Üksikasjad

Avaldatud: 03 september 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant

Kui tööandja saadab oma töötajad välisriiki, peab ta arvestama, et tulumaksu võidakse nõuda töökoha riigis kohe esimesest päevast alates.

Piiriülese töötaja puhul on maksustamise seisukohast kõige olulisem töö tegemise koht. Kuna välismaalasele lühikese perioodi jooksul tehtud töö eest makstud palga maksustamine on välisriigi tööandjale töö tegemise riigis väga ebapraktiline, näevad riikidevahelised maksulepingud ette nn 183 päeva reegli. See tähendab, et kui töötaja töötab teises riigis kuni 183 päeva (suvalise 12kuulise perioodi jooksul) ega saa palka selle teise riigi tööandjalt, ei hakka teine riik kõnealust töötasu maksustama. Näiteks kui Eesti ettevõte saadab oma töötaja Riiga tööle ja seal viibitud päevade arv ei ületa 183 päeva, makstakse töötasult tulumaks Eestis.

Kui aga välismaal viibitakse kokku üle 183 päeva või palka maksab välismaa tööandja, on vastaval riigil õigus nõuda tulumaksu.

Vältimaks topeltmaksustamist, on Eestis tulumaksust vabastatud palgatulu, mis on välismaal maksustatav ja mis on makstud seoses välismaal töötamisega vähemalt 183 päeva jooksul.

Samas on mitme riigiga, nt Soome, Rootsi, Norra ja Taani, kokku lepitud erisused renditööjõu palkade maksustamisel. Sellisel juhul ei arvestata tavapärast 183 päeva reeglit, vaid maksustatakse Eesti töötaja palgatulu alates esimesest tööpäevast - isegi siis, kui palka maksab Eesti tööandja.

See kehtib juhul, kui Eesti töötaja jääb välismaal töötamisest hoolimata Eesti maksuresidendiks. Kui aga töötaja muutub töötamise riigi residendiks, maksustatakse vastavas riigis töötamise eest makstud summasid nagu kohalikelgi.

Lisaks tuleb tähele panna, et juhatuse ja nõukogu liikme tasu maksustatakse üldjuhul juriidilise isiku asukohariigis.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2007

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Kuidas tõlgendada puhkuseseaduse paragrahvi 9 lõike 2 punkti 2? Töövõimetuspensionid on erinevad, mõnele on määratud töövõimetuse protsendiks 50, teisele 70. Kas 35-päevane puhkus kehtib kõigile võrdselt?

Puhkuseseaduse kõnealuse sätte kohaselt antakse 35-kalendripäevast põhipuhkust ainult nendele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Otsustav on ainult pensioni määramise fakt, mitte selle suurus ega töövõime kaotuse ulatus.

Töövõimetuspensioni makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt neile, kes on töövõime kaotanud 40–100 protsendi ulatuses, kes on vanuses 16 aastast kuni vanaduspensioni eani ja kel on nõutav pensionistaazˇ. Seega ei saa pikendatud põhipuhkust näiteks inimene, kelle töövõime kaotuseks on määratud 35% ja kes ei saa töövõimetuspensioni.

Töötaja, kellele on määratud töövõimetuspension, peaks sellest tingimata tööandjat teavitama. Kui töötaja jätab selle kohustuse täitmata, ei tea tööandja talle ka pikendatud puhkust anda.

Õigus saada pikendatud puhkust tekib inimesel päevast, kui talle pension määrati. Et puhkust antakse tööaasta eest, s.t ka aja eest, kui ta veel pensioni ei saanud, siis tavaliselt esimesel pensioni määramise aastal ei ole veel õigust saada 35-kalendripäevast puhkust. Olgu meil näiteks töötaja, kes asus tööle 2. veebruaril 2006, praegu on käsil tema teine tööaasta – 02.02.2007–01.02.2008. Tavaline puhkus kestab 28 kalendripäeva. Alates 6. augustist 2007 on talle määratud töövõime kaotus 50% ulatuses ja määratud töövõimetuspension. Kõnealuse tööaasta puhkust, toimugu see mis tahes ajal, saab ta 31 kalendripäeva, sest tööaasta esimese kuue kuu jooksul annab iga kuu puhkuseõigust 2,3 kalendripäeva (lähtudes 28-päevasest puhkusest), teisel poolaastal saab iga kuu eest juba 2,9 puhkusepäeva (puhkuse pikkus 35 kalendripäeva). Kui töövõimetuspensioni maksmine jätkub, saab ta järgmise tööaasta puhkust juba 35 kalendripäeva.

Tööandjale hüvitab pikendatud puhkuseosa (seitse kalendripäeva) tasu riigieelarve vahenditest pensioniamet.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 august 2007

• Puhkuseseadus
• Postimees

Kas tööandja on kohustatud andma lapse esimesel koolipäeval vanemale vaba päeva?

Maili Kalmus, vandeadvokaadi vanemabi Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets:

Puhkuseseadus ei kohusta tööandjat andma vanemale lapse esimesel koolipäeval puhkust, kuid töötaja jaoks on siiski olemas mõned võimalused vaba päeva saamiseks.

Seaduse kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja soovitud ajal puhkust vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ning lapse koolivaheajal vanemale, kes kasvatab 7–10-aastast last. Nimetatud võimalused kasutada oma puhkusepäevi enda valitud ajal ei hõlma üldjuhul siiski lapse esimest koolipäeva.

Ühele vanematest antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust kolm (üks-kaks alla 14-aastast last) või kuus (kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps) kalendripäeva. See lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele ning antakse koos sellega. Poolte kokkuleppel saab täiendavat lapsepuhkust kasutada ka muul ajal samal tööaastal (s.h lapse esimesel koolipäeval).

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.

Kui aga eeltoodud võimalused on ammendatud, võib töötajale tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Firma sõiduautoga seotud väljaminekuid saab piiramatult kuludesse kanda, kui maksta iga kuu riigile 1715 krooni auto pealt.

"Kaaludes, kas maksta erisoodustusmaksu või autokompensatsiooni, on kõige lihtsam soovitus maksta erisoodustusmaksu auto pealt - siis ei ole mingeid probleeme," soovitas raamatupidamisfirma Competence tegevjuht Heidi Grenman. "Samas on just paljud väikeettevõtted olukorras, kus isiklik ja eraelu suures osas kattuvad ning on väga raske tõmmata piiri juriidilise ja füüsilise mina vahel."

Kui auto pealt makstakse erisoodustusmaksu, ei ole seadusandja seadnud rahalist piiri, millises ulatuses ettevõte võib kulusse kanda autokulusid. Grenman hoiatab aga, et ei tohi unustada peamist: kulud peavad olema ettevõtte ettevõtlusega otseselt seotud. "Kas igal aastal on vaja valuvelgi soetada või kas autot peaks iga päev pesema? Ettevõte peab suutma tõestada, et sõidukitele tehtud kulutused on põhjendatud," märkis ta.

Firmad eelistavad maksta, kuna nii ei tule jännata sõidupäevikuga. OÜ Ehitusveod kasutab seda kui mugavamat varianti, et kasutada autot piiramatult. "Sõidupäeviku täitmine on mõneti tülikas ja oleme otsustanud autode kasutajaid sellest kohustusest säästa," selgitas ettevõtte raamatupidaja Liisi Parksepp.

Sõidupäeviku olemasolul saab tööandja hüvitada töötajale maksuvabalt tema isikliku sõiduauto kasutamise töösõitudeks 2000 krooni eest kuus, ilma sõidupäevikuta on see summa poole väiksem ehk 1000 krooni.

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kinnitusel saab sõidupäevikut pidades ka ettevõtte auto erisoodustusmaksu vähendada. Siis peab ettevõtte sõiduki kasutaja märkima üles oma töökäigud ja eesmärgid.

"Erisoodustusmaksu ei pea tasuma vaid siis, kui suudetakse tõestada, et konkreetset sõidukit ei kasutata erahuvides," tähendas Grenman.

Autokulude kandmisel firma kuludesse on mänguruumi vähe. Kui firmadel läheb hästi, loobutakse ka massilisest päevikute pidamisest. Kui aga ajad on kehvemad, vaatab iga ettevõte, kuidas saab kulusid kokku hoida.

Erisoodustusmaks on lihtsam lahendus

* Valdav enamik firmadest eelistab maksta erisoodustusmaksu, et mitte raisata aega paberimäärimisele, hindas OÜ Competence juht Heidi Grenman.
* Näiteks soetas ühe mehe pagaritöökoda pirukate laialiveoks ja toorainete soetamiseks sõiduki. Tööd tehakse kodus, esimene korrus majast on juriidilise isiku kasutuses, teisel korrusel elab mees ise.
* Enamik sõidukiga tehtud sõite on seotud ettevõtlusega: mees ostab hulgilaost materjalid, viib pirukad poodi jne. Mis saab, kui hulgilaost tooraineid ostes ostab ka endale toitu? Töö- ja erasõite on siin raske eristada.

Töövõtulepinguga töötaja autohüvitist ei saa

* Tulumaksuseadus lubab autokulude hüvitist maksuvabalt maksta töölepinguga töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele.
Töövõtulepinguga töötajale autokulude hüvitist maksta ei saa.
* Hüvitise maksmise aluseks peab olema eelnev tööandja otsus.
* Kuludokumente tööandja raamatupidamisele esitada ei ole vaja.
* Sõidupäevikuta hüvitist võib töötaja saada ainult ühest töökohast ning sama sõiduauto kohta ei tohi sõidupäevikuta hüvitist saada mitu autokasutajat.
* Sõiduauto ei pea tingimata olema töötaja omandis.
* Aasta hüvitiste deklaratsioon INF-14 kohta tuleb esitada järgmise aasta 10. aprilliks.
* Töölähetuse (komandeeringu) korral võib hüvitada otsesed sõidukulud kuludokumentide alusel üle eeltoodud piirmäärade.
* Erisoodustuse tinglik maksubaas on 2000 krooni kuus ühe sõiduki kohta ning sellelt makstakse tulu-, sotsiaal- ja käibemaks (kui äriühing on käibemaksukohuslane).
2007. aastal on erisoodustuste tulumaksumäär 28,2%.

Maksu arvutamise näide
Tulumaks: 2000 × (0,22 : 0,78) = 564
Sotsiaalmaks: 2564 (2000+564) × 0,33 = 846
Käibemaks: 2000 × 0,1525 = 305
Kokku: 1715 krooni

Allikad: OÜ Arvestusabi, Olavi Kärsna