Üksikasjad

Avaldatud: 04 april 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Ametiühingud otsivad ühiskonna toetust, et nõuda töötajatele esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamist.

Ametiühingud alustavad riigikogus ja ühiskonnas toetuse otsimist ideele taastada töötajate ajutise töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Samuti peaks ametiühingute arvates hüvitise suurust olema proportsioonis töötaja sissetulekuga, mitte sõltuma sellest, kas eelmisel kalendriaastal oli töötaja haige või vanemapuhkusel.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson rõhutas, et kolme esimese haiguspäeva mittehüvitamine on hetkel kahjulik nii ühiskonnale, tööandjale kui ka haigestunule. «Haigena töölkäimine võib lõppeda püsiva tervisekahjustuse või krooniliseks süveneva haigusega. Haige võib olla nakkusohtlik kaaskodanikele ja töökollektiivis, see võib tekitada ettearvamatuid häireid konkreetse ettevõtte töös,» selgitas Peterson seaduse muutmise vajadust.

Vananeva elanikkonna olukorras vajab töötajate üldine tervislik seisund erilist tähelepanu ning selle varajast halvenemist tuleb igakülgsel ennetada.

Ametiühingud teevad ettepaneku muuta seadusi selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60 protsendi ulatuses ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70 protsendi ulatuses. Hüvitise maksmisel tuleks võtta aluseks eelmisel aastal tervelt töötatud päevade eest saadud töötasu, noortel emadel summa, mis vastab viimati saadud vanemahüvitise suurusele.

Konkreetse eelnõu algatas Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, kuid selle vajalikkust on tänaseks rõhutanud ka raudteelased, kaubandustöötajad, energeetikud, transpordi ametiühing ja tervishoiutöötajate kutseliit. Ametiühingute keskliit jätkab toetajate ringi laiendamist tööandjate, mittetulundusühingute ja poliitiliste erakondadega.

Tervis»Uudised
Toimetaja: Merike Teder
reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 02 april 2015

• Ärileht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Eesti Ametiühingute Keskliit teatas, et toetab soopõhiste andmete kogumist ja nende analüüsi, et välistada sooline diskrimineerimine palgas ja muudes küsimustes.

Ametiühingud leiavad, et eesmärgi saavutamine oleks efektiivsem juhul, kui kogutavad andmed kajastuksid ettevõtete majandusaasta aruandes.

Soopõhise info lisamine majandusaasta aruandele toob ametiühingute arvates võrdse kohtlemise küsimuse iga tööandja lauale ja sunniks neid vajadusel oma poliitikaid ümber hindama. Majandusaasta aruanded on ka audiitorite poolt kinnitatud, see garanteerib andmete paikapidavuse.

"Andmete majandusaasta aruandes kajastamine tähendaks seda, et ettevõtte juhtkond on ka tegelikkuses teadlik ettevõtte soolisest struktuurist jm soopõhistest näitajatest," rääkis ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ning lisas, et see omakorda annab ettevõtte kõrgeimale juhtorganile võimaluse vajadusel reageerida või sekkuda ettevõtte tööjõupoliitikasse.

Majandusaasta aruande kasuks räägib ka asjaolu, et see hõlbustaks oluliselt eelnõus märgitud asjaomastel institutsioonidel jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist ettevõttes.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul võib andmete kogumine ja säilitamine ettevõtetele kaasa tuua halduskoormuse suurenemise, kuid kindlasti toetab see meeste ja naiste võrdseid võimalusi. "Palgalõhe Eestis kasvab, mitte ei vähene," lisas Peterson.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 april 2015

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Ärileht

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid lahkab ministeeriumi blogis II pensionisamba tootlust nii mullu kui eelnevatel aastatel.

Analüüs põhineb rahandusministeeriumis hiljuti valminud järjekordsel riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika kokkuvõttel.

Statistika kokkuvõttes on vaadatud kahte liiki II samba tootlust. Esiteks fondiosakute puhasväärtusel NAV põhinev netotootlus (see tähendab tasud on juba maha arvatud) ja teiseks tootlust, mida on täiendavalt korrigeeritud rahavoogudega (eelkõige sissemaksetega II sambasse).

Osaku puhasväärtuse netotootlus

Osakute puhasväärtusel põhinev fondide tootlus on igal ajahetkel vabalt kättesaadav pensionikeskuse lehel. Tegemist on näitajaga, mis peaks fondivalitseja tööd kõige paremini iseloomustama, kuna see näitab kuidas fondiosaku väärtused on ajas muutunud. Samuti on siit maha arvestatud fondivalitseja poolt võetud tasud.

2014. aastal oli keskmine NAVil põhinev II samba tootlus 5,1%. Kuna tootlus oli 1,9% võrra suurem kui eelmisel aastal ja ületas ka pikaajalist keskmist, siis oli fondidel suhteliselt hea aasta. Eriti, kui arvestada, et tarbijahinnaindeks langes samal aastal 0,1% võrra ja reaaltootus oli seega 5,2%.

See pole aga läbi aegade kõrgeim tulemus. Nominaaltootlus on olnud kaheksal varasemal aastal ja reaaltootlus kuuel varasemal aastal veelgi kõrgem.

II samba puhul on rahandusministeerium alati rõhutanud, et vaadata tuleks pigem pikaajalist tootlust, kuna tegelik investeerimishorisont on väga pikk. Aastatel 2002-2014 oli keskmine tootlus II sambas enam-vähem täpselt 4% ja kui maha lahutada tarbijahinnaindeksi kasv, siis oli reaaltootlus 0,4%. Keskmiselt on II samba fondid seega suutnud osakute reaalväärtust kasvatada.

Fondi liigi lõikes on parim keskmine pikaajaline tootlus just kõrgeima riskiga fondidel (75% aktsiaid ja 50% aktsiaid) ning konservatiivsed fondid (0% aktsiaid) on ka tootluse mõttes olnud kõige konservatiivsemad. Pikaajaline reaaltootlus oli positiivne 16 fondil 20st. Neljast negatiivse reaaltootlusega fondist olid omakorda kolm konservatiivsed fondid, mille eesmärk ei olegi otseselt tarbijahinnaindeksit ületada.

Rahavoogudega kaalutud tootlus

Teine võimalus tootlust vaadata on seda rahavoogudega kaaluda. Rahavoogudega kaalutud tootluse juures on osakute väärtuse muutusele lisatud ka osakute arvu muutus. Sellega on püütud imiteerida inimeste reaalset pensionivara kogumist, kus osakute omandamine toimub pidevalt väikeste osadena kogu kogumisperioodi jooksul.

Kuna eri ajahetkedel ostetakse erineva väärtusega osakuid ja need osakud teenivad seega tootlust erinevatel ajaperioodidel, siis igal sissemaksel on nö oma individuaalne tootlus. Sama tootlust näevad II sambaga liitunud ka nt internetipangas oma pensionikontol. Rahavoogudega kaalutud tootlust oleme esitanud summaarse kogutootlusena ning see ei ole seega otseselt võrreldav osaku puhasväärtusel põhineva tootlusega, mis on teisendatud aasta baasile.

2014. aasta lõpus oli keskmine rahavoogudega kaalutud II samba tootlus 16% – st keskmiselt peaks iga inimese pensionivara olema niipalju suurem sissemaksetest. Võrdluseks, kui II samba kliendid oleksid raha paigutanud näiteks inflatsiooniga seotud võlakirja, oleks nende tootlus olnud 13,8%. Seega ka rahavoogusid arvestades on II samba fondid suutnud inflatsiooni lüüa.

Huvitav on aga tulemus, kui võrrelda konservatiivseid, tasakaalustatud ja progressiivseid fonde (75% aktsiafonde on nende lühema ajaloo tõttu keerulisem võrrelda), siis keskmiselt on inimeste jaoks suurima tootlusega just konservatiivsed fondid. Fondide indeks on olnud suhteliselt stabiilse ja ühtlase kasvuga ning ka indeksi väärtus oli 2014. aasta lõpus ajaloo kõrgeim. Seega on konservatiivsete fondide sissemaksed inimese jaoks keskmiselt tulu teeninud.

Miks on aga näiteks progressiivsete fondide rahavoogudega kaalutud tootlus madalam, kuigi esimesel joonisel toodud ja tavaliselt kasutatav (osaku puhasväärtusel põhinev) tootlus on neil konservatiivsete fondide omast kõrgem?

Põhjus on osakute dünaamikas – näiteks progressiivsete fondide 2007. aasta lõpus kriisi eel ostetud osakud ei ole nii palju teeninud, sest vahepeal nende väärtus langes ja oli näiteks 2014 umbes 2007. aasta tasemel. Osalt on tulemusi mõjutanud ka II samba sissemaksete külmutamine 2009 aasta teisel poolaastal ja 2010. aastal. Sel ajal olid just suurema aktsiariskiga fondide osakute väärtused väga madalal, ning siis oleks olnud väga kasulik II sambasse panustada.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 april 2015

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• 60 pluss

Aprillikuu toob igal aastal positiivse muutuse meie vanemaealiste inimeste toimetulekus – pensionid suurenevad.

1. aprillil viiakse läbi kõikide pensionide indekseerimine, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Nii ka tänavu. Järgnevalt selgitab Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts selleaastase indekseerimise mõju pensionidele.

Tuleb silmas pidada, et nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka kõigi jaoks kehtivat keskmist pensioni ega täpselt ühesugust pensionitõusugi mitte. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.

2015. aasta riikliku pensioni indeks on 1,063. See suurus arvutati eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu ja tarbijahinnaindeksi muutuse alusel ning indeksi kinnitas valitsus.

Indekseerimine tagab alates tänavu 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr.

Indeksiga korrutatakse läbi riiklike pensionide arvutamise aluseks olevad näitajad – pensioni baasosa (indeksiga 1,0693) ja aastahinne (indeksiga 1,0567).

Näeme, et pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Baasosa suureneb indekseerimisega 134,9093 eurolt 144,2585 euroni ja aastahinne 4,964 eurolt 5,245 euroni.

Rahvapensioni määr kasvab 148,98 eurolt 158,37 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B on baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;

S on staaþiosa – arvestab töötatud aastaid kuni 1998. aasta lõpuni. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks korrutatakse staaêiaastate arvu aastahindega;

K on kindlustusosa – võtab arvesse sissetuleku. Selle osa rahalise suuruse leidmiseks liidetakse alates 1999. aastast kogutud kõigi üksikute aastate kindlustusosakud (senised aastakoefitsiendid) ja korrutatakse läbi aastahindega.

Indekseerimisega suureneb pension enam kui 412 000 pensionäril.

Kui keegi soovib oma pensioni uue suuruse ise välja arvutada, siis tuleks seda teha sama valemit kasutades nagu allpool olevates näidetes, s.t kõik pensioniosad eraldi välja arvutada ja siis liita.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata - sel juhul koosneb pension kahest osast - baasosast ja staaþiosast.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine uute väärtustega, kui pensioniõiguslikku staaþi on 30 aastat ja kindlustusosa puudub:

baasosa (B) = 144,2585 eurot
staaþiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
---------------------------------------------------------------------
kokku 301,61 eurot

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staaþiga 15 aastat on vanaduspension 222,93 eurot, 40aastase pensioniõigusliku staaþiga 354,06 eurot ja 44aastase pensioniõigusliku staaþiga 375,04 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pension koosneb kolmest osast, kus pensioniõiguslikku staaþi on 30 aastat ja kindlustusosakute summa on 10:

baasosa (B) = 144,2585 eurot
staaþiosa (S) – 30 a x 5,245 = 157,35 eurot
kindlustusosa (K) – 10 x 5,245 = 52,45 eurot
-----------------------------------------------------------------------
kokku 354,06 eurot

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel eelmise aasta eest lisanduv kindlustusosak. Selle võrra suureneb lisaks indekseerimisele nende pensioni kindlustusosa ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb sõltuvalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksust.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest kindlustusosaku 1 see inimene, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2014. aastal oli keskmiselt 908,12 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Kindlustusosak 1 on võrdne aastahindega 5,245 €.

Pensionipäev on iga kuu 5. kuupäev. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Pension ja tulumaks

Käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 154 eurot kuus. Lisaks on riikliku pensioni maksuvaba osa 220 eurot kuus. Nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril on õigus kasutada mõlemat. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 374 eurot kuus, mis teeb 4488 eurot aastas.

Pensionist 220 eurot on tulumaksuvaba ja keegi ei pea seda eraldi taotlema.

Küll aga peab mittetöötav pensionär esitama avalduse Sotsiaalkindlustusametile juhul, kui ta soovib, et tema pensioni arvutamisel võetakse arvesse ka üldine maksuvaba tulu, mis on 154 eurot.

Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib üldise maksuvaba tulu arvestamist pensionilt või töötasult, mõlemas kohas seda teha ei saa. Topelt maksuvabastuse korral tuleb hiljem Maksu- ja Tolliametile liigselt saadud summa tagastada.

Interneti kasutaja saab tulumaksuvabastust taotleda e-teenusena riigiportaalis eesti.ee, sisenedes teenusele ID-kaardiga, Mobiil ID-ga või panga kaudu.

Avalduse blankett on kättesaadav ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/blanketid/), selle võib saata digiallkirjastatult e-postiga, saata väljatrüki postiga või tuua ise klienditeenindusse.

Samuti on vastav ära märkimise võimalus pensionitaotluse blanketil, mille inimene esitab, kui taotleb esmakordset pensioni määramist.

Tulumaksust vabastuse avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks154 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki. Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühine deklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 374 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühise deklaratsiooni esitamisel tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.