Artiklid

Agne Narusk

Euroopa Kohtu hiljutine otsus ei puuduta kindla töötegemiskohaga töötajate argipäeva.

Tyco on Hispaanias turvasüsteemide paigaldamise ja hooldamisega tegelev ettevõte, millega eelmisel nädalal sai tuttavaks kogu Euroopa. Neli aastat tagasi sulges Tyco oma piirkondlikud kontorid ja liitis sealsed töötajad Madridis asuva peakontori töötajatega. Ainult selle vahega, et nende reaalne töökoht polnud Madridis. Tegelikult reaalset töökohta enam polnudki. Tehnikutel tuli peakontorist tulnud töökäsu peale kliendi juurde minna, vahepealse aja olid nad kodus.

Varem, kui provintsikontorid veel töötasid, läks töötaja hommikul tööle, sai sealt töökäsu ja sõitis firma autoga objektile. Nüüd leidis tööandja, et teel kodust objektile töötaja tööd ei tee, järelikult on see tema vaba aeg.

Hea lugeja, kui teed isegi niisugust tööd, kus pead liikuma otse kodust erinevate klientide juurde, siis anna teada, kas ka sinu palk hakkab jooksma hetkel, mil esimese kliendi juurde teele asud? Jaga kogemusi aadressil !

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Puhkuste lühendamine ja pühade vähendamine on nagu lapselt pulgakommi käestvõtmine. Isegi kui see on olukorda arvestades igati mõistlik samm, tuleb kisa taevani, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts Soome näitel Äripäevas.

Kas me peaksime Eestis samuti puhkuseid kärpima ja riigipühasid vähemaks võtma? Jah ja ei. Pühadega on meil laialt levinud arvamuse järgi võrdlemisi hästi.

Töötajad sooviksid juurde, tööandjad pigem vähendada või samaks jätta. Ka rahvusvahelises võrdluses ei ole Eesti tulemus otseselt häiriv, sõltumata sellest, kummalt poolt vaadata.

Loe pikemalt Mait Paltsi arutlust Äripäevast
http://www.aripaev.ee/arvamused/2015/09/22/kaubanduskoda-mait-palts-karbime-puhkusi.

Kuna inimene veedab suure osa oma ajast töökohas, siis on väga oluline, milline see töö on ja kui ohutult ta end seal tunneb. Eriti tähtis on see noorele inimesele, kes esimeste töökogemuste najal kujundab sageli ka oma suhtumise järgmistesse tööandjatesse.

Noorte töötajatega juhtuvate tööõnnetuste osakaal kasvab. Eelmisel aastal oli Eestis 4635 tööõnnetust, millest 28 protsenti moodustasid õnnetused kuni 26-aastaste noortega. Rohkem satuvad seejuures õnnetustesse noore mehed. Alla aastase tööstaaþiga töötajatega juhtus eelmisel aastal 38 protsenti tööõnnetustest. Eelneval kahel aastal oli see protsent veel 33.

Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.

Autor: Sirje Niitra
toimetaja

Lugeja küsib:
Tööandja lõpetas mu töölepingu. Kuna mul on väikesed lapsed, on mul õigus igal aastal saada 6 päeva lapsepuhkust. Sel aastal ma neid päevi kasutada ei jõudnud. Kas tööandja oleks pidanud kasutamata lapsepuhkuse sarnaselt põhipuhkusele töölepingu lõppemisel hüvitama?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter:
Töötajal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on igal kalendriaastal õigus saada kolm tööpäeva lapsepuhkust ning töötajal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, kuus tööpäeva. Lapsepuhkuse eest tasutakse töötasu alammäära alusel.

Kasutamata põhipuhkuse peab tööandja töölepingu seaduse § 71 alusel töötajale töölepingu lõppemisel hüvitama. Teiste puhkuste hüvitamise kohustust tööandjal ei ole. Ehk kui töötaja lapsepuhkust töölepingu kestvuse ajal kasutada ei jõudnud, ei ole tal õigust nõuda selle rahas hüvitamist töölepingu lõppemisel. Sama kehtib ka isapuhkuse, puudega lapse vanema igakuise lisapuhkepäeva ja õppepuhkuse suhtes.

Välismaal töötanud noored küsivad Eestisse naastes keskmiselt 8,1% kõrgemat töötasu. Läti noorte palgasoov kerkib koguni 15,4%, selgus uuringu „Rahvusvahelise töökogemuse mõju noorte palgasoovidele“ tulemustest.

Arvestades uuringu tulemustes ka sellega, et kõrgemat palgasoovi märgivad oma CVs ja rändavad Eestist välja üldjuhul keskmisest võimekamad noored, kerkis rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov koguni 27,5% kõrgemale kui neil, kes ei omanud rahvusvahelist töökogemust, kirjutab CV Keskus.

2013. aastal läbi viidud uuringust selgus , et Soomest naasevad Eesti töövõtjad küsivad kodumaal keskmiselt 14% kõrgemat palka.

Rahvusvaheline töökogemus avardab noorte silmaringi ning muudab nad kodumaisel tööturul tunduvalt enesekindlamaks, mis annab julgust küsida ka kõrgemat palgasoovi või haarata karjääriredelil kõrgem ametikoht. Arvestades, et noorte keskmine palgasoov oli tänavu II kvartalis 990 eurot, võib rahvusvahelise töökogemusega noorte palgasoov ulatuda ka üle 1200 euro piiri, mis ületab nii mõnegi Eesti kõrgkooli bakalaureusekraadiga lõpetanud tööotsija palgasoovi.

Varasem uuring Decoding Global Talent näitas, et koguni 73% eestlastest vanuses 21-34 eluaastat on välismaal töötamisele avatud. 49% neist arvas sealt leidvat paremaid karjäärivõimalusi, 47% tugevamat haridust ning 45% soovis elada teises kultuuriruumis. 61% 21-34-aastastest sooviksid töötada New Yorkis, 47% Pariisis, 42% Londonis, 38% Berliinis, 36% Amsterdamis, 34% Oslos ning 33% Stockholmis.