Üksikasjad

Avaldatud: 19 august 2015

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Võrdõigusvoliniku sõnul on töötajal õigus olla vaba seksuaalsest ahistamisest ka siis, kui tal on olnud ahistava tööandja või ülemusega varasemalt eraeluline lähisuhe.

Olukord, kus inimene kasutab ära alluvus- või sõltuvussuhet tööl, et sundida oma endist suhtepartnerit endaga suhtlema tööga mitte seotud küsimustes, näiteks eesmärgiga talle füüsiliselt läheneda, on seksuaalne ahistamine ja keelatud, teatas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

«Ahistamisse, eriti töökeskkonnas toimuvasse ahistamisse tuleb suhtuda äärmiselt tõsisest, sest see mõjutab ahistatud inimese tervist, heaolu ja turvatunnet, samuti võib see seada ohtu võimaluse oma tööd jätkata,» ütles võrdõigusvolinik. Ta lisas, et eriti just alluvus- või sõltuvussuhte puhul võib ahistatu tunda, et ta peab vastama tööandja soovidele, sest vastupidisel juhul satub tema töö või hea maine ohtu.

Seepärast ongi soolise võrdõiguslikkuse seaduses peetud vajalikuks eraldiseisvalt rõhutada tööandjate kohustust hoiduda ahistavast käitumisest ja kaitsta oma töötajaid ahistamise eest.

«Tööandja peab viivitamatult reageerima ning tegema kõik selleks, et kaitsta oma töötajaid ahistamise eest, kui üks töötajatest annab talle teada, et tema otsene ülemus käitub temaga ebaväärikalt, pöörab talle soovimatut seksuaalset tähelepanu, ähvardab teda tappa või hävitada tema head nime või tööalast või akadeemilist karjääri,» rõhutas Sepper.

Asutustes peab selliste juhtumite lahendamiseks olema töökorralduse reeglistik, milles seisab, kuidas tööandja ahistamiskaebustega tegeleb, kelle poole pöörduda ja kuidas tagatakse töötajatele inimväärikust austav töökeskkond.

Igal töötajal on õigus pöörduda otsese juhi, personalijuhi, tegevjuhi või juhatuse liikme poole, kui teda on ahistatud. Seejuures on töötajal õigus eeldada, et probleem lahendatakse delikaatselt ja erapooletult.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Triin Ärm
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 14 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Noorte Hääl

Kaire Saarep
Noorte hääl

Kas töötad või lähed tööle? Noorte Hääl toob sinuni erinevaid situatsioone töömaailmast. Tea oma õiguseid ning oska nende eest seista!

"Töölepingus on palgamaksmise kuupäevana kirjas 7. kuupäev. Augustikuus langes see kuupäev reedesele päevale. Tööandja kandis palga väidetavalt üle reede hilisõhtul ja palk jõudis minu kontole esmaspäeva hommikul. Pankade vahelised ülekanded nädalavahetusel ei liigu ning ülemuse arvates on tema igati seadusekuulekalt käitunud. Samas on palga hilinemist varemgi juhtunud. Kas taolises olukorras võib lepingu üles öelda ja viiviseid nõuda?"

Nii tööandja kui töötaja peavad töölepingu täitmisel käituma heauskselt. Töötajal tekib lepingus kirjas oleval palgapäeval õigustatud ootus (k.a reedel). Tööandja peab omalt poolt tegema kõik endast oleneva, et töötasu õigeks tähtpäevaks töötaja pangakontole jõuaks.

Töötaja võib lepingu erakorraliselt üles öelda juhul kui tööandja on töölepingut oluliselt rikkunud (TLS §91). Oluliseks rikkumiseks ei saa lugeda ühekordset hilinemist töötasuga. Oluliseks rikkumiseks saab lugeda järjepidevat töötasu hilinemist, jättes tähelepanuta mitmekordsed töötaja poolsed pretensioonid. Töötaja peab ülesütlemist põhjendama ning avaldus tuleb esitada kirjalikult. Töötaja poolse erakorralise ülesütlemise puhul on hüvitisena ettenähtud töötaja kolme kuu keskmine töötasu (TLS §100 lõige 4)

LOE VEEL:
Noore töötaja abimees: Kas pean varastatud tooted oma palgast kinni maksma? (9) 07. august 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noore-tootaja-abimees-kas-pean-varastatud-tooted-oma-palgast-kinni-maksma?id=72159909
Noore töötaja abimees: Kas ülemus võib töötajaid läbi kaamerate jälgida? (3) 22. juuli 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/noore-tootaja-abimees-kas-ulemus-voib-tootajaid-labi-kaamerate-jalgida?id=71967177

Viivist on õigus nõuda alates palgapäevale järgnevast päevast kuni päevani, mis tööandja viivitatud summa välja maksab.

Loe rohkem SIIT!
http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/millal-voib-tootaja-toolepingu-ules.html

Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Minuga on sõlmitud tähtajaline tööleping lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks. Tuli välja, et asendatav katkestab novembris lapsehoolduspuhkuse, aga jään ise enne seda septembris rasedus- ja sünnituspuhkusele. Mis saab minu töölepingust?

Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisega (töölepingu seadus § 80 lg 1) vaatamata sellele, et töötaja on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel on osapooled teadlikud suhte ajutisusest ning selle lõppemisest kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2015

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets
Maaleht

Töötajate registreerimise pealesurutud nõue pole ümbrikupalga maksmist siiski välja juurinud. Seda tunnistab ka maksuamet.

Viimastel aastatel on ainult ümbrikupalka saanud töötajate osakaal jäänud 10–11 protsendi vahele, näitab Eesti konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring. Mullu vähenes ümbrikupalka saanud töötajate osakaal seitsme protsendini kõigist palgasaajatest ja illegaalne töötasu moodustas kolmandiku nende sissetulekust.

Kõige rohkem on mustalt töötamine levinud ehitusvaldkonnas, kus oli 31 protsenti kõigist ümbrikupalga saajatest, järgnevad transpordi- ja tööstusvaldkond vastavalt 16 ja 12 prot­sendiga.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.