Üksikasjad

Avaldatud: 25 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

METI personaliabi tegevjuht Tiit Kruusalu paljastab töölepinguseaduses augu, millesse kukkumist peaks iga tööandja ja personalijuht teadlikult vältima.

Minul on üks äriidee, mille realiseerimise korral saaksin endale suure tõenäosusega 3- 4 kuu jooksul korraliku aastapalga välja teenida. Tegevus oleks igati seaduslik ja maksud makstud. Ometigi ei kavatse ma oma äriideed realiseerida eetilistel kaalutlustel ja ka seetõttu, et ilmselt oleks ainult aja küsimus, millal osad ettevõtjad minu tabamiseks pearaha välja käivad. Sellest hoolimata peaksid kõik ettevõtjad, kes ei soovi võõrale inimesele mõnepäevase töötamise eest 3,5 kuupalka maksta, selle jutu hoolega läbi lugema.

Proovipäev kui töötaja äriidee

Oletame korraks, et otsustan kontoris arvuti taga istumise asemel midagi muud teha. Leian selleks tööportaalide kaudu ametikoha, kus erilist kvalifikatsiooni ei nõuta ja pakun ennast tööle. Näiteks ehitusele abitööliseks või puhastusteenindajaks.. Või teatud kaupluseketi saalitöötajaks. Leian valdkonna, kus tööpakkumine ületab nõudluse ja kuhu ollakse valmis avasüli igaüht vastu võtma. Neid kohti on meil Eestis kahjuks liiga palju. Loomulikult nõustun tegema proovipäeva või -päevi. Kuna minu tegelik eesmärk ei ole jääda tegema madalapalgalist tööd, siis proovipäeva(de) tulemus on negatiivne ja suure tõenäosusega saadab tööandja mu mingit tasu maksmata minema. Arvestades asjaolu, et proovipäevad ei ole seadusega lubatud ja inimese tööle lubamisega loetakse tööleping sõlmituks, esitan avalduse töövaidluskomisjonile, nõudes mind proovipäevale lubanud tööandja käest 3, 5 kuupalga suurust hüvitist. Vägagi suure tõenäosusega mõistetakse see raha minu kasuks ka välja.

Kuidas see võimalik on? Aga vägagi lihtsalt.

Enda töösuhte tõendamiseks esitan töövaidluskomisjonile oma telefoniga tehtud selfie- pildid, kus kuupäevad-kellaajad ja ka mõned kolleegid tööhoos peale on jäänud. Võimalik, et mul on ka mõni e- kiri, kus tööandjaga proovipäeva aega või tingimusi täpsustan.

Töölepingu seadus annab juhised palga määramiseks, kui palga kokkulepet ei suudeta tõendada. Selleks on sarnastel asjaoludel harilikult makstav tasu, ehk siis sama palk, mis teistel tööandja juures sama tööd tegevatel töötajatel. Abiks on ka Statistikaameti andmed. Mõlemad variandid seniste kohtupraktika näidete toel töötavad.

Kuna töösuhe on tõendatud minu tööleasumisega ebaseaduslikul proovipäeval, siis hakkas mul sellest hetkest jooksma katseaeg, mille lõpetamisest tuleb 15 kalendripäeva ette teatada või see aeg rahaliselt hüvitada.

Kuna minu töösuhe lõpetati peale proovipäeva ilma nõuetekohase ülesütlemisavalduseta, siis on töösuhte lõpetamine tühine. Töövaidluskomisjon lõpetab minu avalduse peale töölepingu ise ja vastavalt seadusele mõistab tööandjalt minu kasuks välja 3 kuu keskmise palga suuruse hüvitise.

Isegi kui hüvitist arvestatakse ainult miinimumpalga pealt, on 1- 3-päevase töötamise eest 1365 € brutos (3,5 x 390 €) täitsa arvestatav sissetulek. Maksud ka makstud!

Ettevõtliku inimesena oleksin ma selleks ajaks, kui asi töövaidluskomisjonis arutusele tuleb, jõudnud sama skeemi kasutada juba 6- 7 erinevas ettevõttes. Või palganud endale tankistid, kes minu poolt instrueerituna üle Eesti sama skeemi kasutavad.

Kordan veelkord, et mina nii ei tee, aga on aja küsimus, millal töötajate teadlikkus tõuseb ja keegi teine sama „ärimudelit“ soovib kasutada. Iga ettevõtja võtab oma äririskid ise, ka selle, mis kaasneb ebaseaduslike proovipäevadega. Kindlam on loobuda proovipäevadest ja vormistada kohe alguses korrektne tööleping, mis vastab konkreetse tööandja vajadustele nagu rätsepaülikond. Selliseid ettevõtjaid aitame hea meelega ja boonusena anname ka nõu, kuidas töötajat testida ilma keelatud proovipäevadeta.

Töösuhete olulistest nüanssidest ja lepingutest räägib Tiit Kruusalu lähemalt 9. septembril toimuval hommikuseminaril Suulise töölepingu võlu ja valu. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Minu laps läheb esimesse klassi, aga tööandja ei anna mulle vaba päeva. Mis õigused mul on?» küsis lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.

Kehtiv töölepingu seadus (TLS) ei kohusta tööandjat andma vaba päeva töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi.

Millised on aga võimalused saada esimesel koolipäeval vaba päev?

1) Planeerida juba puhkuste ajakava koostamisel osa oma põhipuhkusest koolimineku ajale. Seitsmeaastase lapse vanem saab nõuda põhipuhkust talle sobival ajal (TLS § 69 lg 7 p 3);

2) Kasutada seaduses ettenähtud tasustatud lapsepuhkust – kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (TLS § 63 lg 1);

3) Kasutada tasustamata lapsepuhkust, mida on töötajal õigus nõuda, kui kasvatatakse kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Tasustamata lapsepuhkust on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva (TLS § 64 );

4) Tööandja on kehtestanud ettevõttes korra ja annab vanematele esimesel koolipäeval vaba päeva (kas ainult esimese klassi lapsevanematele või ka näiteks 2. ja 3. klassi minevate laste vanematele)

Puhkuste kasutamine toimub puhkuste ajakava järgi ja koostatud ajakava saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Kui ettevõttes aga ei olegi puhkuste ajakava või on, aga sealt puudub töötaja puhkus või muu puhkus (näiteks tasustatud lapsepuhkus), siis on töötajal õigus oma kasutamata puhkust nõuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kiri, e-kiri) avaldusega 14-kalendripäevase etteteatamisega.

Töölepingulistes suhetes peavad pooled teineteise suhtes käituma heauskselt, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. Vaba päeva saamisele tuleb töötajal mõelda varakult, et tööandja teaks, ja tal oleks aega puuduvate töötajate tööd ümber korraldada.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija

Üksikasjad

Avaldatud: 24 august 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eestis on veidi üle 300 000 vanaduspensionäri, kellest iga viies ehk ligi 66 000 pensionäri käib tööl.

Statistika näitab, et töötamist jätkatakse 70. eluaastani, vahendab ERR uudised raadiouudised.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul saavad miinimumpalka neist vähesed ning enamik teenib suuremat pensionilisa. «Palga keskmine väljamakse aastal 2014 oli 621 eurot kuus ja 2015 esimese kuue kuuga näeme, et tänavu aastane keskmine väljamakse ületab 2014. aasta taset,» selgitas Kuusk.

Tema sõnul töötasid eelmisel aastal pensionärid enamasti avaliku halduse, hariduse ja tervishoiu sektoris.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Hanneli Rudi
Tarbija24 juhataja

Üksikasjad

Avaldatud: 23 august 2015

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Postimees

Autor: Meeli Miidla-Vanatalu

Veidi üle aasta tagasi hakkas kehtima uus kord, mis näeb ette töötamise registreerimise registris ja kohustab tööandjat registreerima töötaja tööle asumise aja, aga ka töösuhte peatumise ja lepingu lõppemise aja, paraku ei tehta seda alati korrektselt.

Maksukorralduse seaduse kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud registreerima töötamise alustamise, peatumise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkel.

Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates. Just viimati nimetatud toiminguga on viimasel ajal palju pahandust olnud.

Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.