Artiklid

Evelyn Höglund, tõlkija, Lunde, Rootsi
Eesti Päevaleht

Lühem tööaeg sama palga eest tasub end ära töötajate parema tervisega.
Maailma meedias lööb laineid sõnum: Rootsi liigub kuuetunnise tööpäeva poole. Riigi kohta tervikuna on ehk niisugune üldistus ennatlik, kuid mõneski Rootsi ettevõttes pole kuuetunnine tööpäev tõesti enam midagi utoopilist.

Ka üha rohkem Rootsi riigiasutusi käivitab pilootprojekte, muutmaks põlvkondade vältel kivistunud mõtteviisi, mis peab kaheksatunnist tööpäeva optimaalseks. Mölndalis Göteborgi külje all paikneb Toyota Center, kus kuuetunnised tööpäevad on olnud tõsiasi juba 13 aastat. Selle kasumlikkust taotleva eraettevõtte otsus ei olnud ajendatud poliitilistest kaalutlustest, vaid parimast võimalikust ärimudelist.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Liina Valdre
Eesti Päevaleht

Ärilehe lugejad pooldavad kaubanduskeskuste tööaja lühendamist ja leiavad, et õhtusel ajal töötamise eest tuleks müüjatele maksta topeltpalka.
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits tegi ettepaneku, et kaubanduskeskuste lahtiolekuaega tuleks seadusega reguleerida. Ärilehe lugejad pooldavad toimetusele saadetud tagasisides samuti sellist lähenemist.

„Kauplused on väga kaua avatud,” möönis 20 aastat klienditeenindajana töötanud Tiina. „Lapsed kasvavad omapäi ja eraelu on poolik. Pikad päevad tekitavad stressi ja mõjuvad halvasti tervisele,” kirjeldas Tiina. Tema sõnul piisaks, kui kaubanduskeskused oleksid avatud kella 18-ni.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Marge Tubalkain

Miinimumpalk on keskmise palga suhtes üsna konstantne, arutles majandusanalüütik Ruta Arumäe tänasel Rimi majanduskonverentsil.

Arumäe sõnas konverentsil, et tema teab ühte miinimumpalga saajat, kes elab Tartus koos isaga ja kellel on magistrikraad. Aga kui võtta hüpoteetiline miinimumpalga saaja nimega Tiina, kes elab Tallinnas, siis kogu tema palk peaks ära minema üüri katteks. Seega tuleb olla leidlik – kas elupinda jagada, leida lisatöö või saada ümbrikupalka.

«Aga kui Tiina elab maal, siis on võimalik kuidagimoodi välja tulla, sest üürid on madalamad,» sõnas Arumäe. Ent ometi ei jää ka siis Tiinal raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib.

Kui tõstame miinimumpalga 800 euroni: «Tiina on väga õnnelik, Tiina läheb poodi. Õnnelik pole aga Tiina ülemus, kes saab nüüd vähem palka. Tõstame ka tema palka, võib-olla ka kahekordseks,» kirjeldas Arumäe seda ahelat. Üsna kindlasti saab palgakõrgenduse ka tippjuht.

Arumäe tõi välja, et riigiti on miinimumpalga suhe keskmisesse palka üsna konstantne. Seega ei muudaks miinimumpalga tõus madalapalgaliste kohta ühiskonnas. «Ilmselt ei jää tal endiselt ikka raha üle selle kohvi jaoks, mida ta teistele ette tassib,» sõnas Arumäe.

Ning ühtäkki on kasumiaruandesse tekkinud kasumi asemel kahjum. Ning omanik vaatab, kust kulusid vähendada. Toorainekulusid ilmselt vähendada ei saa, kütusekulusid ka mitte oluliselt. Palgakulu saab vähendada inimesi lahti lastes. Aga võib-olla saab tulusid suurendada? «See mõte võib tulla pähe ainult ettevõtjal, mitte ühelgi teisel inimliigil,» ütles Arumäe.

Üks võimalus on tõsta hindu, aga see ei pruugi läbi minna. Võib-olla üks inimene lahti lasta ja kaks teistmoodi tööle panna? «Kuhu investeerida, et suurendada tulusid – masinasse, mis koos töötajaga rohkem tulusid toob?» arutles ta. Sellega tuleks kaasa ka produktiivsuse tõus. Kui palgatase väga kiirelt üles läheb, muutub üha mõttekamas selliste investeeringute tegemine, mis ei nõua enam inimtööjõudu, ehk robotiseerimine.

Samasuguseid küsimusi saab esitada ka riik. Millistele inimestele maksta, et tulud suureneks? Kes meie riigi tulusid saaksid tõsta – näiteks õpetajad. «Või mille eest maksta, et tulud suureneks? Või kuhu investeerida, et tulud suureneks? Kui õnnestuks see välja mõelda, oleks kogu riigis produktiivsuse tõus,» sõnas Arumäe.

Tihti kipub käima diskussioon viisil, kus küsime riigilt, kas me saame või ei saa miinimumpalga või toetuste tõusu. Valitsus vaatab rahakotti, et raha pole. «Selle asemel võiks viia arutelu uuele tasemele – kuidas saab? See on omane ettevõtjatele, aga täiesti võõras riigisektorile. Ma lihtsalt loodan, et selline mõtteviis jõuab rohkem ühiskonna tasandile,» ütles Arumäe.

MAJANDUS->ARVAMUS

Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee

Poeketid ei kiirusta oma uksi varem sulgema või hiljem avama, sest Eesti tarbija on harjunud käima poes mistahes kellaajal ning kui üks pood hakkaks lahtiolekuaegu lühendama, hääletaks tarbija jalgadega ning tihedas konkurentsis jääb kaotajaks lühemat aega avatud kauplus.

Selveri kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu sõnul määrabki Eestis täna kaupluste lahtiolekuaja tarbijate ostukäitumine. „Kui tarbija enam näiteks pühapäeva õhtul kauplusesse ei tule, siis vaatab ka kaupmees kindlasti tööajad üle. Kui tarbijad teevad hilistel tundidel piisavat käivet saab ka töötajatele palka maksta," ütleb Erilaid sisuliselt seda, et kui töötajatele palka maksta ei jõutaks, tuleks ette võtta muudatusi.

Rimi formaadijuht Marko Põder ütleb, et kaupluste avamisaegade jälgimine ja tasuvuse hindamine on jaekettide igapäevane rutiin. „Meil on müüke ning kliendiarvu vaadates väga lihtne teha analüüsi, kas pikem lahtiolekuaeg tasub ennast ära või mitte," ütles Põder.

Rimi on kaalunud siin-seal võimalusi mõnede kaupluste avamisaegu lühemaks kohendada. „Mõningatel juhtudel oleme seda teinudki. Mitte vähemtähtis pole seejuures ka meie töötajate soov saada õhtul varem pere juurde," lisas Põder.

Rimi: kaupluste lahtiolekuaja lühendamist tuleb riiklikult reguleerida

Kokkuhoid tuleks aga alles siis, kui kaupluste lahtiolekuajad muutuksid radikaalselt lühemaks - mitte üksnes paar tundi, leiab Põder. „Seda ei teeks tänases konkurentsisituatsioonis ükski jaekett, sest see tähendaks konkurentsieelise käest andmist," põhjendas ta ning lisas, et lühem müügiaeg tähendab enamasti väiksemat tulu.

Põder ütles nagu ka Erilaid, et Rimi lähtub kliendist. „Täna näeme selgelt, et ostjaid jagub poodi ka varahommikul ja hilisõhtul. Saame jätkuvalt klientidelt kirju küsimustega, miks üks või teine pood pole varem avatud. Seega, arvestades klientide suurt nõudlikkust, tekitaks näiteks pühapäevaks kaupluste sulgemine palju meelepaha. Ilmselt aga oleks see mõeldav puhul, kui lahtiolekuaeg oleks reguleeritud riiklikul tasemel. Nii oleks tingimused kõigile kettidele samad ning ka kliendil ei jääks muud üle, kui uue elukorraldusega harjuda," märkis Põder.

Kassapidajate järsk palgatõus lahtiolekuaegu ei mõjutaks

ETK Grupi kommunikatsioonijuhi Ivo Rulli sõnul määrab ka ETK poodide lahtiolekuaegu klientide huvidest lähtudes. „Kuni on tarbijaid, kes soovivad teha sisseoste varahommikul või hilisõhtul, senini pakume neile vastavalt oma võimalustele seda varianti," ütles Rull.

Rull lisas, et kui Eestis peaks kassapidaja palk kiiresti tõusma hakkama, siis ei sunniks see kauplus esimese asjana tagant lahtiolekuaegade lühendamisele mõtlema. „Kassapidajate töötasu määravad eeskätt tööturul kujunev pakkumise-nõudluse suhe, riigi maksu- ja tööturupoliitika, piirkondlikud eripärad, tööandjate pakutavad töötingimused ja muu," selgitas Rull.

Mis võiks aga veel juhtuda, et poed ise lahtiolekuaegu hakkaks lühendama. Ehk näiteks alkoholimüügi lühendamine mõne tunni võrra? „Tulevikus toimuvate sündmuste ja arengutega hoiame end operatiivselt kursis ning reageerime vastavalt kujunevatele olukordadele," vastas Rull.

Delfi Rahva hääl
Toimetas:
Ragnar Teeveer

Mõned lugejad ehk veel mäletavad seda õnnist aega, mil meie riigis veel kehtis õhtusel ajal töötamise lisatasu. Masuajal oli aga vaja ettevõtjatel hingamist kergendada ning see lendas alluva menüüst välja. Enam ei saanud lisakopikat selle eest, et õhtusel ajal tööpostil rabad. Nüüdseks on masu ammu läbi. Miks pole taastunud normaalne töötasu?
Üks lugeja seletas kommentaariumis, et poodide lahtiolekuaja lühendamine toob kaasa meeletu koondamise, aga tegelikult on kaubanduses tööjõukriis. Kas poleks see poodidele hoopis õnnistuseks, kui saaks lõpetada igikestva töötajate otsimise ja pakkuda olemasolevatele paremaid tingimusi? Minu arvates on see päris suur hüve, kui saan südaöö asemel juba kell 21 koju minna.

Töötajate heaolusse panustamises on meie tööandjatel veel kõvasti arenguruumi. Kui kuulutuses on kirjas, et töö pakub võimalusi end igakülgselt arendada, tähendab see tavaliselt, et ühe palga eest peab tegema mitme inimese tööd. Sporditoetus tähendab nii mõneski firmas seda, et ühe korra kuus saab käia tasuta ujumas või et jõusaali 50-eurosest kuukaardist saab 5 eurot alla.

Leian, et vähim, mida tööandja kaubandustöötaja heaks hetkel teha saab, on kaupluse lahtiolekuaja lühendamine, kuna tundub, et palgatõus ega õhtuse lisatasu taaskehtestamine ei tule isegi kõne alla!