Artiklid
- Üksikasjad
Vahur Koorits, reporter
Uuest aastast kasvab alampalk, tõuseb õpetajate ja teiste riigiametnike palk ning kümnekordistub ajateenijatele makstav toetus.
Kopsakamaks muutuvad ka kõikvõimalikud abirahad näiteks kerkivad vanemapalga alam- ja ülemmäär, töötutoetus enam kui kahekordistub ja toimetulekutoetuse piir tõuseb. Koolides hakatakse kinni maksma töövihikuid ja katsetama pikapäevarühmadega, raha antakse ka lastelaagritele ja huvikoolidele.
Uus aasta toob teisigi muudatusi. Venekeelsed koolid hakkavad samm-sammult üle minema eestikeelsele õppele. Ettevõtteid on edaspidi võimalik asutada kahe tunniga ja pättidelt saab kergemini vara konfiskeerida. Postimees tegi olulisematest uuendustest ja muudatustest ülevaate.
--------------------------------------------------------
Tulumaksu määr väheneb 23 protsendilt 22 protsendile.
Alates teisest lapsest on 24 000 krooni perekonna tuludest maksuvaba, sama palju maksuvabastust lisandub iga järgmise lapse pealt. Vastav seadus hakkas kehtima juba eelmisel aastal, kuid raha saab alles pärast tuludeklaratsiooni esitamist ehk sel aastal.
Ajateenijate toetus kümnekordistub. Sõdurpoisid hakkavad 150 krooni asemel saama 1500 krooni kuus kuni ametikohale määramiseni. Alates sõduri, vanemsõduri, jaoülema, rühmavanema või rühmaülema ametikohale määramisest ja sõltuvalt ajateenistuse kestusest suureneb toetus ligi 3000 kroonini.
Tõuseb riigitöötajate miinimumpalk. Kokkuleppe kohaselt on riigiametnike ametiühingu TALO liikmeskonda kuuluva riigieelarvest töötasu saava kõrgharidusega töötaja palga alammäär töötamisel täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal vähemalt 7475 krooni kuus.
Alampalk tõuseb 3600 kroonini. Tunnipalga alammääraks on tulevast aastast 21 krooni ja 50 senti.
Eestkostel ja perekonnas hooldusel olevate laste toetus tõuseb 600 krooni võrra kuus, 900 kroonilt 1500 kroonile.
Kultuuritöötajate palgad tõusevad 15 protsenti. Keskmine palk kultuurivaldkonnas jõuab jaanuaris 9026 kroonini.
Uuest aastast saavad 6000 krooni elluastumistoetust ka eestkostel ja peres hooldamisel olnud lapsed. Seni toetati iseseisva elu alustamisel ühekordse toetusega lastekodudes kasvanud lapsi.
2007. aastal tõuseb vanemahüvitise alammäär 3600 kroonini ja maksimaalse hüvitise suurus 21 624 kroonini.
Ohvriabi seaduse muudatusega tõstetakse makstava hüvitise suurust 70 protsendilt 80 protsendile vägivallakuriteoga tekitatud varalisest kahjust. Hüvitiste maksimumsumma tõuseb 50 000 kroonilt 150 000 kroonile, ohvri surma korral makstava matusekulude hüvitise määr tõuseb 5500 kroonilt 7000 kroonile.
Toetused represseeritutele tõusevad 3000 kroonini. Hüvitise maksimum tervishoiuteenustele, retseptiravimitele või taastusravi tuusikule tõuseb 2500 kroonini (2006. aastal 2000 krooni), aastane transpordihüvitis on 500 krooni.
Toimetulekupiir tõuseb ettepaneku järgi 900 kroonini üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele ja 720 kroonini pere teisele ja igale järgnevale liikmele.
Töötutoetus tõuseb seniselt 400 kroonilt 1000 kroonile.
Riik tagab ravikindlustuse kõikidele tööturuametis arvel olevatele aktiivselt tööd otsivatele töötutele. Kindlustuse saavad nad võrdsetel alustel töötutoetuse saajatega kuni üheksaks kuuks ehk 270 päevaks.
Pedagoogide palga alammäär tõuseb 18 protsenti. Järgmisest aastast on noorempedagoogi palk 7800 krooni, pedagoogil 8260, vanempedagoogil 9440 ja pedagoog-metoodikul 11400 krooni.
Aktsiisimaksust vabastatakse kutseliste kalurite kalastamisel kasutatav kütus.
Riik hakkab toetama huviharidust 10 miljoni krooniga, mille jagamise täpne kord pole veel vastu võetud. Tõenäoliselt makstakse raha otse koolidele.
Hakatakse toetama lastelaagreid. Toetada on plaanis 25 protsendi ulatuses iga noore (laagrites käijaid on umbes 33 000) laagris osalemist, ükskõik millise laagriga on tegemist.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi alustatakse 2007. aasta 1. septembril vene õppekeelega gümnaasiumides üleminekut osalisele aineõpetusele eesti keeles. Haridus- ja teadusministeerium on määranud viis õppeainet, milles järk-järgult eestikeelsele õppele üle minnakse. Lisaks neile viiele tuleb koolil endal valida veel kaks õppeainet. Eestikeelne aineõpe on plaanis eesti kirjanduses, ühiskonnaõpetuses, geograafias, muusikas ja Eesti ajaloos.
Plaanis on käivitada riiklikult finantseeritavate pikapäevakoolide katseprojekt 1.6. klassi õpilastele. Pikapäevakool tähendab, et igal õpilasel on võimalus pärast tundide lõppu leida endale tegevust meelepärastes huviringides, saada osa ühistegevusest ning vajadusel ka õpiabi või tuge koduste õppetükkide lahendamisel. Pikapäevakoolis peaks õpilasel olema võimalus leida tegevust kuni vanemate tööpäeva lõpuni (kella 1819ni). Korraldatud on nii õpilaste järelevalve kui ka toitlustamine.
Laieneb koolide ring, kus saab läbida õpipoisikoolituse. Õpipoisikoolitus võimaldab põhihariduseta inimestel läbida suurema osa koolitusest ettevõtetes ning omandada tööoskus pead teooriaga vaevamata.
Ettevõtet saab asutada kahe tunniga. Ettevõtte kaughalduse portaal võimaldab juba jaanuaris teha äriregistriga seotud toiminguid kiirmenetluse korras läbi internetiportaali. See on oluline aja ja kulude kokkuhoid, sest näiteks notari juurde ei pea enam minema.
Riigilõivud vähenevad. Näiteks kinnistamislõivud vähenevad keskeltläbi 40 protsenti, eriti suures mahus vähenevad äriregistri lõivud. 5 miljoni kroonise maja või korteri ostmisel tuleb uuest aastast tasuda senise 14 500 krooni asemel 5800 krooni.
Seadus lihtsustab kriminaalsel teel saadud tulu, näiteks autode, majade ja pangaarvete konfiskeerimist. Täiendatud on ka kolmandatelt isikutelt konfiskeerimise kord nii võib riik ära võtta vara, mille kolmas isik omandas kuriteo toimepanijalt saadud kingitusena või muul viisil turuhinnast palju soodsamalt. Näiteks võib tuua juhtumid, kus süüdi mõistetud isik vormistab vara omanikuks oma vanaema või lapsed, samuti kui ta kingib pojale Ferrari või armukesele maja.
Muudatused 2007. aasta jooksul
1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 11 protsenti, 3490 kroonini.
1. juulist tõstetakse lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini. Muudatusest võidavad kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised 600, viielapselised 1050 ja kuuelapselised 1500 krooni kuus.
1. juulist on isadel võimalik saada vanemahüvitist, kui laps on 70 päeva vanune. Varem tuli oodata lapse kuuekuuseks saamiseni.
Riik annab uuest õppeaastast tasuta õpikud, töövihikud, tööraamatud, töölehed ja muu vajaliku põhiharidust omandavatele õpilastele ning vähemalt õpikud keskharidust omandavatele õpilastele.
- Üksikasjad
Alates 2007. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 22 protsendile, maksuvaba tulu suurus on endiselt 2000 krooni kuus.
Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse. Näiteks kui jaanuaris 2007 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2007 kehtivat maksumäära (22%).
Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksumäära. Näiteks 2007. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2006. aasta eest ning selles rakendatakse 2006. aastal kehtinud maksuvaba tulu 2000 krooni aastas ja maksumäära 23%.
Eelmise aastaga võrreldes ei muutunud töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määrad. Seega on töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%, kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku endapoolse panuse osa jätkuvalt 2% brutopalgast.
Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post:
www.emta.ee
- Üksikasjad
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kui riigiasutusse tööle läksin, saadeti mind kohe kursustele. Vormistati ka koolitusleping, mis kohustab mind koolitusraha tagasi maksma, kui lahkun teenistusest enne kolme aasta möödumist. Kas see on seaduslik?
Põhimõtteliselt võib koolituslepingu sõlmida ka riigiasutuses, see ei ole keelatud. Tingimata peaks enne lepingu sõlmimist ja koolitusele minekut lepingutingimustega põhjalikult tutvuma. Mõistlik oleks juba lepingus ära näidata, mis on piirmaksumus, mille töötaja või ametnik kohustub hüvitama, kui ta kokkulepitust varem töölt lahkub. Kindlasti tuleks lepingus kokku leppida, kui kaua töötamise kohustus pärast koolitust kestab ning millistel alustel ja kui suures ulatuses peab töötaja või ametnik töösuhte lõpetamisel kulutused tagasi maksma. Näiteks inimene, kes sai koolitust 30 000 krooni maksnud kursusel ja kel on lepingu järgi kohustus töötada kolm aastat, kuid kes lahkub töölt omal soovil kahe aasta järel, maksab tagasi 10 000 krooni. Küsimusele ei ole võimalik ammendavalt vastata, kuna pole teada, mis tingimused lepingus kirjas on.
- Üksikasjad
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus kiitis heaks Eesti Tööandjate Keskliiduga (ETTK) sõlmitava alampalga kokkuleppe tingimused, mille kohaselt kehtestab valitsus alates 2007. aasta 1. jaanuarist üleriigiliseks alampalgaks 3600 krooni kuus, tunnipalga alammäär tõuseb 21.50 kroonini.
Ametiühingute ja tööandjate delegatsioonid kohtuvad alampalgakokkuleppe sõlmimiseks kolmapäeval, 20. detsembril kell 11 ametiühingute majas (Pärnu mnt 41a).
Ametiühingute hinnangul on 3600kroonine alampalk märkimisväärne tulemus, sest kunagi varem pole alampalk tõusnud korraga 600 krooni võrra. Varasemate aastate suurim tõus on olnud 320 krooni. Taotledes sügisel 4050 krooni, arvestasime sellega, et kokkulepe sünnib siiski madalamal tasemel, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. Läbirääkimised tähendavad alati kompromisse.
Üleriigiline alampalk kehtestati Eestis esmakordselt 1992. aastal kolmepoolse ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kokkuleppega. Viimasel viiel aastal on alampalga omavahel kokku leppinud Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit. Selle kokkuleppe alusel kehtestab valitsus alampalga.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808
- Üksikasjad
Pille Liimal
Eesti töötukassa nõunik
Tööandjal tuleb 1. jaanuarist töötukassale esitada senisest vähem andmeid paberil, kuna töötuskindlustushüvitist hakatakse määrama andmekogu andmete alusel.
Nii töötuskindlustusstaai kui ka hüvitise suurust arvestatakse järgmise aasta algusest seniste tekkepõhiste andmete asemel kassapõhiste andmete alusel.
Teisisõnu: oluline on, millises kuus töötaja töötasud tegelikult välja maksti ja töötuskindlustusmakse kinni peeti. Tänu sellele on hüvitisi võimalik määrata maksu- ja tolliametilt saadud andmete järgi.
Päriselt ilma tööandjalt andmeid juurde küsimata siiski läbi ei saa, sest maksutehnilistel põhjustel on tõenäoline, et viimase kolme kuu andmed ei ole hüvitise taotlemise ajaks veel töötukassa andmekogusse jõudnud.
Seepärast tuleb tööandjal endiselt esitada tõend kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta, kuid võrreldes varasemaga on sellele vaja märkida palju vähem andmeid. Tõendil tuleb näidata vaid kolmel viimasel töökuul väljamakstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete suurused.
Tõendi täitmist peaks hõlbustama seegi, et seda tuleb teha samade andmete põhjal, mis esitatakse maksu- ja tolliametile. Samuti on tõendi vorm lihtsam - näiteks ei ole vaja enam eraldi välja tuua puhkusetasu ja koondamishüvitisi. Tõendil tuleb iga kuu kohta märkida vaid nende tasude summa, millelt on töötuskindlustusmakse kinni peetud. Töötukassa tahab luua 2007. aasta jooksul võimaluse esitada tõendit elektrooniliselt portaali X-tee kaudu.
Kindlustusstaai ja hüvitise suuruse arvutamise uute põhimõtete rakendudes on oluline, et tööandja maksaks ja deklareeriks töötaja tasult kinnipeetud töötuskindlustusmakse õigeaegselt, kuna sellest võib sõltuda töö kaotanud inimese õigus töötuskindlustushüvitisele ja hüvitise suurus.
Mis muutub tööandja jaoks töötuskindlustuses 2007. aastal?
kuni 31. detsembrini 2006
* Tööandja on kohustatud kindlustatu nõudmisel andma talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 12 töötatud kalendrikuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta (tõend tuleb täita tekkepõhiselt).
* Töötuskindlustusmakset makstakse palgalt ja muudelt tasudelt, v.a töö- või teenistussuhte lõpetamise hüvitistelt ja sotsiaalmaksu seaduse N 3 nimetatud summadelt.
* Töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlemiseks tuleb avaldus töötukassale esitada 5 päeva jooksul tööinspektsiooni kooskõlastuse saamisest.
alates 1. jaanuarist 2007
* Tööandja on kohustatud andma tõendi viimasel kolmel töötatud kalendrikuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta (tõend tuleb täita kassapõhiselt).
* Tasud, millelt töötuskindlustusmakset ei maksta, on eraldi loetletud. Makset ei pea maksma ka töö- või teenistussuhte ebaseadusliku lõpetamise tõttu ettenähtud hüvitiselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel ettenähtud palgalt.
* Avaldus tuleb töötukassale esitada hiljemalt 25 päeva enne esimese töö- või teenistussuhte lõpetamise päeva (tähtaeg tuleneb nõudest maksta hüvitis välja töö- või teenistussuhte viimasel päeval).
* Tööinspektsiooni kooskõlastust ei nõuta, kui koondatakse ainult ametnikke - piisab tööandja teatisest, kus on kirjas koondamise põhjus ja töötajate koguarv.
Allikas: töötukassa
Lehekülg 1507 / 1629
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee