Artiklid

Helve Toomla
Ametiühingute jurist

•• Kuidas käituda tööandjaga, kellel pole töötajale tööd anda, kuid kes keeldub töötajat koondamast? Olen pöördunud tööinspektsiooni poole, kuid vastus on, et tööandjat ei saa sundida. Töölepingu seaduses on kirjas, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, kuid kui ma lihtsalt kohal käin ja tööandja mulle istumise eest palka maksab, siis see ei ole ju kokkulepitud töö.
Tööinspektsioonist soovitati lahkuda TLS § 82 alusel, kuid see on veidi ebaõiglane, sest koondamisega saaksin palju suuremat kompensatsiooni. Kas seadus ongi tehtud nii, et tööandja võidab alati, või olen valesti aru saanud?

Kui tööandja peab koondamise asemel paremaks töötajale istumise eest palka maksta, siis see õigus tal tõesti on, töötajal selles asjas nõudeõigust ei ole. Kahtlen väga, kas tööandja, kel tööd anda ei ole, kuid palka maksab, on ikka võitja pool. Selline “äri” võib pankrotiga lõppeda. Töötajal on valida, kas jääda koondamist ootama või lõpetada ise tööleping TLS § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Hüvitus on väiksem, kuid ehk on parem varblane peos kui tuvi katusel.

Merike Lees

Töötaja peab tegema endale selgeks, kas talle on oluline tööandjalt palka saada või õppida.

"Me oleme teinud selgeks, et päevane õpe ei tule kõne alla," sõnas DHLi Balti personalijuht Ava Kareda. "Inimene ei saa panna tööandjat fakti ette, et ta läheb nüüd kooli. Ta peab ikka mõtlema, kes talle palka maksab."

Teisest küljest soosib ja koguni toetab DHL töötajate akadeemilist õhtust või kaugõpet rahaliselt. Kui töötaja õpitav eriala langeb kokku DHLi äriliste vajadustega, hüvitab tööandja neile 25 protsenti semestri õppemaksust. Selle summa pealt makstakse ka riigile erisoodustusmaksu.

Eelistatud on firma tegevusega seotud koolitus

DHLi töötajad õpivad nii EBSis, Nordis, TTÜs, Eesti Ameerika Ärikolledžis kui ka Tehnikakõrgkoolis, kus õppemaks erineb suures ulatuses.

Tööandja eelistatud valdkonnad on logistika, rahandus, ärijuhtimine ja personalitöö kallakuga psühholoogia. Inimene, kes sisekujundust õpib, kompensatsiooni ei saa.

Kareda hinnangul õpib DHLis laias laastus 10 protsenti personalist. Õppekompensatsioon koos erisoodustusmaksuga ulatub poole miljoni kroonini aastas.

Bally-s kasiino personalijuhi Jelena Selega sõnul ei ole klienditeenindajatel võimalust töö ajast loengutel käia, nemad saavad koolis käia vabadel päevadel. Kontoriinimeste töö on aga paindlik ja nemad võivad vajadusel ära käia. "Tööaega me ei jälgi, peaasi, et tööülesanded on täidetud," selgitas Selega.

Osaliselt ööpäev läbi töötava plastitehase Bladhs Eesti ASi sekretär-personalijuhi Kätlin Käärti sõnul on tootmisfirmas võimalik aeg-ajalt leida sellist tööd, mis kellaajaliselt sobib.

Kooli- ja tööaega saab kombineerida

Kuna on ööpäev läbi tehtavaid töid pereinimene hea meelega teha ei eelista, tekib õppuritel võimalus päevasel ajal käia koolis ja töötada õhtupoole.

"Paljuski oleneb see töö iseloomust, tulemusest ning võimalustest, pelgalt tööaega tänapäeval ehk enam siiski ei vaadata," selgitas Käärt. Telefonivalves inimest ei saa töö ajast ära lubada, kuid andmesisestaja saab oma tööd teha ka õhtusel ajal, peaasi, et hommikuks info arvutis oleks.

"Inimest motiveerib see, et ta saab oma ajakasutust ise planeerida," leidis Käärt. "Andmesisestajal, kelle töö on päevasel ajal suhteliselt hakitud, võib kuluda töö tegemiseks päevasel tööajal pool päeva, samas aga õhtul võib ta selle töö ära teha paari tunniga."

Käärt ei arva, et tegu oleks andmesisestaja alakoormusega, mida on väga raske tõestada. Töötades ise samuti kahel ametikohal, teab ta, kuidas pooletunnine töölõik võib venida päeva pikkuseks.

Bladhsis on ka negatiivne näide, kus töötaja oligi n‑ö igavene üliõpilane: ta õppis ülikoolis, võttis lisakoolitusi ja kursusi, mis aga ei andnud tööle lisaväärtust, vaid tema puhkused ja õpihimu hakkasid hoopis segama tööd ja muutusid koormavaks kolleegidele. Kuna huvi õppimise vastu oli suurem kui töötamise vastu, siis inimene loobus tööst.

Ille Grün-Ots

Avaliku teenistuse seaduse muudatuses võidakse lisatasude maksmisest loobuda.

Kuidas tundub, kui ühel päeval kümme protsenti palgast maha arvatakse? Et said näiteks 15 000, aga ühel esmaspäeval on 1500 krooni nagu niuhti läinud? Pole laisk olnud ega tööluuse harrastanud, lihtsalt saad sama töö eest vähem raha. Midagi sellist näikse aga siin riigis plaanis olevat: nimelt liiguvad jutud, et seni riigiasutustes töötavatele magistrikraadi omanikele makstav kümneprotsendiline lisatasu tahetakse ära kaotada.

Tasud vaadatakse üle

“Avaliku teenistuse seadus tuleb üle vaadata ja kvalifikatsioonide vastavust arvestades seadusesse ka korrektuure teha,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sille Uusna. Ta jõuab suhteliselt ootamatule lahendusele: “Juba aastaid on räägitud plaanist üldse loobuda avalikus teenistuses sedalaadi lisatasude maksmisest. Seega on tõenäoline, et kui muudatused tulevad, siis lisatasu saajate ringi pigem vähendatakse kui suurendatakse ning võib juhtuda, et magistrikraadi eest enam lisatasu ei saagi,” ütleb Uusna.

Inimesele senisest väiksema palga maksmisega ei taha ilmselt enamik riigi ametiasutusi riskida. Näiteks riigikogu kantseleis (käib avaliku teenistuse alla) saab magistrikraadi eest lisatasu 23 teenistujat. Jana Sedrik riigikogu kantselei personaliosakonnast pakub, et kui jõustub seadusemuudatus, mis kaotab ära lisatasu maksmise magistrikraadi eest, tuleb asutusesisene palgasüsteem üle vaadata ning otsustada, kas ja mis ametikohtadel võiks vastav lisatasu olla vajalik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis saab praegu magistrikraadi eest lisatasu 30 teenistujat. Ministeeriumi personaliosakonna juhataja asetäitja Anne Marjapuu sõnul teavitatakse magistrikraadiga inimest kohe, kui ta tööle tuleb, õigusest lisatasu saada. Kui keegi töötajaist kaitseb kraadi ja esitab diplomi, vormistatakse tallegi kohe lisatasu. Marjapuu sõnul on seadusemuudatusest räägitud juba mitu viimast aastat. Kui muudatused tõesti tulevad, peab ka nende ministeerium palgamaksmist seatud raamide piires korrigeerima. Seda nii, et inimese senine sissetulek ei väheneks.

Avaliku teenistuse alla kuuluvad ka valla- ja linnavalitsused. Tallinna linnavalitsust aga võimalik seadusemuudatus ei puuduta. “Tallinna linn ei ole oma ametnikele kunagi maksnud lisatasu akadeemilise kraadi, avaliku teenistuse staaži ega võõrkeeleoskuse eest,” kinnitab Tallinna linnakantselei personalidirektor Marika Lepikult.

Mis on avalik teenistus?

Riigi ametiasutused

Omavalitsused

•• Riigi ametiasutused:

- riigikogu kantselei;
- vabariigi presidendi kantselei;
- õiguskantsleri kantselei;
- kohtud (sealhulgas kinnistus-ametid ja nende osakonnad);
- valitsusasutused vabariigi valitsuse seaduse § 39 mõttes. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi;
- kaitsejõudude peastaap;
- kaitsejõudude väeosad;
- kaitseliidu peastaap;
- riigikontroll.

•• Kohaliku omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist peetakse avalikuks teenistuseks, on:

- valla- ja linnavolikogu kantselei;
- valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega;
- osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);
- linnavalitsuse ametid;
- kohalike omavalitsuste liitude bürood.

Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist

Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale kas keskmist või miinimumpalka või antakse palgata puhkust sõltuvalt koolituse liigist.

Täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised on reguleeritud täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS). TäKS N 3 kohaselt jagunevad koolitused tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks ning vabahariduslikuks koolituseks.

TäKS N 8 kohaselt antakse töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele koolituses osalemiseks õppepuhkust.

Tööalases koolituses osalemiseks antakse avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas keskmise palga säilitamisega.

Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt 7 kalendripäeva aastas.

Tasemekoolituses osalemiseks antakse õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Tööandja ei ole kohustatud õppepuhkust andma õppevõlgade likvideerimiseks.

Tasemekoolituse õppepuhkuse ajast peab tööandja töötajale säilitama keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud päevadeks peab säilitama töötajale töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.

Kui töötajale ei piisa õppepuhkusest, on tal õppeasutuse teatise alusel õigus nõuda kuni 7 kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal. Seega võib osakoormusega kõrgkoolis magistri- või doktoritööd tegev üliõpilane nõuda õppeaastas õppepuhkust 79 + 7 päeva ehk kokku 86 kalendripäeva.

Täiskoormusega tudengile ei pea õppepuhkust andma. Õppepuhkuse andmise võib edasi lükata, kui üle 10 % töötajatest on samal ajal õppepuhkusel.

Tasub teada

Õppe lõpetamiseks ette nähtud täiendava õppepuhkuse aeg
* põhihariduse omandamiseks 28 päeva
* keskhariduse omandamiseks 35 päeva
* kõrghariduse omandamiseks või bakalaureuse kraadi kaitsmiseks 42 päeva
* magistri- ja doktoritöö kaitsmiseks 49 päeva

Mida kontrollida õppepuhkuse avalduse korral
* Mis liiki koolitusega on tegemist.
* Millises õppevormis ning koormusega töötaja õpib.
* Kas töötajal on olemas koolitusasutuse tõend, kust nähtuvad sessiooni ajad.
* Kas töötajal on õigus seaduse kohaselt nõuda õppepuhkust.
* Kas töötaja pole õppepuhkust juba samal õppeaastal saanud ning kui on, siis mitu kalendripäeva. Sellest sõltub ka õppepuhkuse tasustamine.

Mis on mis

Tööalane koolitus
* Võimaldab kutse-, ameti-, ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet.

Vabahariduslik koolitus
* Võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.

Tasemekoolitus
* Võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Läbimist tõendab tunnistus või diplom.

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Puhkuseseaduse paragrahvi 30 lõike 2 järgi on emal või isal õigus saada omal soovil igal töö-aastal täiendavat lapsepuhkust. Vabariigi valitsuse määrus puhkusetasu arvutamise korra kohta aga ei reguleeri täiendava lapsepuhkuse tasu maksmise korda. Kuidas peab täiendaval lapsepuhkusel olevale töötajale arvestama hüvitist?

Täiendava lapsepuhkuse tasu suurus on kehtestatud vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määrusega nr 287 “Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest”. Selle korra § 2 lg 2 kohaselt on täiendava lapsepuhkuse ühe kalendripäeva tasu 66 krooni.

Sama määrus sätestab ka maksmise korra – tööandja arvutab ja maksab kõnealuse puhkusetasu. Tööandjale hüvitab riigieelarvest selle summa pensioniamet ning ikka sama määrusega ette nähtud korra järgi.

•• Kuidas tasustatakse töölähetuse sisse jäävaid puhkepäevi? Töö- ja puhkeaja seadusest mingit märget ei leidnud.

Töölähetuse ajaks ei olegi töö- ja puhkeajas erisusi ette nähtud. Ka lähetuses olles puhkepäevadel puhatakse ja tööajal tehakse tööd. Kui aga puhkepäevadel tuleb tööd teha, peab selleks olema poolte kokkulepe.

Ilma töötaja nõusolekuta teda puhkepäeval tööle rakendada ei tohi. Mõistlik oleks see kokkulepe vormistada kirjalikult juba enne lähetusse sõitu, sest see välistaks võimalikud hüvitamise vaidlused.

Töölähetuse päevatasu makstakse palgaseaduse alusel teel oleku ja lähetuskohas viibimise aja, s.t ka puhkepäevade eest.