla 60% keskmisest palgast. Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda praegu madalat sissetulekut saavad inimesed ning need, kellel on pensionikogumise aeg liiga lühike, et koguda piisavaid sääste pensioniea finantseerimiseks. Selleks, et vältida pensionipõlves olukorda, kus rahalisi vahendeid napib, tuleks tegelikult juba noorelt hakata tegelema kogumisega.

Alustage pensioniks kogumist pensioniplaani tegemisega ja tulge SEB-sse tasuta nõustamisele. Professionaalne konsultant aitab teil seada pensioni kogumisele konkreetse eesmärgi, seda kogumisperioodi jooksul regulaarselt jälgida ja vajadusel muuta.

Pensioniplaanide kohta saab täpsemat ja praktilist informatsioon SEB leheküljelt
http://www.seb.ee/pension/kogumislahendused/seb-pensioniplaan.

Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring (2014)

SEB pensionifonde valitseb AS SEB Varahaldus. III pensionisamba kindlustustooteid pakub AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus.

Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda kindlustuslepingu tingimustega ja/või pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ning muu fondi kohta avaldatud teabega Pensionikeskuse kodulehel www.pensionikeskus.ee/ii-sammas/fondid/või SEB toodete osas SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.

Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.

Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.

SEB»PENSION

Autor: Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik