Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2007

• Puhkuseseadus
• Postimees

Kas tööandja on kohustatud andma lapse esimesel koolipäeval vanemale vaba päeva?

Maili Kalmus, vandeadvokaadi vanemabi Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets:

Puhkuseseadus ei kohusta tööandjat andma vanemale lapse esimesel koolipäeval puhkust, kuid töötaja jaoks on siiski olemas mõned võimalused vaba päeva saamiseks.

Seaduse kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja soovitud ajal puhkust vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ning lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7–10-aastast last. Nimetatud võimalused kasutada oma puhkusepäevi enda valitud ajal ei hõlma üldjuhul siiski lapse esimest koolipäeva.

Ühele vanematest antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust kolm (üks-kaks alla 14-aastast last) või kuus (kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps) kalendripäeva. See lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele ning antakse koos sellega. Poolte kokkuleppel saab täiendavat lapsepuhkust kasutada ka muul ajal samal tööaastal (s.h lapse esimesel koolipäeval).

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.

Kui aga eeltoodud võimalused on ammendatud, võib töötajale tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Firma sõiduautoga seotud väljaminekuid saab piiramatult kuludesse kanda, kui maksta iga kuu riigile 1715 krooni auto pealt.

"Kaaludes, kas maksta erisoodustusmaksu või autokompensatsiooni, on kõige lihtsam soovitus maksta erisoodustusmaksu auto pealt - siis ei ole mingeid probleeme," soovitas raamatupidamisfirma Competence tegevjuht Heidi Grenman. "Samas on just paljud väikeettevõtted olukorras, kus isiklik ja eraelu suures osas kattuvad ning on väga raske tõmmata piiri juriidilise ja füüsilise mina vahel."

Kui auto pealt makstakse erisoodustusmaksu, ei ole seadusandja seadnud rahalist piiri, millises ulatuses ettevõte võib kulusse kanda autokulusid. Grenman hoiatab aga, et ei tohi unustada peamist: kulud peavad olema ettevõtte ettevõtlusega otseselt seotud. "Kas igal aastal on vaja valuvelgi soetada või kas autot peaks iga päev pesema? Ettevõte peab suutma tõestada, et sõidukitele tehtud kulutused on põhjendatud," märkis ta.

Firmad eelistavad maksta, kuna nii ei tule jännata sõidupäevikuga. OÜ Ehitusveod kasutab seda kui mugavamat varianti, et kasutada autot piiramatult. "Sõidupäeviku täitmine on mõneti tülikas ja oleme otsustanud autode kasutajaid sellest kohustusest säästa," selgitas ettevõtte raamatupidaja Liisi Parksepp.

Sõidupäeviku olemasolul saab tööandja hüvitada töötajale maksuvabalt tema isikliku sõiduauto kasutamise töösõitudeks 2000 krooni eest kuus, ilma sõidupäevikuta on see summa poole väiksem ehk 1000 krooni.

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kinnitusel saab sõidupäevikut pidades ka ettevõtte auto erisoodustusmaksu vähendada. Siis peab ettevõtte sõiduki kasutaja märkima üles oma töökäigud ja eesmärgid.

"Erisoodustusmaksu ei pea tasuma vaid siis, kui suudetakse tõestada, et konkreetset sõidukit ei kasutata erahuvides," tähendas Grenman.

Autokulude kandmisel firma kuludesse on mänguruumi vähe. Kui firmadel läheb hästi, loobutakse ka massilisest päevikute pidamisest. Kui aga ajad on kehvemad, vaatab iga ettevõte, kuidas saab kulusid kokku hoida.

Erisoodustusmaks on lihtsam lahendus

* Valdav enamik firmadest eelistab maksta erisoodustusmaksu, et mitte raisata aega paberimäärimisele, hindas OÜ Competence juht Heidi Grenman.
* Näiteks soetas ühe mehe pagaritöökoda pirukate laialiveoks ja toorainete soetamiseks sõiduki. Tööd tehakse kodus, esimene korrus majast on juriidilise isiku kasutuses, teisel korrusel elab mees ise.
* Enamik sõidukiga tehtud sõite on seotud ettevõtlusega: mees ostab hulgilaost materjalid, viib pirukad poodi jne. Mis saab, kui hulgilaost tooraineid ostes ostab ka endale toitu? Töö- ja erasõite on siin raske eristada.

Töövõtulepinguga töötaja autohüvitist ei saa

* Tulumaksuseadus lubab autokulude hüvitist maksuvabalt maksta töölepinguga töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele.
Töövõtulepinguga töötajale autokulude hüvitist maksta ei saa.
* Hüvitise maksmise aluseks peab olema eelnev tööandja otsus.
* Kuludokumente tööandja raamatupidamisele esitada ei ole vaja.
* Sõidupäevikuta hüvitist võib töötaja saada ainult ühest töökohast ning sama sõiduauto kohta ei tohi sõidupäevikuta hüvitist saada mitu autokasutajat.
* Sõiduauto ei pea tingimata olema töötaja omandis.
* Aasta hüvitiste deklaratsioon INF-14 kohta tuleb esitada järgmise aasta 10. aprilliks.
* Töölähetuse (komandeeringu) korral võib hüvitada otsesed sõidukulud kuludokumentide alusel üle eeltoodud piirmäärade.
* Erisoodustuse tinglik maksubaas on 2000 krooni kuus ühe sõiduki kohta ning sellelt makstakse tulu-, sotsiaal- ja käibemaks (kui äriühing on käibemaksukohuslane).
2007. aastal on erisoodustuste tulumaksumäär 28,2%.

Maksu arvutamise näide
Tulumaks: 2000 × (0,22 : 0,78) = 564
Sotsiaalmaks: 2564 (2000+564) × 0,33 = 846
Käibemaks: 2000 × 0,1525 = 305
Kokku: 1715 krooni

Allikad: OÜ Arvestusabi, Olavi Kärsna

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Kuidas tõlgendada puhkuseseaduse paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2? Töövõimetuspensionid on erinevad, mõnele on määratud töövõimetuse protsendiks 50, teisele 70. Kas 35-päevane puhkus kehtib kõigile võrdselt?

Puhkuseseaduse kõnealuse sätte kohaselt antakse 35-kalendripäevast põhipuhkust ainult nendele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Otsustav on ainult pensioni määramise fakt, mitte selle suurus ega töövõime kaotuse ulatus.

Töövõimetuspensioni makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt neile, kes on töövõime kaotanud 40–100 protsendi ulatuses, kes on vanuses 16 aastast kuni vanaduspensioni eani ja kel on nõutav pensionistaazˇ. Seega ei saa pikendatud põhipuhkust näiteks inimene, kelle töövõime kaotuseks on määratud 35% ja kes ei saa töövõimetuspensioni.

Töötaja, kellele on määratud töövõimetuspension, peaks sellest tingimata tööandjat teavitama. Kui töötaja jätab selle kohustuse täitmata, ei tea tööandja talle ka pikendatud puhkust anda.

Õigus saada pikendatud puhkust tekib inimesel päevast, kui talle pension määrati. Et puhkust antakse tööaasta eest, s.t ka aja eest, kui ta veel pensioni ei saanud, siis tavaliselt esimesel pensioni määramise aastal ei ole veel õigust saada 35-kalendripäevast puhkust. Olgu meil näiteks töötaja, kes asus tööle 2. veebruaril 2006, praegu on käsil tema teine tööaasta – 02.02.2007–01.02.2008. Tavaline puhkus kestab 28 kalendripäeva. Alates 6. augustist 2007 on talle määratud töövõime kaotus 50% ulatuses ja määratud töövõimetuspension. Kõnealuse tööaasta puhkust, toimugu see mis tahes ajal, saab ta 31 kalendripäeva, sest tööaasta esimese kuue kuu jooksul annab iga kuu puhkuseõigust 2,3 kalendripäeva (lähtudes 28-päevasest puhkusest), teisel poolaastal saab iga kuu eest juba 2,9 puhkusepäeva (puhkuse pikkus 35 kalendripäeva). Kui töövõimetuspensioni maksmine jätkub, saab ta järgmise tööaasta puhkust juba 35 kalendripäeva.

Tööandjale hüvitab pikendatud puhkuseosa (seitse kalendripäeva) tasu riigieelarve vahenditest pensioniamet.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist

Tähtajaline tööleping ei lõpe ise, vaid see tuleb lõpetada, vastasel juhul tekib töötajal nõudeõigus või muutub töösuhe tähtajatuks.

Suve lõpus lõpevad paljud töölepingud, mis on sõlmitud tähtajalisena ehk teatud töö tegemise ajaks. Enamasti on sellised välikohviku ettekandja, muruniitja, jäätisemüüja jts suvetööd. Tavaliselt on selliste tööde jaoks sõlmitud töölepingute tähtajad kaks või kolm kuud.

Töölepingu tähtaja saabudes tuleks pöörata erilist tähelepanu lepingu korrektsele lõpetamisele. Lepingu korrektne lõpetamine välistab võimalikud vaidlused ja hüvitisenõuded, mis on praeguses praktikas väga sagedased.

Kui tööleping on sõlmitud tähtajaga, mis ei ületa ühte aastat, peab tööandja töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatama vähemalt viis kalendripäeva (mitte tööpäeva).

Juhul, kui tööandja nimetatud kohustust ei täida, kuid siiski lõpetab lepingu tähtaja saabumisel, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitisena keskmist päevapalka iga etteteatamistähtajast puudu jääva tööpäeva eest.

Kindlasti tuleb töölepingu lõpetamise päeval teha töötaja töölepingusse kanne lepingu lõpetamise kohta, maksta töötajale lõpparve (palk, preemia, kasutamata puhkusehüvitis), teha kanne tööraamatusse ja see töötajale tagastada.

Ka töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades tööandjale lepingu lõpetamisest vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist.

Kui töötaja nimetatud kohustust ei täida ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära, siis ei anna selline käitumine töötajale õigust tööandjapoolsele hüvitisele.

Lisaks ei ole tööandja sellisel juhul kohustatud töölepingu lõpetamise päeval maksma töötajale lõpparvet ega andma tööraamatut, vaid võib seda teha hiljemalt viie kalendripäeva jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja vastava nõude esitas.

Juhul, kui pooled ei saa üksteisele kirjalikku teadet vahetult üle anda, peaksid nad kasutama selleks tähtpostiteenust.

Tähitud posti puhul on soovitav lasta postiteenindajal trükkida kviitungile ka ümbrikus oleva dokumendi nimi. Sel viisil saab vältida hilisemaid võimalikke vaidlusi selle üle, kas ümbrikus üldse oli dokument sees või saabus adressaadile ainult tühi ümbrik.

Mõlemad pooled peaksid teate saatmisel lähtuma neile teadaolevast vastuvõtja asu-või elukoha aadressist.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et juhul, kui ei tööandja ega töötaja ei nõua tähtajalise töölepingu lõpetamist eelpool toodud korras või pooled ei sõlmi uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub tähtajaline tööleping automaatselt tähtajatuks.

Tähtajatu töölepingu lõpetamisele kohaldub hoopis teistsugune kord ning töötaja saab endale teised õigused ja garantiid.

Tähtajalise töölepingu lõpetamist ei takista ka töötaja haigus, rasedus, puhkus jm töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu lõpetamiseks sätestatud tagatised.

Samuti võivad pooled lõpetada tähtajalise töölepingu ka juba enne tähtaja saabumist töölepingu seaduses sätestatud alustel.