Artiklid
- Üksikasjad
Tööl võib käia selleks, et elamiseks ja lõbustusteks lihtsalt raha teenida, kuid töö võib olla ka midagi enamat — nauditav kogemus, igapäeva õhin ja eneseteostus. Kui töö teeb sind õnnetuks, paneb stressi tundma ning imeb ära kogu energia, oleks ehk õigem edasi liikuda? Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis pinget ja rõõmu ei paku.
Normaalne on olla vahel tööst väsinud, kuid pidev stress ja tüdimus ei ole hea vaimsele ega füüsilisele tervisele ega ka suhetele lähedastega.
Sageli oleme liiga laisad, mugavad ja rutiinis või ebakindlad, et uut töökohta otsima hakata. Tegelikkuses ei ole karjäärivahetus nii hirmus kogemus, kui seda kardetakse. Tööturg on lai ning võimalusi palju, tuleb vaid enda jaoks selgeks mõelda, millega on tegelikult soov tegeleda. Siin on abiks nii arutelud pere ja sõpradega ning nende julgustus kui ka külaskäik karjäärinõustaja juurde.
Väga heaks võimaluseks on liituda lühiajalise tööjõurendi teenuse pakkujaga, kus saab valida päevaks või nädalaks huvipakkuva töö, näha ettevõtete sisemaailma ning saada aimu, kas seni unistusena tundunud ettevõte või töökoht on ikka see, milleks seda olime pidanud. Kust me teame, kas see amet meile sobib, kui ei ole seda proovinud?
Meid häirib valikute piiratus, sellepärast tuleb olla ka ise avatud ning olla valmis lisa- ja ümberõppeks. Juba põhikoolis, gümnaasiumis ning kõrgkoolis tuleks püüda ammutada võimalikult erinevaid kogemusi ning mõelda laiemalt: kas omandatav haridus on see, mis mind huvitab või tahan ma seda õppida pelgalt rahateenimise eesmärgil või on hoopis soov need kaks asja ühendada? Meie pidevas muutumises olevas maailmas on võtmesõnaks elukestev õpe, mis tähendab pidevat oskuste arendamist ja teadmiste omandamist.
Samas ei maksa unustada, et suurepärane võimalus karjääri alustamiseks või muutmiseks võib olla olemasolev töökoht. Olles usin, kohusetundlik ja usaldusväärne ning pälvides ülemuse ja kolleegide austuse, kuulatakse tõsisemalt sinu ettepanekuid töö tõhusamaks muutmiseks ning püütakse head töötajat hoida enda juures ka siis, kui ta ka peaks tahtma uuel ametil kätt proovida.
Aga eelkõige tuleks enne oma karjääri planeerimist läbi mõelda ja eesmärgistada, milline on sinu unistuste amet ning millist tööd, valdkonda ja töökorraldust eelkõige naudiksid. Mõtle, miks peaks unistuste tööandja sind palkama, mis on sinu tugevused ja parimad iseloomujooned ning kuidas neid parimal võimalikul viisil esitleda. Ka siin on abiks Töötukassa karjäärinõustaja http://minukarjaar.ee/millest-alustada-kontakt/.
- Üksikasjad
Ann-Marii Nergi,
ärileht.ee
Tippjuhtide värbajad ütlevad, et vastutusrikastele avaliku sektori ametikohtadele on vähe häid kandidaate, sest poliitilise eliidi sekkumine ja riigitöö negatiivne maine peletab häid ja võimekaid juhte. Tihtipeale ei vasta ka palk ametist tulenevatele ülesannetele.
Vähe sellest, et riik peab enam-vähem samal ajal otsima võimekat juhti nii Eesti Raudteele kui ka maanteeametisse. Avalikus sektoris on uute inimestega vaja täita veel terve hulk tippjuhte nõudvaid ametikohti. Tippjuhtide hulka kuuluvad riigikantselei mõistes nii kantslerid, asekantslerid kui ka ametite ja inspektsioonide juhid. Neile lisanduvad veel riigi äriühingud, mida mehitavad vastavad nõukogud. Konkursse toimub pidevalt, aga selle aasta kevadeks on kogunenud hulk vabu töökohti, kuhu kõige talendikamaid kandideerima meelitada.
Head juhti on üldse raske leida, kuid riigitöö puhul on see veelgi raskem, tõdevad kõik värbajad. Pikaaegne personalispetsialist ja riigikantselei juures tegutseva tippjuhtide valikukomisjoni ainus välisekspert Riina Varts loeb keerutamata üles avaliku sektori kitsaskohad. „Esimene viga on juba see, et riigi tippjuht ei saa endale ise valida oma meeskonda, nii nagu seda teeb erasektori tippjuht. Kandidaate ja säravaid nende hulgas on alati vähe. Tihti peabki siis juht valima koos komisjoniga oma meeskonda keskpäraste seast, sest tal pole õigust kutsuda ametisse talle sobivaimat inimest.”
Vabad ametikohad tippjuhtidele:
Maanteeameti peadirektor – konkurss käib 7. juunini, praegune juht Aivo Adamson läheb tööle erasektorisse.
Eesti Raudtee juhatuse esimees – konkursile laekus 22 avaldust, senine juht Ahti Asmann lahkub kütusekaardi kasutamise skandaali pärast, peale selle vahetatakse välja kogu Eesti Raudtee juhatus.
Eesti Loto juhatuse liige – konkursil kandideeris 31 isikut, praeguse juhi Heiki Kranichi ametiaeg lõpeb 1. juulil, kuid ta kandideerib ka uueks ametiajaks.
Valitsuse kommunikatsioonidirektor – lapsehoolduspuhkusel Inga Bowdenit on asendanud nii Liina Kersna kui ka Tiina Ansip. Uus konkurss kestab 27. maini.
Arengufondi juhatuse esimees – pärast Tõnis Arro poolte-kokkuleppel-lahkumist kukkus Arengufondi juhikonkurss läbi. Nüüd otsitakse juhti sihtotsinguga.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler – eelmine töötaja Ahti Kuningas läks MKM-i transpordi asekantsleri kohale, mille konkurss esimesel katsel läbi kukkus.
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler – Harju maakohtu kohtuniku Kai Härmandi asemele otsitakse uut inimest 5. augustini.
Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler – praegu on ametis Sven Sakkov, kandideerida saab 27. maini.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Võõrsilt pärit noored on nõus Eestis ülikooliõpingute kõrvalt või neiks valmistudes tegema ka lihtsamaid ja vähem tasuvamaid töid, kuid töökäte puudusest hoolimata on see ootamatult keeruline.
Postimees uuris, kuidas läheb elu-olu ja kohanemine Nigeeriast pärit noortel Eesti Pandipakendis ja itaallasel Tartu Lõunakeskuses.
Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi saab lugeda http://tarbija24.postimees.ee/3199283/voorsilt-tulnud-teevad-lihttoid
- Üksikasjad
2015. aasta esimeses kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku 1,48 miljardit eurot, mis maksti välja 548 953 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 728 eurot kuus.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2014. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 537 804 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 378 741 245 eurot. Võrreldes möödunud aasta I kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 11 149 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta I kvartalis 689 eurot kuus.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Mailin Aasmäe
pressiesindaja
25. mai 2015
- Üksikasjad
Viimasel ajal on suurendatud tähelepanu saanud töösuhete lõpetamine ning üha enam inimesi pöördub oma õiguste kaitseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Selle põhjuseks võib olla nii töölepingute lõpetamise arvu suurenemine kui ka töötajate ja tööandjate suurenenud teadlikkus oma õigustest. On selge, et töösuhe võib lõppeda töötaja või tööandja algatusel ning seda kas sõbralikult või konfliktiga.
Töölepingu lõpetamisel on alati aga tagajärjed ning alljärgnevalt selgitab advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Epp Lumiste töölepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid, mida hinnata kui lepingupool ei ole rahul lepingu lõpetamisega.
Esmalt, ehkki tööandja või töötaja võivad suuliselt arutada töölepingu lõpetamist, tuleneb seadusest kohustus vormistada ülesütlemine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei ole töötaja ja tööandja vahelised vestlused töösuhte lõpetamise osas käsitletavad töölepingu ülesütlemisena. Ütlesütlemisavaldus on ühepoolne avaldus, mis jõustub selle teisele poolele kättetoimetamisega ning tuleb alati vormistada kirjalikult.
Teiseks, isegi kui tööleping on üles öeldud kirjaliku avalduse alusel, ei saa töölepingut lõpetada tagasiulatuvalt. See tähendab, et kui töölepingu lõpetamise kuupäev on varasem kui ülesütlemisavalduse kuupäev, siis on tegemist tühise avaldusega.
Kolmandaks peavad pooled erakorralist ülesütlemist põhjendama. Samas tuleb silmas pidada, et seaduse kohaselt ei too ülesütlemisavalduse põhjendamata jätmine kaasa ülesütlemise tühisust.
Kui töölepingu lõpetamise soovi kätte saanud isik sellega ei nõustu, siis on tal võimalik (mõnel juhul lausa kohustus) esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus vaidlustada. Näiteks kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja olulise kohustuse rikkumise tõttu, siis on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitis, mis vastab töötaja kolme kuu keskmisele töötasule.
Praktikas käsitlevad töötajad enim olulise lepingurikkumisena töötasu tähtaegset maksmata jätmist. Erinevad kohtud on nõustunud, et isegi ühepäevased töötasu maksmistega viivitused, kui need on korrapärased (st igakuised) on käsitletavad töölepingu olulise rikkumisena.
Tuleb siiski märkida, et vaidluste korral ei ole tunnustatud töötaja õigust öelda tööleping üles töö mitteandmise korral, kui tööandja on kodus olemise eest maksnud töötajale keskmist tasu. Ühtlasi tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et töölepingu pooltel on kohustus järgida mõistlikkuse põhimõtet ka töö mitteandmise korral. See tähendab, et töötaja ei saa lõputult kodus olla ja tööd oodata, vaid peab ise tööd küsima ja töö mitteandmise korral vajadusel töölepingu lõpetama.
On oluline teada, et lisaks töölepingu seadusele kohaldub töötajatele ka võrdse kohtlemise seadus ning kui töötajal on tekkinud kahtlus tema diskrimineerimise osas, siis võib ta tööandja vastu esitada seaduse alusel ka täiendavaid nõudeid, sh diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist. Kusjuures, töötajal lasub üksnes kohustus tuua välja faktilised asjaolud, mis viitavad diskrimineerimisele ning tööandja peab tõendama, et on kohelnud kõiki töötajaid võrdselt.
Kokkuvõtvalt, kui töötaja või tööandja saab teiselt poolelt töölepingu ülesütlemisavalduse ning ei nõustu sellega, tuleks analüüsida, kas esinevad alused ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks ja töösuhte lõpetamise taotlemiseks töövaidluskomisjonis või kohtus.
Tarbija»Arvamus
Autor: Epp Lumiste
jurist
Lehekülg 962 / 1632
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee