Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: „Tööandja tahab kõikide töötajate palka kümnendiku võrra vähendada. Kuidas oleks võimalik sellest keelduda ja tööleping lõpetada niimoodi, et töötukassast saaks ka hüvitist?”
Tööandjal on töötasu vähendamiseks kaks võimalust: kas ajutiste majanduslike raskuste tõttu kuni kolmeks kuuks 12 kuu jooksul (TLS § 37 alusel) või poolte kokkuleppel nii, et muudetakse töölepingus palgasummat.
Esimesel juhul pole töötasu vähendamiseks töötaja nõusolekut vaja ja töölepingusse muudatust ei tehta. Töötaja kas lepib ajutiselt vähendatud töötasuga või ütleb töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 37 lg 5 alusel üles, teatades sellest tööandjale viis tööpäeva ette. Sel juhul makstakse töötajale hüvitisi samas ulatuses kui koondamise korral, s.t ühe kuu keskmine töötasu tööandjalt ja peale selle töötukassast olenevalt tööstaaþist. Töötuks jäämise korral on õigus ka töötuskindlustushüvitisele.
Saada oma tööalane küsimus: . Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Eesti Päevaleht
Kolm tasustatud nn tervisepäeva aastas on luksus, mida lubavad oma töötajatele vähesed.
Võimalus kasutada aastas kolme tervisepäeva, ilma et peaks arstilt haiguslehte nõutama, tundub tänapäeva noortele töötajatele utoopilisena. Kulub tükk aega, et neid veenda: nii tõesti kunagi oli. On ettevõtteid, kus tervisepäevad on ka praegu töölepingutesse kirjutatud ja nende kasutamist reguleerib töösisekorraeeskiri. Kuid neid ettevõtteid pole Eestis palju.
2002. aastani sai iga töötaja tööandjale haiguslehte esitamata täiesti ametlikult puududa kuni kolm päeva aastas. Enamasti maksti nende päevade eest ka palka, kuid see polnud kindel reegel. Kümme aastat varem elasid töötajad veelgi paremini: kas haiguse tõttu või kuni 14-aastase lapse põetamiseks võis aastas töölt ära olla lausa viis päeva, millest kaks hüvitas haigekassa avalduse alusel. See oli sätestatud 1991. aasta ravikindlustusseaduses.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Maiken Mägi, reporter
«Tahaksin küsida, kas tööandjal on õigus töötaja selja taga uurida krediidiinfost tema maksehäirete kohta? Sain kaks päeva tööl käia, kui mulle teatati, et minuga lepingut ei sõlmita, kuna ma ei teatanud tööle tulles, et olen võlglane maksehäires,» kirjutas lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) paragrahv 13 näeb ette töölepingu tühistamise piirangud tööandjale. Nimelt sätestab seadus, et tööandja ei tohi töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu juhul, kui töötaja on esitanud puudulikke või valesid andmeid, mille vastu puudus tööandjal õigustatud huvi. Nimetatud säte juhindub TLS § 11 lõikest 1, mille järgi ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel nõuda tööle soovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Seega kui tööandjal puudus õigustatud huvi andmete teadasaamiseks, ei või ta hiljem andmete puudumisele või valeandmetele tuginedes töölepingut tühistada. Näiteks olukorras, kus tööandja küsib töötajalt andmeid tema rahaliste kohustuste kohta, kuid töötaja ei soovi oma võlgnevusi kohtutäituri ees avalikustada ja jätab küsitava info enda teada, puudub tööandjal hiljem õigus sellel alusel töölepingu tühistamiseks.
Töösuhe tekib hetkest, kui töötaja on tööle lubatud ja tööandjal peab olema mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks, seega ei saa ta väita, et kuna kirjalik leping puudub, võib ta töötajat edaspidi tööle mitte lubada.
TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberkandjal või e-kirjaga) ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Kuni tööandja ei ole teile esitanud vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega peaksite pöörduma koheselt tööandja poole ja nõudma tööle lubamist.
TARBIJATÖÖ
- Üksikasjad
Nii õppimise kui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimused võivad olla mõne inimese jaoks keerukas teema ja hea oleks otsuse langetamisel kasutada spetsialisti abi. Alates 26. oktoobrist laiendab Töötukassa karjäärinõustamise võimalusi, hakates pakkuma online-nõustamist Skype’i teel.
„Kui inimene on huvitatud karjäärinõustamisest, kuid tal on mingil põhjusel keeruline pöörduda meie büroosse, näiteks transpordi, tervise tõttu või elab inimene välismaal, siis on online-nõustamine hea alternatiiv,“ tutvustab töötukassa nõustamisteenuste peaspetsialist Kadri Daljajev.
Tema sõnul on online-nõustamine sarnane niiöelda tavalise karjäärinõustamisega, kus vestluse eesmärk on analüüsida kliendi küsimusi, mis on seotud tema karjäärivalikute ning karjääriplaneerimisega. Oluline on, et klient oleks nõustamise ajal kohas, kus ta saab keskenduda ning teda ei segataks. Hea on, kui tal on käepärast ka pliiats ja paber, et vajadusel märkmeid teha või mõnda harjutust üles märkida.
Nõustamise seanss kestab tavaliselt 30-45 minutit ning vajadusel lepitakse kokku jätkunõustamise seanss, mis võib toimuda nii Skype’i vahendusel või ka silmast-silma kohtumisena Töötukassa büroos.
„Kindlasti ei tasu peljata, et online-nõustamine jääb tavanõustamisest kuidagi „lahjemaks“. Selleks, et nõustamisseanss oleks võimalikult viljakas ja kliendile kasulik, on tähtis, et klient saaks vestlusele keskenduda. Tema ümber oleks võimalikult vähe segajaid ning ta oleks motiveeritud nõustamisprotsessis osalema,“ lisab Daljajev.
Skype’i teel nõustamisel osalemiseks on kaks võimalust:
* Võtta ühendust Töötukassa maakondliku bürooga ning leppida kokku nõustamise aeg, lisades juurde, et nõustamisel soovitakse osaleda Skype’i vahendusel. Maakondlike büroode infotelefonid on leitavad SIIT.
https://www.tootukassa.ee/kontaktid/tootukassa-esindused
* Võtta ühendust otse online-nõustajaga (alates 26.10.2015). Online-nõustamine toimub elavas järjekorras. Juhul, kui liin on hetkel hõivatud, võtab nõustajaga kliendiga esimesel võimalusel ise ühendust.
Kui teil on karjääriteemaline küsimus, millele on ise keeruline vastust leida, on hea pöörduda professionaali poole, et temaga koostöös küsimust arutada ning olukorda analüüsida. Oluline on, et inimene on nõustamisel niiöelda kohal ehk arvestaks nõustamise aega kokku leppides või valvenõustamise teenusele helistades, et ta saab nõustamisvestluse ajal tegelda ja pühendada ainult sellele teemale ning ei peaks samal ajal millegi muuga tegelema. See võib olla Daljajevi sõnul alguses harjumatu ning nõuda teatud enesekontrolli, sellepärast on hea seda endale teadvustada ning sellega teadlikult arvestada.
Karjäärinõustamine Skype’i teel on mõeldud töötavatele inimestele ning teistele, kes on tööturul mitteaktiivsed, kuid pole ennast töötukassas töötuna või koondamisteatega tööotsijana registreerinud. Teenust kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Karjäärinõustajate kontaktid leiate SIIT.
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/esf_karjaarinoustajad_juuni.pdf
- Üksikasjad
Sirje Niitra, toimetaja
Palgainfo agentuuri ja turundusagentuuri Brandem korraldatud tööturu- ja palgauuringust, kus osales 13 396 töötajat, selgus, et tööandja mainele avaldab rahuldava ja õigeaegselt laekuva tasu kõrval suurimat positiivset mõju töötajate subjektiivne tunne, et nad on olulised.
Uuringu ühe korraldaja, Brandemi tegevjuhi Paavo Heili sõnul on ettevõtte maine kujundamisel võtmesõnaks töötajate väärtustamine, kusjuures töötajad, kes saavad piisavalt tunnustust, on ka oma töötasuga rohkem rahul.
«Paljud uuringud näitavad, et tunnustuse puudumine, kehv sisekommunikatsioon ja ebakompetentne inimeste juhtimine suurendavad rahulolematust palgaga. Juhid eeldavad sageli, et tulemustasu süsteem teeb ära kogu juhtimise, aga see ei ole nii,» selgitab Heil.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
Lehekülg 941 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee