Üksikasjad

Avaldatud: 08 Oktoober 2007

• Eesti Ametiühingute Keskliit
• KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMISE SEADUS

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) peab ainuvõimalikuks, et praegu kehtiv riigiteenistujate totaalne streigikeeld, mis on vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseadusega kui rahvusvaheliste õigusnormidega, tühistatakse korrektselt ja kiiresti.

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu jõudmine Riigikogu menetlusse on EAKL hinnangul positiivne. Eelnõu näeb ette riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste teenistujate streigikeelu leevendamise. Siiski on eelnõus olulisi puudujääke, mille kõrvaldamiseta võib riigiteenistujate streigiõigus jääda pigem sõnakõlksuks.

“Töötajate õigusi ei tohi lörtsida – ühe käega justkui anda ja samas teisega võtta,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga, kes välistab võimaluse, et valitsus saaks õiguse määrata elutähtsad teenused, kus töötajad on streigiõigusest ilma jäetud või kus on seda piiratud. “Streigiõiguse piirangute lõpliku loetelu peab andma seadus, et valitsusel ei tekiks ahvatlust keelata streikimine kõikjal, kus tööandja ei arvesta töötajate huvidega.”

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) on seisukohal, et streikimise võib keelata üksnes kahel juhul: esiteks avalikele teenistujatele, kes otseselt teostavad riigivõimu, teiseks töötajatele, kes täidavad elanike esmavajaduste rahuldamiseks hädavajalikke ülesandeid.

Eelnõu põhimõtteline puudus on ka selles, et see ei maini poole sõnagagi kiire ja sõltumatu vahekohtu- või lepitusmenetluse seadustamist, mis täna Eestis puudub. Ometi rõhutab ILO ühemõtteliselt, et kaitstud peavad olema ka nende töötajate ja ametnike huvid, kellele kohaldatakse täielikku streigikeeldu või streigiõiguse osalist piiramist.

“Kui töötajad ei tohi oma huve kaitsta streikides, peab olema välistatud võimalus, et tööandja – olgu see riik, omavalitsus või erafirma – nende palganõudele lihtsalt vilistab,” märkis Taliga. “Sellised vaidlused peab lahendama erapooletu organ või isik, kelle otsus on lõplik ning kuulub viivitamatult täitmisele.” Samuti peab EAKL vajalikuks, et õigus piiranguteta streikida oleks rohkematel töötajate rühmadel kui eelnõu ette näeb.

Ametiühingute Keskliit on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud korduvalt ettepanekuid tagada streigiõigus ka avalikele teenistujatele. Kuna riik pole aastate jooksul suvatsenud probleemi lahendada ja totaalset keeldu tühistada, esitas EAKL tänavu jaanuaris Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile Eesti Vabariigi vastu kaebuse, mida ILO menetleb.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808

Üksikasjad

Avaldatud: 04 Oktoober 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Kuna praegune töötajate ametlik informeerimiskohustus – töösisekorraeeskirjade koos-kõlastamine või tööraamatu pidamine – on uue sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu tulemuste kohaselt tööandjale suhteliselt kulukas, võib see uues seaduses oluliselt lõdveneda võikaduda.

Poliitikauuringute keskuse Praxise uuringust selgus, et töö- andjale lähevad näiteks töösisekorraeeskirjade pidamine ja seal tehtavate kooskõlastuste tegemine maksma 36 miljonit krooni aastas ning tööraamatu pidamine 8,4 miljonit krooni aastas.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ei olnud nõus veel ütlema, mis on täpselt ministeeriumi seisukoht töötajate infokohuste lihtsustamise suhtes, selgitades, et enne oodatakse ära teise osapoole arvamused.

“Sotsiaalpartneritega püüa-me arutada, kas tööraamatud ja isikukaardid teenivad praegu seda eesmärki, mis enne, ja kas neid on üldse vaja,” sõnas Järve. Kui suures ettevõttes nagu Elcoteq on sisekorraeeskirjad vajalikud, siis kuue-seitsme töötajaga ettevõttes on see Järve sõnul juba küsitav. “Ning kas näiteks on vaja kooskõlastada iga töösisekorraeeskirjades tehtud muudatust töökaitseinspektsiooniga?” Asja võib tema sõnul lihtsustada töökorraldust optimeerides ning erinevate IT-lahenduste kaudu.

Nii ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kui ka töö- andjate keskliidu juht Tarmo Kriis on nõus, et tööraamat on oma aja ära elanud. Kui Kriis pooldab ka sisekorraeeskirjade kaotamist, siis Taliga leiab, et need – ja tööinspektsiooni kaudu ka riigi järelevalve nende üle – peavad jääma. “Põhiseadus ütleb juba, et töötingimused peavad olema riigi kontrolli all,” ütles Taliga, kelle sõnul on vaja kaitsta töötajaid, kes ise ei tunne piisavalt seadusi ja oma õigusi.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 Oktoober 2007

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Tavaliselt tervistkahjustaval töökohal sooduspensionile jäämise õiguse välja teeninud mehed ei kiirusta koju jääma, vaid jätkavad tööd endisel kohal või õpivad ära uue ameti.

Tööturuameti Ida-Viru osakonna Jõhvi büroo konsultant Tatjana Kazeko ütles Põhjarannikule, et sooduspensionärid eelistavad töötamist jätkata, vahetades tervistkahjustava ameti mõne muu vastu.

Sooduspensionile jäänud naiste motiveeritus uut tööd otsida on aga väike, sest Kazeko sõnul otsustavad umbes 50aastased naised pensionile jäädes lastelaste kasvatamisele pühenduda. Need aga, kellel lapselapsi veel ei ole, ei soovi tööle minna, sest naistele pakutavatel vabadel töökohtadel on palk väga madal ning see kallutabki otsuse sooduspensioni saamise kasuks.

Keemiakontserni Viru Keemia Grupp pressiesindaja Julia Aleksandrova sõnul otsustab enamik nende asutuse sooduspensionäridest edasi töötada, sest see on rahaliselt kasulikum.

Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 02 Oktoober 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Nelli Pello

Kui tavaliselt premeeritakse töötajat silmapaistvate tulemuste eest kas raha või ühisüritustega, siis mõned ettevõtted ei pea paljuks saata tublimaid puhkusereisile vabalt valitud sihtkohta.

Kinnisvaragrupi Uus Maa juhatuse esimehe Jaanus Lauguse sõnul on firmal olnud tavaks premeerida tublimaid kinnisvarahindajaid ja -maaklereid rahaga, kuid sel aastal saab parim töötaja auhinnaks kahenädalase puhkusereisi Taimaale.

«Parim spetsialist kuulutatakse välja jõulupeol. Võitja sõidab koos kaaslasega reisile jaanuaris,» ütleb Laugus. «Mitterahalised tunnustused sobivad tänapäeva Eesti konteksti paremini, sest inimesed on piisavalt heal järjel,» selgitab ta.

Siiski on Lauguse sõnul ettevõttes kasutusel ka rahalised boonused. «Iga kuu saab kümmekond inimest, kellel on tulemusmõõdikute järgi hästi läinud, paar tuhat krooni preemiat,» lisab ta.

Preemiaks 30 000 krooni

Silmapaistvate tulemustega töötajaid premeeritakse puhkusereisidega ka ehitusseadmete ja -masinate rendiga tegelevas firmas Cramo Estonia.

«Iga aasta lõpus valivad osakonnajuhatajad ja juhatuse liikmed välja kolm töötajat, kes saavad reisimiseks kindla summa,» ütleb Cramo finantsdirektor Merike Jenk. «Reisibüroo ja -sihtkoha saab inimene ise valida.» Jengi sõnul on ergutusraha suurus aastati erinev, eelmisel aastal ulatus suurim summa 30 000 kroonini.

«Lihttöötajale on rahaline preemia kindlasti väga tähtis, aga kõrgemal ametikohal töötavatele inimestele on muu toetus suurema tähtsusega,» tõdeb Jenk. Lisaks jagatakse ettevõttes ka jaanipäeva- ja jõulupreemiaid.

Cramo raamatupidaja Inge Pärt on käinud koos abikaasaga firma kingitud reisiraha eest Egiptuses ning töökaaslastega Berliinis.

«Mulle meeldib meie süsteem väga. Eelmistes töökohtades midagi sellist ei olnud. Ühes maksti vaid jõulupreemiat, aga see oli sümboolne summa,» sõnab Pärt. Cramo jõulupreemiad jäävad tema sõnul paari tuhande krooni piiresse.

Juhtimiskonsultatsioonifirma PW Partners tegevdirektor Peeter Võrk ütleb, et tublimate töötajate reisile saatmise traditsioon on omane pigem väiksematele ja edukamatele kui suurtele firmadele.

Võrgu sõnul tavatsevad ettevõtted pigem korraldada preemiaks ühisüritusi, mis on ühendatud ettevõtte arendamisega.

«Sageli võetakse rahvas kokku, minnakse näiteks Pärnusse, kus tehakse päeval seminar, aga õhtul minnakse teatrisse või spaasse,» räägib Võrk.

Kuna eraelu tähtsustatakse mehe sõnul üha rohkem, on suhtumine töösse muutunud. «Kui varem oli töö- ja eraelu, siis praegu liigub asi sinnapoole, et on ainult eraelu. Töö on koht, kus on meeldiv atmosfäär ja ühised üritused,» nendib Võrk.

Staažikamaile kingitused

«Selle aasta palgauuringu andmetele tuginedes on kõige levinumad soodustused ettevõtte korraldatud ühisüritused töötajatele. Laialt kasutatakse ka tublimate ja staažikamate tunnustamist, näiteks kingitused töötajatele pikaajalise töötamise eest,» ütleb personaliotsingufirma Fontes inimeste ja organisatsioonikonsultatsioonide ärisuuna juht Piret Jamnes.

«Mitterahalisteks soodustusteks võib lugeda ka seda, kui ettevõtted võimaldavad töötajale eraeluliste sündmuste korral vabu päevi. Järjest populaarsemaks muutub ka paindliku töögraafiku, talvepuhkuse ja lisapuhkusepäevade pakkumine.»

Erisoodustusmaks

• Erisoodustuseks võib olla kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus. Erisoodustuse teeb tööandja oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või võlaõigusliku lepingu alusel töötava isikuga, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustusi saavate isikute hulka kuuluvad ka eelnimetatud isikute abikaasa, vanemad ja lapsed. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav.

• Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustusi tehakse lisaks palgale. Üldjuhul ei loeta erisoodustuseks tööandja tehtud rahalisi väljamakseid (toetus, preemia, stipendium, pension jms), sest nendelt peetakse tulumaks kinni.

• Näiteks soodustuse maksumus 1000 kr, sellelt tulumaks (maksumäär 22/78) 282 kr ja sotsiaalmaks 33% – 1282 (1000+282) kroonilt 423 kr.

Allikas: maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo

---------------------------------------------------------------------

Kommantaar

Enn Saar, AS MicroLink Eesti juhatuse esimees:

Mitterahalised hüved aitavad väärtustada neid traditsioone ja väärtushinnanguid, mida on raske väljendada palgasummaga. Mõned näited hüvedest, mida MicroLink töötajatele pakub.

• Uutele töötajatele meeskonnatreening sisseelamiseks.

• Koolitus vastavalt vajadusele.

• Õppepuhkus: töötajad, kes õpivad tööga seotud erialal, kuid kellele seadusega ettenähtud õppepuhkus ei laiene, saavad võtta kalendriaastas viis päeva õppepuhkust.

• Katseaja lõpu tähistamine, tegijate tunnustamine, aasta juhi nimetamine.

• Suve- ja talvepäevad, jõulupidu, sünnipäevalaste meelespidamine.

• Sport: võimalus liituda Elioni spordiklubiga, osaleda seal spordiüritustel ja treeningutel.

• Tervis: gripivastane vaktsineerimine sügiseti.

• Pere: lapse sünni toetus 3000 krooni, lapse sünni puhul isale vabad päevad, 1. septembril lapsevanematele vaba päev, lastele pidu ja koolikott, talvepuhkus, emade- ja isadepäeva pereüritus, abiellumisel toetus 3000 krooni või kolm vaba päeva.