Üksikasjad

Avaldatud: 22 jaanuar 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Palgapäev peab töölepingus olema määratud kindla päevana, mitte perioodina.

"Tööinspektsioon on andnud selgituse, et palgapäev peab olema määratud ühe kindla päevana," kinnitas jurist Helve Toomla. Seega ei saa kirjutada lepingusse, et palka makstakse 1.-10. kuupäevani. Samas on Toomla näinud isegi selliseid lepinguid, kus palka makstakse esimesest viimase kuupäevani.

"Üks firma sätestas palga maksmise 12 korda aastas. Inimesed tulid ja kaebasid, et nad pole neli kuud palka saanud," kirjeldas Toomla. "Kui ma siis detsembri keskel tollesse firmasse helistasin, öeldi, et mis te muretsete, aasta lõpuni on ju veel rohkem kui 12 päeva! Sellist asja ei tohi olla."
Inspektor tegi märkuse

Olympic Casino Groupis on töölepingutes palgapäev hiljemalt 7. kuupäeval. "Varem oli palgapäev 5.-7. kuupäeval, kuid tööinspektor ütles, et see on vale ja nii me panime, et hiljemalt 7. kuupäeval," rääkis ettevõtte personalijuht Häli Siimaste. "Sellega jäi tööinspektor rahule. Tavaliselt makstakse aga palk välja 5. kuupäeval, sest inimesele on oluline palk varem kätte saada," ütles Siimaste.
Varem võib alati maksta

OÜ Balti Spooni palgapäev on iga kuu esimene reede. Kuupäevaliselt on pandud paika, et see on 7. kuupäev, kuid seadus ei keela varem maksta ja nii maksti näiteks novembrikuu palk välja 1. detsembril.

Balti Spooni personalijuhi Helo Tamme hinnangul süsteem toimib, inimesed on rahul ja tema teada pole see päev ka kunagi hilisemaks lükkunud.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul lubab palgaseaduse N 31 määrata kindlaks palga maksmise tähtajad. Tähtaeg on üks kindel kuupäev.

Mitmuse vormi kasutamine seaduse sõnastuses tähendab Siitami meelest seda, et eri struktuuriüksuste töötajatele või töötajate gruppidele saab määrata erinevad palgapäevad.

"Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle palka makstakse või millal laekub palk tema pangakontole," selgitas Siitam. "Kehtestades palga maksmise perioodi, loob tööandja sellega põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus."

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

Töötan FIE-na, olen meelelahutaja. Tööandja hoidub töölepingut sõlmimast. Kui meilitsi saadetakse töögraafikud, siis tehakse seal ootamatuid muudatusi ja esinemise tühistamiseks teatatakse mõnikord väga vähe ette. Kompensatsioone ei maksta. Kui tekitada tülikas dialoog, siis võib graafikust üldse välja jääda. See tähendab, et mingeid garantiisid ei soovi firma anda. Juristidega nõu pidades on firma jõudnud niikaugele, et FIE-de ja osaühingutega ei peetagi vajalikuks kirjalikke lepinguid sõlmida. Kuidas on sellisel juhul kaitstud inimõigused ja tagatud sotsiaalsed garantiid? Mis õigused siis üldse alles jäävad? Kuidas saab FIE end töötuks registreerida?

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib küll töötada töölepingu alusel, kuid enamasti müüvad nad oma teenuseid võlaõigusliku lepingu – käsundus- või töövõtulepingu järgi. Nende lepingute suhtes tööseadused ei kehti, s.t seaduse alusel ei saa käsundisaaja või töövõtja nõuda palka vähemalt riigi alampalga ulatuses, puhkust ega kindlat tööaega tööajanormi piires jne. Ei ole ka kohustust vormistada neid lepinguid kirjalikult, ehkki vaidluste vältimiseks soovitan seda alati teha.

Peamine erinevus töölepingu ja töövõtu- või käsunduslepingu vahel seisneb selles, et töölepingu puhul on töötaja ning töö-andja vahel alluvus- ja kontrollisuhe, võlaõiguslike lepingute vahel seda ei ole. Töölepingu võib sõlmida või avalikku teenistusse asuda ka FIE-na tegutsemise ajal, kuid siis tuleb silmas pidada, et FIE ei osutaks tööandjale konkurentsi ega tekiks huvide konflikti.

FIE on iseenda tööandja. Ta võib teenuste osutamise lõpetada, end registrist kustutada ja asuda tööle töölepingu alusel. Siis kehtivad tema suhtes ka tööseadustes ettenähtud tagatised, kuid ta peab alluma tööandja kehtestatud seaduslikele reeglitele.

Kui küsija leiab, et tema peab oma töö tegemisel alluma eeldatava tööandja korraldustele, sisekorraeeskirjale, töödistsipliinile jms, siis võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse nõudega tunnistada tema töösuhe töölepinguliseks suhteks ning lisada kõik tööseadustest tulenevad nõuded. Töölepingu seaduse § 8 kohaselt otsustatakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Seega peab vaidluse korral just tööandja tõendama, et tegemist on võlaõigusliku lepinguga ning poolte vahel puudub alluvus- ja kontrollisuhe. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 jaanuar 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Kui pika perioodi vältel on õigus võtta palgata puhkust?

Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Palgata puhkuse andmine pole piiratud ei aja ega kordadega. Üldjuhul saab töötaja palgata puhkust võtta vaid kokkuleppel tööandjaga poolte kokkuleppega määratud ajaks.

Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust üksnes teatud konkreetsetel juhtudel. Üks sellistest juhtudest on puhkuse andmine töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks. Palgata puhkust antakse sellisel juhul õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2007

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Vastab

Karin Ungro
RMP Eesti OÜ tegevjuht

Palga ettemaksu ehk avansi suurust ei piira ükski seadus. Tööandja ja töötaja peavad selles summas saavutama kokkuleppe. Arvestada tuleb seda, et töötajal, kes saab ettemaksuna näiteks viie kuu töötasu, pole järgneval kuul töötasu näol sissetulekut.

Samuti peab tööandja makstud avansilt järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks arvestama, deklareerima ja tasuma nii tulu- ja sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustuse ja kogumispensioni. Aja eest, mil töötaja ei saa tasu (nt viis kuud), peab tööandja maksma kuus minimaalselt 660 krooni sotsiaalmaksu.

Avansi maksmisel mitme kuupalga ulatuses tuleks mõelda ka sellele, kuidas tagasi maksta või tagasi nõutada juba saadud/makstud summat, kui töötaja lahkub enne avansiks saadud töötasu väljateenimist.

Üldiselt oleks mõistlik avanss maksta poole kuu netopalga ulatuses ja suuremate summade korral anda hoopis laenu, mille minimaalne intress on 3%. Otseselt pole keelatud ka väiksema intressiga laenu andmine, kuid siis on tegemist töösuhtest tuleneva soodustusega, millest tulevad erisoodustuse maksud.