Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Tööandja lõpetas mu töölepingu. Kuna mul on väikesed lapsed, on mul õigus igal aastal saada 6 päeva lapsepuhkust. Sel aastal ma neid päevi kasutada ei jõudnud. Kas tööandja oleks pidanud kasutamata lapsepuhkuse sarnaselt põhipuhkusele töölepingu lõppemisel hüvitama?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter:
Töötajal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on igal kalendriaastal õigus saada kolm tööpäeva lapsepuhkust ning töötajal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, kuus tööpäeva. Lapsepuhkuse eest tasutakse töötasu alammäära alusel.
Kasutamata põhipuhkuse peab tööandja töölepingu seaduse § 71 alusel töötajale töölepingu lõppemisel hüvitama. Teiste puhkuste hüvitamise kohustust tööandjal ei ole. Ehk kui töötaja lapsepuhkust töölepingu kestvuse ajal kasutada ei jõudnud, ei ole tal õigust nõuda selle rahas hüvitamist töölepingu lõppemisel. Sama kehtib ka isapuhkuse, puudega lapse vanema igakuise lisapuhkepäeva ja õppepuhkuse suhtes.
- Üksikasjad
Kuna inimene veedab suure osa oma ajast töökohas, siis on väga oluline, milline see töö on ja kui ohutult ta end seal tunneb. Eriti tähtis on see noorele inimesele, kes esimeste töökogemuste najal kujundab sageli ka oma suhtumise järgmistesse tööandjatesse.
Noorte töötajatega juhtuvate tööõnnetuste osakaal kasvab. Eelmisel aastal oli Eestis 4635 tööõnnetust, millest 28 protsenti moodustasid õnnetused kuni 26-aastaste noortega. Rohkem satuvad seejuures õnnetustesse noore mehed. Alla aastase tööstaaþiga töötajatega juhtus eelmisel aastal 38 protsenti tööõnnetustest. Eelneval kahel aastal oli see protsent veel 33.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
Autor: Sirje Niitra
toimetaja
- Üksikasjad
NANSI KARTANAS,
Eesti Töötukassa infospetsialist
Maaleht
Lugeja küsib:
Olen 63aastane naine, pensioni hakkasin saama siis, kui sain 62 aastat ja 6 kuud vanaks, samas töötan edasi. Pärast pensioniea saabumist minult enam töötuskindlustusmaksu maha ei arvestata. Olen selles asutuses töötanud juba 30 aastat, see tähendab, et kuni pensionini arvestati minu palgast maha ka töötuskindlustusmaks. Kui mind nüüd pensionärina ära koondatakse, siis milliseid hüvitisi saan töötukassast?
Mitme kuu palk mulle makstakse koondamise puhul?
Kui tööealine inimene koondatakse, on tal õigus teatava aja jooksul saada senisest palgast 50%, hiljem 40%. Palun selgitage, kuidas toimitakse töölt koondatud vanaduspensioniealise töötaja puhul. Kas talle makstakse ka teatud aja jooksul 50 ja 40% palgast või mitte?
Maalehe lugeja
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Välismaal töötanud noored küsivad Eestisse naastes keskmiselt 8,1% kõrgemat töötasu. Läti noorte palgasoov kerkib koguni 15,4%, selgus uuringu „Rahvusvahelise töökogemuse mõju noorte palgasoovidele“ tulemustest.
Arvestades uuringu tulemustes ka sellega, et kõrgemat palgasoovi märgivad oma CVs ja rändavad Eestist välja üldjuhul keskmisest võimekamad noored, kerkis rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov koguni 27,5% kõrgemale kui neil, kes ei omanud rahvusvahelist töökogemust, kirjutab CV Keskus.
2013. aastal läbi viidud uuringust selgus , et Soomest naasevad Eesti töövõtjad küsivad kodumaal keskmiselt 14% kõrgemat palka.
Rahvusvaheline töökogemus avardab noorte silmaringi ning muudab nad kodumaisel tööturul tunduvalt enesekindlamaks, mis annab julgust küsida ka kõrgemat palgasoovi või haarata karjääriredelil kõrgem ametikoht. Arvestades, et noorte keskmine palgasoov oli tänavu II kvartalis 990 eurot, võib rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov ulatuda ka üle 1200 euro piiri, mis ületab nii mõnegi Eesti kõrgkooli bakalaureusekraadiga lõpetanud tööotsija palgasoovi.
Varasem uuring Decoding Global Talent näitas, et koguni 73% eestlastest vanuses 21-34 eluaastat on välismaal töötamisele avatud. 49% neist arvas sealt leidvat paremaid karjäärivõimalusi, 47% tugevamat haridust ning 45% soovis elada teises kultuuriruumis. 61% 21-34-aastastest sooviksid töötada New Yorkis, 47% Pariisis, 42% Londonis, 38% Berliinis, 36% Amsterdamis, 34% Oslos ning 33% Stockholmis.
- Üksikasjad
«Töötan toitlustusettevõttes klienditeenindajana. Sooviksin teada kas tööandjal on õigus küsida teenindajalt kassas puudujääva summa kinnimaksmist, kui minu töölepingus sellist punkti ei ole?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduses. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlminud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest.
Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi. Näiteks tuleb kassapidaja töös arvestada seda, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid, millist väljaõpet on töötaja saanud, millised on töötaja töölepingust tulenevad tööülesanded ja kohustused jne.
Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele – tahtlikult või hooletuse tõttu – tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.
Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.
Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda. Eeltoodu kehtib nii varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu kui selle puudumise korral. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist läbi töövaidlusorgani, s.o kohtu või töövaidluskomisjoni, kus ta peab tõendama, et tekitatud kahju on täpselt nii suur, nagu tööandja seda väidab.
Kui tööandja soovib oma kahjunõuet töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ehk palgast kinni pidada, tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus, näiteks paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas, näiteks e-kirja vormis. Töötaja nõusolek tasaarvestamiseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi. See tähendab, et kehtiv on nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist ehk igakordselt pärast kahju tekkimist.
Töötaja töötasust ilma viimase kirjaliku nõusolekuta tööandja kahjunõuet kinni pidada ei või. Kui tööandja seda teeb, on töötajal õigus saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
Lehekülg 929 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee