Üksikasjad

Avaldatud: 12 Oktoober 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

«Korraldades tööandjana järjekordset tervisekontrolli ettevõtte töötajatele, selgus, et üks meie töötaja oli saanud töötervishoiuarstilt otsuse, millise kohaselt tema kui töötaja terviseseisund ei vasta enam tehtavale tööle. Mida peaksin nüüd tööandjana edasi tegema?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

Kui tööandja saab töötervishoiuarstilt otsuse, millise kohaselt ettevõtte töötaja terviseseisund ei vasta tema poolt tehtavale tööle, siis ei saa tööandja lubada töötajal enam jätkata töötamist endisel tööl. Vastavalt töölepingu seaduses ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule peab tööandja pakkuma töötajale tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel terviseseisundile vastavat tööd.

Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kui töötajale terviseseisundile vastavat teist tööd pakkuda ei ole ning ka muud eelpool nimetatud võimalused ära langevad, ütleb tööandja töötaja töölepingu üles.

Tulenevalt töölepingu seadusest võib tööandja töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Selliseks töötajast tulenevaks mõjuvaks põhjuseks on kindlasti töötervishoiuarsti poolt tuvastatud töötaja tervislik seisund, milline ei võimalda tema edasist tööülesannete täitmist töökohal.

Tööandja ütleb taolisel juhul töötaja töölepingu üles töölepingu seaduse alusel, viidates töötervishoiuarsti vastavale otsusele ja sellele, et tööandjal pole tervisele sobivat tööd pakkuda. Ühtlasi tuleb ülesütlemisavalduses ära tuua töölepingu ülesütlemise sisuline põhjus – töötaja tervisliku seisundi mittevastavus tehtavale tööle.

TARBIJA»LUGEJA KÜSIB
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 09 Oktoober 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Merimetsa Tugikeskus on riigi ja lahkete sponsorite abiga praeguseks loonud tööharjutamise ehk teenusekohti kokku ligi kahesajale vaimu- või psüühilise puudega inimesele, kelle töövõimetus on 80–100 protsenti, kolmandik neist kasutab kaitstud töö teenust, mis on osa uuest töövõimereformist.

Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 Oktoober 2015

• Maaleht
• Elatisabi seadus

Lugeja küsib:
Isa kes elatist ei maksa on 100% töövõimetu ja raske puudega. Sissetulekuks kuus on 358 eurot, millest 53 eurot on sotsiaalabi nn. ravimite ostmiseks. Omandina on korter Tallinnas, kus ta ise ka üksinda elab. Lisaks omab ta sõiduautot, hind umbes 2000 eurot.

Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.

Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?

Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid

Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus. Reeglina ei vähenda kohtud elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2015. aastal 195 eurot, kuid Pks § 102 lõige 2 annab siiski võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.

Loe rohkem küsimusi ja vastuseid samal teemal SIIT
http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/1.html.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti tööandjate keskliit pooldab riikliku lepitaja täna tehtud pakkumist miinimumpalga tõusuks ja kutsub ametiühinguid seda vastu võtma, et tagada Eesti töötajatele ja tööandjatele kindlustunne.

Lõpliku otsuse tegemiseks koguneb keskliidu volikogu 21. oktoobril, seisab keskliidu teates.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on tööandjad valmis alampalka tõstma oluliselt kiiremini kui kosub keskmine palk ja seda hoolimata majanduse vaid kaheprotsendisest kasvust, ekspordimahtude langusest ja miinusmärgiga hinnatõusust. „Läbirääkimised on kestnud kaua, aasta lõpp on lähedal ning nii töötajad kui ka tööandjad vajavad kindlustunnet,“ ütles Tamsar.

„Anname endale aru, et mitmele sektorile on sellises mahus alamplaga tõus raske ja see võib kaasa tuua ka töökohtade kadumist, kuna maailmaturgudel on olukord pingelisemgi kui kevadel, mil läbirääkimisi alustati. Soovis lepitaja pakkumine vastu võtta on rohkem head tahet ja sotsiaalset vastutustunnet kui kaineid majanduslikke argumente. Miinimumpalk peab tõusma, et töötaval inimesel oleks võimalik toime tulla," lisas ta.

Tamsar tunnustas riiklikku lepitajat intensiivse töö eest kompromisside otsimisel.

“Poliitikud unustasid enne valimisi, et miinimumpalgas lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Andes katteta lubadusi palga ülikiireks tõusuks kergitati tööinimeste ootused põhjendamatult kõrgeks. Tänan riiklikku lepitajat, kes on kuulanud ära mõlemad osapooled ja pakkunud välja kompromissi, mis arvestab ka majandusseadustega. Kutsun ametiühinguid seda kompromissi vastu võtma,” sõnas Tamsar.

“Peame aru saama, et Eesti ettevõtjad tegutsevad tihedas ülemaailmses konkurentsisituatsioonis ning liiga järsk palgatõus ei jätaks neile võimalust teha investeeringuid ning arendada oma tegevust targemaks ja tootlikumaks. Sellel on otsene mõju Eesti majanduse aregusse ja seega kõigi eestimaalaste heaolu paranemisse, lisaks tooks kaasa just madalapalgaliste töökohtade suuremahulise kadumise,” lisas ta.

Riiklik lepitaja esitas täna Eesti tööandjate keskliidule ja Eesti ametiühingute keskliidule lepitusettepaneku kehtestada alates 1. jaanuarist 2016 tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Alates 2017. aastast oleksid miinimummäärad vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus.

Praegu kehtib Eestis riiklik miinimumpalk 390 eurot.