Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Kadi Heinsalu

Tasutud maksude järgi teenis maksumaksja mullu keskmiselt 7315 krooni brutopalka kuus, mis jääb statistikaameti arvestatud 9000kroonisele palgale tublisti alla.

Mullune keskmine brutopalk oli maksuameti andmetel 7315 krooni, mis tuleneb väljamaksetest, mis tööandjad olid 11 kuu jooksul töötajatele teinud. Statistikaameti kolmanda kvartali andmetel oli keskmine brutopalk 9068 krooni.

2005. aasta keskmine oli makstud maksude järgi 6400 krooni, samal ajal oli statistikaameti keskmine palk 8000 krooni.

Maksuametil kirjas ka tudengid ja pensionärid

Põhjus, miks statistikaameti numbrid on alati suuremad, peitub statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa sõnul metoodikas. Maksuameti andmebaasis on kõik palgasaajad, ka poole kohaga töötajad, tööl käivad pensionärid ja tudengid, sest 10-13% inimestest töötab osalise ajaga, selgitas Potisepp. "Meie näiteks arvestame neli tundi päevas 5000kroonise kuupalgaga töötava inimese palgaks 10 000 krooni," ütles ta.

Statistikaamet saab keskmise palga, küsides iga kuu andmeid kõikidelt suurtelt, üle 50 töötajaga ettevõttelt, ja igalt 10.-15. sama valdkonna väikeettevõttelt. Statistikaamet annab keskmise palga numbreid kord kvartalis. Potiseppa sõnul on maksuameti palgaandmete plussiks nende kiirus ja kõikehõlmavus - tuludeklaratsioone peavad esitama kõik tööandjad.

Pooled inimesed teenivad alla 5500 krooni kuus

Mediaanpalk ehk maksumaksjate nimekirjas keskmise inimese palk maksuameti andmete põhjal oli mullu 11 kuuga 5500 krooni. Umbes sellist palka said mullu 100 000 maksumaksjat 730 000st.

Aasta lõpus avalikustas statistikaamet ka esmakordse põhjaliku palgauuringu, mis tugines 2005. aasta oktoobri palkadel ja näitas, et mediaanpalk Eestis on 7300 krooni. Uuring näitas, et pooled eestimaalased teenivad alla 5500 krooni, sama tulemus tuli maksuameti 2006. aasta andmetest.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Helve Toomla
jurist

Kuidas arvestada puhkuse lisapäevi (28+7) invaliidist pensionärile, kellel jäid eelmisest puhkuseperioodist riigi hüvitatavad puhkusepäevad kasutamata. Kas need kanduvad järgmisse aastasse?

Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus ongi 35 päeva, neist 7 hüvitab tööandjale riik. Tegemist ei ole 7päevase lisapuhkusega, mis liidetakse 28päevasele põhipuhkusele. Kui inimesel jäi osa põhipuhkusest saamata, tuleb kokku leppida uues puhkuseajas samal aastal või kanda ülejääk järgmisesse aastasse. Kui puhkust kasutati osaliselt ja tööandja ei esitanud ühel aastal taotlust 7 kalendripäeva hüvitamiseks, võib ta esitada selle järgmisel aastal.

Viga on, kui ei lepita kokku, millal kasutamata puhkust kasutatakse. Kasutamata puhkuseosa antakse samal aastal või liidetakse järgmise aasta puhkusele. Tööandjad aga ei liida, sest neil pole võimalik nii pikka puhkust anda. Nii võib nelja aasta pärast see puhkuseosa aeguda. Kui töötajale antakse puhkust osade kaupa, peab selleks olema töötaja nõusolek. Tööandja ei saa ise määrata, et kaks nädalat puhkad talvel ja kaks nädalat puhkad suvel.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Tööandjad kaebavad järjest sagedamini töötajaid töövaidluskomisjoni, et saada hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest töölepingu lõpetamisel.

Tööandja nõuab töötajalt hüvitist töölepinguseaduse paragrahv 84 lg 2 alusel, kui töötaja on tulnud avaldusega lõpetada tööleping enne ühekuulist tähtaega.

Sellisel juhul lõpetab tööandja töölepingu paragrahv 79 lg 1 alusel etteteatamistähtaja saabumisel ja saab õiguse nõuda töötajalt sisse tema keskmise palga iga etteteatamistähtajast puudu jääva päeva eest.

"See võib olla praktiliselt töötaja terve kuupalk," selgitas jurist Helve Toomla teabehommikul ""Knopkad" töösuhetes aastal 2006".

Kui töötaja lihtsalt töölt lahkub avaldust üldse esitamata, võib tööandja temalt nõuda hüvitust samuti kuni ühe kuu keskmise palga ulatuses.

Transpordiettevõte Allando Trailways on oma autojuhtide distsiplineerimiseks mitmel korral töövaidluskomisjoni pöördunud.

"Tahtsime teha töötajatele selgeks, et nii meie juurest ei lahkuta," lausus ettevõtte personalijuht Helen Griin-Looveer.

Töötaja kaebamisel töövaidluskomisjoni on kaks eesmärki: et töötaja hüvitaks kahju ning et säiliks õiguskord ja -kindlus, märkis Allando Trailwaysi jurist Marko Jaani.

"Autojuhid ju suhtlevad omavahel ja nende seas ei tohi levida arusaam, et Eesti õigussüsteemis võib niimoodi toimida," kommenteeris Jaani.

Tööandjad loobuvad sageli töötajatega protsessimast, kuna tulemus ei ole aja- ja rahakulu väärt. Jaani arvates tasub seda aga alati teha, kui tööandja on käitunud juriidiliselt õigesti. "See raha ikka leitakse," uskus ta.

"Olukord on käest ära," tõdes tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. "Kui töötaja tahab ikka ära minna, siis ta ka läheb, ta ei pea tööandja otsust millekski."

Siitami sõnul küsitakse temalt loengutel tihtipeale, mida sellises olukorras teha. ja see tõestab probleemi olemasolu.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu ütles, et lisaks rahalise hüvitise nõuetele on tööandjal võimalus vaidlustada töövaidluskomisjonis ka töölepingu lõpetamine enda süül.

Seadus annab töötajale võimaluse nõuda juhul, kui tööandja rikub lepingut, töölepingu lõpetamist viiepäevase etteteatamisega ja saada kahe kuu keskmine palk hüvitiseks. Kui tööandja sellise lepingu lõpetamisega nõus ei ole, tuleb tal pöörduda töövaidluskomisjoni.

"Kui töötajatel on valida, kas viiepäevane etteteatamistähtaeg ja kahe kuu palk või kuu aega etteteatamist ilma hüvitiseta, otsib ta tööandja rikkumisi ja valib esimese variandi," selgitas Reinsalu.

Praktikas ei oska aga tööandja käituda, kui töötaja nõuab tema süül lepingu lõpetamist ja tööandja ei taha sellega nõustuda. "Oma süü vaidlustamiseks peab tööandja ise töövaidluskomisjoni pöörduma ja selleks on aega üks kuu," rõhutas Reinsalu.

Taust

Tööandja neli alust töötaja TVKsse kaevata
* Etteteatamistähtaja rikkumise eest
* Töötaja lahkumisel avaldust esitamata
* Materiaalse kahju tekitamise korral
* Vaidlustamaks töölepingu lõpetamine tööandja süü tõttu

Allikas: Enn Reinsalu

Üksikasjad

Avaldatud: 08 jaanuar 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Muudatus Soome seaduses

Soome maksuhalduri andmetel muutus alates 01.01.2007 Soome siseriiklik seadus, mille alusel kuulub Soomes maksustamisele tulu, mida saavad Eestist saabunud vähem kui kuus kuud Soomes viibivad renditöötajad. Tööjõurendiks loetakse töökorraldust, mille korral tööjõudu rentiv isik loovutab vastava tasu eest töötajad Soome tellijale.

Renditöötaja kohustused Soomes

Renditöötajaid Eestist Soome vahendav Eesti isik (formaalne tööandja) ei ole Soome seaduste kohaselt kohustatud Soomes töötavatele isikutele makstavatelt tasudelt Soomes tulumaksu kinni pidama. Renditöötajad peavad Soomes ise hoolt kandma maksude tasumise eest Soomes teenitud palgatulult: nimetatud isikud peavad pöörduma Soome maksuhalduri poole hiljemalt kuu aja jooksul töö alustamisest Soomes. Renditöötaja saab pärast vastava taotluse täitmist maksuhaldurilt Soome isikukoodi (kui seda pole juba varem väljastatud). Soome maksuhaldur peab konkreetsele isikule Soome maksusüsteemi kohaselt väljastama maksukaardi (verokortti), millel määratakse tulumaksumäär palgalt. Soomes renditöö eest saadud palk maksustatakse esialgu avansilise tulumaksuga, mille tasumise kohta väljastab Soome maksuhaldur ka tõendi. Nimetatud tõendi esitab Eesti residendist töötaja oma Eesti tööandjale, kes saab topeltmaksustamise vältimiseks kohaldada Eesti tulumaksuseaduse § 40 lg 31 p-s 2 sätestatud võimalust mitte kinni pidada tulumaksu välisriigis juba maksustatud väljamaksetelt. Pärast maksustamisperioodi lõppu saadab Soome maksuhaldur Eesti renditöötajale postiga Eesti aadressil eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Eesti renditöötaja teeb vajadusel täiendused ja parandused, kinnitab deklaratsiooni allkirjaga ja saadab Soome maksuhaldurile tagasi. Tuludeklaratsiooni alusel arvutab Soome maksuhaldur lõpliku tulumaksukohustustuse Soomes.

Renditöötaja kohustused Eestis

Kui Soomes tööülesandeid täitev renditöötaja on Eesti resident, peab ta deklareerima välisriigist saadud tulud ka Eestis. Topeltmaksustamine välditakse samuti residendiriigis e Eestis. Kui isik viibis Soomes alla kuue kuu ning seal teenitud palgatulult Soomes arvutatud tulumaks osutub väiksemaks samalt tulult Eesti seaduste kohaselt arvutatud tulumaksust, on saaja kohustatud Soomes maksustatud tuludelt Eestis maksma juurde vahe, mille võrra Soome tulumaks oli väiksem Eesti tulumaksust (residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabel 8.1).

Kuna esialgu makstud tulumaks Soomes ei ole lõplik, võib Soome tuludeklaratsiooni alusel tehtud ümberarvestuste tulemusena tekkida vajadus teha tulumaksukohustuse ümberarvestus ka Eestis residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (ümberarvestus on võimalik nii tulumaksukohustust suurendavas kui vähendavas suunas).

Renditöötajad, kes viibisid Soomes üle poole aasta, pidid tulumaksu tasuma Soomes juba enne 2007. a muudatust Soome seaduses. Kui nimetatud isik on Eesti resident, deklareerib ta Soomes maksustatud palgatulu residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 8.8 ning juba maksustatud tuludelt tulumaksu Eestis juurde ei määrata olenemata Soomes tasutud tulumaksusumma suurusest (kui tulumaksuseaduse § 13 lg 4 sätestatud tingimused on täidetud).

Maksulepingu kohaldumine renditöö tasule

Eesti ja Soome vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) protokoll on maksulepingu lahutamatu osa. Nimetatud protokolli lg 7 kohaselt juhul, kui renditöötaja tegelik tööandja on Soome resident, ei ole Soome maksustamisõigus maksulepingu art 15 lg 2 kohaselt keelatud. Seega on uus maksustamise süsteem Soomes kooskõlas maksulepinguga. Seni oli Soome oma seadustes jätnud nimetatud maksustamisvõimaluse kasutamata juhul, kui töötaja viibis seal alla kuue kuu.

Renditööjõudu pakkuva isiku kohustus Soomes

Eesti renditööjõudu pakkuv isik on kohustatud igal aastal jaanuarikuus esitama Soome maksuhaldurile andmed renditöötajate, nende palkade ja täpse töötamise aja kohta Soomes eelmisel kalendriaastal.

Sotsiaalkindlustusmaksed

Kui Soomes töötavate renditöötajate kohta ei ole Eestist saadud tõendit E101, makstakse sotsiaalkindlustuse maksud lähtudes Euroopa Nõukogu määrusest 1408/71, seega ainult Soomes kui töö tegemise riigis.

Täpsem info Soome maksuhaldurilt

Täpsemat infot maksustamise kohta Soomes saab Soome maksuhaldurilt, kelle veebist rubriigist Vero-ohjeet- Kaikille asiakasryhmille yhteiseet aihealueet- Kansanväliset tilanteet leiate muuhulgas eestikeelse juhendi Välismaine renditööjõud ja maksustamine Soomes.