Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuli 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Arvamus, et sõidupäeviku pidamine on erakordselt tülikas ja keeruline, ei pea paika, kuid ka seda pidades saab hüvitada vaid 500 kilomeetri ulatuses töösõite.

Kui arvestada, et maksimaalne kilomeetrihinna hüvitis on neli krooni, siis läheb Tallinna-Võru-Tallinna ots kallimaks, kui terve kuu töösõitude hüvitamiseks mõeldud summa lubab läbida. Veelgi enam, 2000kroonise hüvitisega ei saa töötaja Tallinnasse tagasi, vaid viimased kümned kilomeetrid tuleb tal läbida oma rahakoti peal.

Sõidupäeviku pidamisel saab tööandja maksuvabalt hüvitada töötajale 2000 krooni eest kuus töösõite, ilma sõidupäevikuta on see summa poole väiksem ehk 1000 krooni. Ühe kilomeetri kohta on ette nähtud maksimaalselt neli krooni hüvitust.

Üle 2000kroonise hüvituspiiri minevaid sõite ei ole mõtet päevikusse kanda ning võib juhtuda, et kui on olnud pikem ärireis, piisab, kui päevikus on ainult üks-kaks sissekannet, mis põhjendavad kompensatsiooni maksmist.

Paljud tööandjad maksavadki kompensatsiooniks 1000 krooni või alla selle, ega hakka end ja töötajat sõidupäevikuga vaevama. Tihti ei teatagi, milline korrektne sõidupäevik välja peaks nägema, sest valitsuse ja rahandusministri määrused annavad vaid üldsõnalise kirjelduse ilma konkreetse näite või vormita.

Raamatupidamis- ja konsultatsioonifirma Arvestusabi OÜ tegi määrustele vastava vormi, Äripäev täitis selle kirjetega ning küsis maksuametilt kommentaari ja hinnangut. Pärast neljapäevast ootamist tuli Aule Kindsigo vastusega meil. "Iga tööandja otsustab eelkõige ise arvestuse pidamise üle, tulenevalt ettevõtluse iseloomust ja vastavalt sellele, millised on töötaja töö ülesanded, mille eest talle kompenseeritakse sõiduauto kasutamine."

Ta möönis, et näidis vastab määruse nõuetele, kuid ei pruugi sobida iga ettevõtte jaoks. Sellise päeviku täitmine ei võtnud üle veerand tunni.

Sissekannete täpsuse määrab tööandja

Valitsuse ja rahandusministri määrus ei sätesta, kui täpselt tuleb sõitude sisu ja sihtpunkti kajastada. Seda selgitas maksu ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.

Iga päev töötaja autot töösõitudeks ei kasuta. Seega ei ole kilometraažinäit pidev. Kas see on aktsepteeritav?

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada vaid tööülesannete täitmisega seotud kulud. Siit tulenevalt ei tule arvestust pidada mitte kõikide antud sõiduautoga tehtud sõitude üle ja sellepärast ei ühti arvestuses kajastatud kilomeetrite läbisõit tegeliku auto kasutamisega.

Kui panna sõidu eesmärgiks "kliendikohtumine", kas peab panema ka kliendi andmed vms? Teatud kohtumiste avalikustamine võib kahjustada ettevõtja ärihuve.

Eeldatavasti on äriühingu raamatupidaja kursis dokumentidega, mis sisaldavad ärisaladust ja ka maksuhaldur on vastavalt MKS N 26 seotud äri- ja pangasaladuse hoidmisega. See ei ole piisav põhjus, miks ei saa kajastada sõidu eesmärki.

Kui täpselt peab sõidu sihtkohta määratlema? Kas peab panema aadressi maja täpsusega või piisab, kui on linnadevahelisel reisil kaks linna ja linnasisesel sõidul märgitud tänavad?

Eelkõige otsustab tööandja, kui täpselt peab töötaja tehtud sõidud oma arvestuse kajastama, st kuidas näitama sõidu eesmärgi, sest tööandja hüvitab tehtud sõidud ja tema peab aja möödudes olema suuteline maksuhaldurile tõendama, kuidas linnasisene sõit või kliendikohtumine on tehtud tööandja huvides.

Seega ei saa ette kirjutada, kas arvestuses tuleb näidata täpne aadress, tänav või hoopis firma nimi, oluline on, et tööülesanne oleks arusaadavalt kajastatud.

Määrustes ei ole öeldud ka aega, mille jooksul sissekanne päevikusse peaks tekkima. Neid võib teha ka kuu lõpus.

Arvestuse pidamine eeldab ametisõitude märkimist koos kilometraažiga (spidomeetri alg- ja lõppnäit) ja kui kuus tehakse mitmeid sõite, siis kindlasti ei suuda töötaja kõiki vajalikke andmeid meeles pidada.

Sõidupäevikut tuleb täita jooksvalt, et oleks tagatud tõeste andmete näitamine.

Tasub teada
* Tulumaksuseadus lubab maksuvabalt autokulude hüvitist maksta töölepinguga töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele. Töövõtulepinguga töötajale autokulude hüvitist maksta ei saa.

Allikas: OÜ Arvestusabi

Pane tähele
Kohustuslikud näitajad sõidupäevikus:
* sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
* sõiduauto riiklik registrinumber;
* sõiduauto spidomeetri kaugsõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;
* kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.

Allikas: valitsuse määrus nr 164

Üksikasjad

Avaldatud: 26 juuni 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Olen lapsehoolduspuhkusel. Seoses ettevõtte reorganiseerimisega kaob minu ametikoht ning mulle pakutakse tööd madalamal ametikohal, millega ma nõus ei ole. Mis õigused mul on?

Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja ametikoha kaotamisega teeb tööandja vea, sest kõnealuse puhkuse kasutajal on õigus igal ajal enne lapse kolmeaastaseks saamist puhkus lõpetada ja oma senises ametis tööle asuda. Sel juhul tuleb tööandjal see töökoht taastada. Ilma töötaja nõusolekuta teda teisele tööle üle viia ei saa, ka mitte lapsehoolduspuhkuse ajal.

Koondamise olukord tekib siis, kui töö lõpeb töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise vms tõttu. Töölepingu seadus keelab täiesti lõpetada koondamise tõttu töölepingut raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööinspektorgi ei saa selleks luba anda. Koondada saab väikelapse vanemat alles pärast lapse kolmeaastaseks saamist, kuid koondamisteate võib anda või saata juba lapsehoolduspuhkuse ajal.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuli 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

Soovin enne dekreeti minekut võtta välja teenitud puhkuse viie aasta eest. Tööaasta lõpeb 12.09.2007. Dekreeti lähen juuli lõpul. Kuidas arvestatakse puhkust?

Raske uskuda, et inimene ei ole viie aasta jooksul kordagi puhanud. Sel juhul on tegemist puhkuseseaduse jämeda rikkumisega, sest seaduse kohaselt ei ole tööandjal õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Tööaasta hulka arvatakse ka rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg.

Viimane tööaasta täitub küsijal 12. septembril, s.o töövõimetuslehel oleku aja kestel. Enne rasedus- ja sünnituspuhkust on tal õigus välja võtta vähemalt viimase tööaasta puhkus ja pärast selle lõppu võib ta kasutada ka juba alanud tööaasta puhkust.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus ei sõltu tööaastast, see kestab 140 kalendripäeva.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Kui mõni aasta tagasi lasti praktikantidel tasuta töötada, siis nüüd juba väärtustatakse nende tööpanust ja makstakse ka tasu.

Enamik ettevõtteid, keda Äripäev küsitles, kinnitasid, et nad pakuvad õpilastele praktikavõimalust. Baltika on praktikantide ettevõttesse meelitamisel omapoolset initsiatiivi üles näidanud ning plaanib koostööd koolidega veelgi laiendada ja süsteemsemaks muuta. Ikka eesmärgiga leida tulevaste koolilõpetajate hulgast täiendust oma kollektiivile.

Baltika Grupi logistikateenistuses on praegu praktikal Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Kaijo Haavistu, kes võttis ise personaliteenistusega ühendust ning avaldas soovi praktikale tulla. "Minu jaoks on tähtis, et ma saaksin iga päev areneda. See tähendab, et mind usaldatakse, kaasatakse reaalsesse tegevusse, antakse vastutusrikkaid ülesandeid, arvestatakse minu arvamusega. Baltika puhul võin ma öelda, et seda kõike tehakse," rääkis Kaijo Haavistu.

Haavistu on osaline ühes suures projektis - Baltika juurutab ERP süsteemi ja tema vastutusalas on ladudega seonduvad teemad. "See on vastutusrikas, kuid väga huvitav. Selle aja jooksul olen kokku puutunud mitmesuguste teemade ja probleemidega," kinnitas Haavistu. "Olen esimesest päevast peale tundnud võrdset kohtlemist ja usaldust."

Baltikas tasustatakse praktikante sõltuvalt praktika olemusest. "Kui praktikant täidab konkreetset ülesannet ja aitab sellega ettevõtet, siis kindlasti tasustame tema tööd," ütles Baltika koolitusjuht Gerli Jõgi. Kui tegemist on vaatluspraktikaga või lihtsalt ülevaate saamisega ettevõtte või mõne selle üksuse tegevusest, siis tasu ei maksta.

Balti Spoon pakub aastaringselt praktikavõimalusi, seda põhiliselt tootmisesse. "Praktikandile makstav tasu on aga pigem sümboolne, sest konkreetselt nad mingit tööd tegema ju ei tule," põhjendas Balti Spoon OÜ personalijuht Helo Tamme. "Kui nad lisaks oma praktika programmile midagi ettevõtte jaoks teevad, siis makstakse neile ka tasu." Samas kehtivad Balti Spooni praktikantidele samad soodustused, mis oma töötajatele, näiteks tasuta toitlustus.

"Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) maksab praktikatasu vastastikusel kokkuleppel, ennekõike lähtudes praktikandi tööpanusest," rääkis ettevõtte personalijuht Kristiina Kangur. Tänavu suvel töötab BIGis üle kümne praktikandi ja suveks rakendust soovinud tudengi nii IT, õigusteaduse, personalitöö, klienditeeninduse kui ka ärikorralduse valdkonnast.

Radisson SASi personalijuht Evelin Jenk kinnitas, et nemad tervitavad praktikante rõõmuga, kuid tasu neile ei maksa. See-eest on toit kogu tööpäeva jooksul neile tasuta. "Tublimad praktikandid saavad vaba koha olemasolul tööd juba praktika ajal ning siis makstakse neile ka tasu," rääkis Jenk.

Praktikante võetakse lootuses, et nad hiljem ka tööle tulevad. Balti Spooni 1999. aasta Luua Metsanduskooli praktikandist on tänaseks saanud firma tootmisjuht.

Kommentaarid

Einar Linn, TÜ praktikakorralduse arendamise koordinaator
Praktikandi võtmine on nagu tavalise töötaja värbamine. Hoolitse selle eest, et oleks läbi mõeldud konkreetsed tööülesanded ning olemas töökirjeldus koos ajakava ja oodatavate tulemustega, mida praktika käigus ja lõppedes hinnatakse. See võimaldab praktikandil aimu saada, milliseid olulisi teadmisi ja oskusi tal on võimalik arendada, ja motiveerib teda olema entusiastlik ning teotahteline. Suhtu praktikanti nagu tavalisse töötajasse, andes talle piisaval määral vastutust ja võimalusi!

Targad tööandjaid värbavad töötajaid kandidaatide hulgast, kes nende juures praktikal olnud. Praktika võimaldab tulevast töötajat varakult ja "turvaliselt" tundma õppida ning palgata inimene, kes on organisatsiooniga tuttav.

Anneli Laanemets, Areal Disain OÜ juht
Kolme töötajaga väikefirmas on praktikantide vastuvõtmine keeruline.

Eelmisel aastal oli meil praktikant, sel aastal enam ei võta. Meil on vaja kohest tulemust, vaja suhelda kliendiga, müüa talle oma ideed.

Praktikantide müügitöö, argumenteerimine ja maha müümine oli aga nõrk, peaaegu null. Kui me ei saa lasta praktikate kliendiga suhtlema, siis pole neid mõtet võttagi. Leian, et praktikante saavad lubada endale suuremad ettevõtted, kes saavad lasta vaadata praktikantidel töö tegemist erinevate töötajate kõrval.

Suurematel ettevõtetel on võimalik, et praktikant on töötaja kõrval ja ei vastuta millegi eest. Kui meie võtame, siis ta peab tegema ja vastutama. Meil ei ole võimalik kõrval olla.