Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2006

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määruse nr 241 “Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal” (RTI 2006, 52, 393) kohaselt on 2007. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 0,3% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

Seega - võrreldes 2006. aastaga jäävad töötuskindlustusmakse määrad 2007. a. samale tasemele.

Samas juhime tähelepanu, et 1. jaanuaril 2007 jõustuvad muudatused töötuskindlustuse seaduses (TKS):

* Muutub Töötukassa poolt töötuskindlustushüvitise määramise kord.
Kindlustatu töötuskindlustusstaaži ja hüvitise suurust hakatakse arvestama seniste tööandja tekkepõhiste andmete asemel kassapõhiste Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete alusel. Lisaks Maksu- ja Tolliameti andmetele on vaja viimase kolme töökuu andmeid, kuna reeglina ei ole need andmed töötuskindlustushüvitise taotlemise ajaks veel Töötukassa andmekogusse jõudnud. Seoses sellega tööandja ikkagi peab (TKS § 40 lg 1 p 5) alates 2007. aastast töösuhte lõpetamisel andma töötajale tema nõudmisel tõendi sotsiaalministri määrusega “Kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse tõendi vorm” kinnitatud vormil, kuid sellel tõendil on vaja senise viimase 12 töötatud kalendrikuu töötasude ja töötuskindlustusmaksete andmete asemel ära näidata ainult viimasel kolmel töötatud kalendrikuul väljamakstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Seejuures kajastatakse andmed tõendil kassapõhiselt, nii nagu need deklareeritakse vormil TSD. Tõendi vorm avaldatakse Töötukassa veebilehel pärast sotsiaalministri määrusega kinnitamist.
NB! Palume sotsiaalministri määrusega kinnitatud Töötukassale esitamiseks mõeldud tõendi vormi mitte ajada segamini rahandusministri määrusega nr 107 kehtestatud tõendiga TSM, millel jätkuvalt kajastatakse andmed kalendriaasta kohta.

* Täpsustatud on "kindlustatu" mõistet.
Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.
Samuti on täiendatud kindlustamata isikute nimekirja (töötuskindlustuse seadus §3 lg 2), st kellele tehtud väljamakseid ei maksustata töötuskindlustusmaksega (ei 0,6% ega 0,3%). Lisaks kehtivas seaduses toodud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le) hõlmab kindlustamata isikute ring ka notareid, kohtutäitureid, vandetõlke või muid avalik-õiguslikku ametit pidavaid sõltumatuid isikuid ja samuti vabakutselisi loovisikuid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, st neid keda käsitatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtjana.
Kehtivas seaduses on kindlustamata isikute loetelus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (tulumaksuseadus § 9) liikmed. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 p 10 kohaselt ei laiene seaduse sätted juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega võib näiteks äriühingu juhatuse või nõukogu liige töötada samas äriühingus ka töölepingu alusel, kui töölepingu alusel tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, viimasel juhul kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Äriühing ja selle juhatuse või nõukogu liige võivad küll sõlmida juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks lepingut, kuid see ei ole mitte tööleping vaid võlaõiguslik leping, millele töölepingu seadus ei laiene. Samas hõlmab tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme mõiste isikuid, kellel on küll õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel, kuid kellele laieneb töölepingu seadus, näiteks sisekontrolörid ja audiitorid. See tähendab, et hoolimata õigusest teostada juhtimisorgani üle kontrolli, on nad tavalised töötajad, kes peaks olema töötuskindlustusega kindlustatud. Seoses sellega on töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 punktis 3 tehtud kitsendus nii, et kindlustamata on vaid need tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus.

* Täpsustatud on töötuskindlustuse seaduse § 40 lõiget 2, mis sätestab tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset.
Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi.
Sätte uues redaktsioonis täpsustatakse, et töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt. Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 (koodi 13 all) ja lisal 2 (artikli 15a või 19a all).
Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata ainult tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi; hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.

detsember 2006

Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Risto Hübner
advokaadibüroo Tark & Co jurist

Riigikohus tegi novembri algul tööandja seisukohalt olulise otsuse, mis annab uue tõlgenduse tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise maksmiseks.

Töölepingu seaduses (TLS) on sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. TLSi N 74 lg 2 kohaselt peab tööandja andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval.

Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut vastu ei võtnud (töötaja ei viibinud tööl), peab tööandja andma töötajale tööraamatu vastava nõude esitamise päeval.

TLSi N 119 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma tööraamatu kinnipidamise korral töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest.

TLS ei seo aga tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamist kahju tekkimisega töötajale. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma 2003. aastal tehtud otsuses.

1. novembril tehtud otsuses paneb Riigikohus töötajale hüvitise maksmise kohustuse sõltuvusse töötajale kahju tekkimisest.

Riigikohus märgib otsuses, et kuigi kahju tekkimist tööraamatu kätteandmisega viivitamise korral ei saa välistada, ei ole ka enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib tööraamatu puudumise tõttu igal juhul kahju, kuivõrd tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist.

Riigikohtu hinnangul on olukord, kus tööandja peab maksma hüvitist ka juhul, kui töötaja ei ole kahju saanud, vastuolus hea usu põhimõttega.

Ka leidis Riigikohus, et juhul, kui tööandja rikub töötajale tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel, kuid töötaja peab sellisel juhul tõendama, et tööandja poolt tööraamatu kinnipidamisest tulenevalt on talle kahju tekkinud.

Seega ei saa Riigikohtu hiljutise otsuse valguses töötaja nõuda tööandjalt hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest, kui töötaja ei tõenda, et tööraamatu kinnipidamisega on tööandja talle kahju tekitanud.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2006

• Palgaseadus
• Äripäev

Peeter Raidla

Ettevõtjad on sunnitud töötajate survele aina rohkem järele andma, 2006. aastal on palgad tõusnud algselt planeeritud 10 protsendi asemel 15-20 protsenti.

"Tõsist palgasurvet hakati avaldama sel suvel, kui oli tunda, et paremaid mehi asuti suurema palgaga mujale meelitama," tõdes Ida-Virumaa suurima tööandja, ASi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Lembit Kaljuvee. "Olime palgatõusuks plaaninud niigi keskmisest kõrgemad 12 protsenti, tegelikult kujunes see aga 15protsendiliseks. Ma ei usu, et keegi Eesti ettevõtjatest sedavõrd kõrget, 15-20protsendilist üleüldist palga kasvu suutis täpselt ette prognoosida. Järgmise aasta plaane tehes oleme kõrge palgasurvega juba arvestanud. Ent mis puudutab Eesti Põlevkivi, siis me peame esimest korda viimase seitsme aasta jooksul suurendama üldist palgafondi. Kui siiani oleme tänu uute, tänapäevaste seadmete ja automaatika muretsemisele suutnud palka tõsta osa töötajate koondamise arvel, siis nüüd oleme sunnitud minema ekstensiivset teed."

Lääne-Virumaa üks suuremaid tööandjaid ettevõtja Oleg Gross sõnas, et tema ei ole oma kaubandus- ja tootmisettevõtetes kindlaid palgatõusunumbreid pikalt ette planeerinud. "Oleme palka tõstnud peamiselt töövõtjate survel," selgitas Gross. "Ja tänavuse aasta kohta tuleb öelda, et töövõtjate surve on olnud suurem kui tootlikkuse kasv. Ise lootsime, et pääseme 10protsendilise palgakasvuga, tegelikult kujunes see ligi 20protsendiliseks. Inimesed lihtsalt tulevad ja ütlevad, et lähevad minema, kui palka ei tõsta. Me oleme sundseisus, kui tahame tootmist jätkata. Ligi 20protsendiline palga kasv oli meil ka 2005. aastal, ent siis me otsisime seoses uute seadmete töölerakendamisega oskustöölisi. Tänavu oleme sunnitud tööle võtma aga isegi neid, kelle me ise oleme varem minema löönud viina- või muude probleemide tõttu."

"Neis ettevõtetes, kus on palju lihttööd, on tulnud aasta keskel palganumbreid oluliselt korrigeerida," kinnitas Eesti Meedia juht Mart Kadastik, rääkides kontserni trüki- ja postitöölistest. "Suurim palgasurve algas just suve keskel. Eelarves kavandatud 5-10protsendilise palgatõusu asemel on tegelik kasv olnud 10-20 protsenti."

Eesti Posti juhatuse liige Jaan Tuul ütles, et algselt planeeritud 12protsendiline palgatõus kujunes 16protsendiliseks. Järgmiseks aastaks ongi Eesti Post kavandanud juba algselt tõsta palganumbreid 16 protsenti. Tuule hinnangul on palgasurve seotud oma tööjõuturu avanud lähinaabritega. "Soome kolleegid kinnitasid, et ka neil on alates juulist tunda tohutut palgasurvet," sõnas Tuul.

Firmajuht: nõukaaeg on tagasi

Kinnisvara ja ehituse alal tegutseva Estconde grupi ettevõtete üks juhte ja omanikke Rein Tallermo nendis, et töövõtjate töösse suhtumine hakkab talle järjest enam meenutama nõukogude aega.

"Palk järjest tõuseb, aga tööviljakus ei tule järele," tõdes Tallermo. "Ehitusplatsil peetakse pidevaid suitsu- ja puhkepause. Tööl on palju juhuslikku rahvast. Puudu on veel see, et keegi parteikomiteest tuleks ja karjuks meeste peale. Siis oleks täielikult nõukaaeg tagasi."

Et tellimusi ja tööd jagub rohkesti, on selline tendents Tallermo sõnul järjest süvenemas. "Piirid on lahti ning oskustöölised võivad minna, kuhu süda igatseb. Neil, kes lahkujate asemele astuvad, puuduvad aga vajalikud oskused. Palka nõutakse palju, aga oskusi napib ja tööviljakus on madal. Samas oleme sunnitud pideva palgasurve tõttu ka kontoritöötajatele rohkem maksma. Kui 2006. aasta plaanides kavandasime keskmiselt 10protsendilist palga kasvu, siis tegelik tõus on olnud 15-20 protsenti," rääkis Tallermo.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 detsember 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Merike Lees

Töökäte puuduse leevendamiseks saaksid paljud ettevõtted kasutada alaealisi, kuid siin saab takistuseks nende piiratud tööaeg.

"Meil oli koolivaheajal ligi 15 õpilast tööl, kuid muul ajal ei saa me neid ajapiirangu tõttu kasutada," ütles Kalevi pressiesindaja Aire Mill.

McDonalds Eesti ASi personalijuhi Julia Anateini sõnul töötab neil alaealisi alates 16. eluaastast. Nad töötavad kassas, aitavad köögis ja koristavad saali. Tööpäeva pikkus on kuus tundi, õpilased käivad tööl ka nädalavahetusel. Tunnitasu on 30 krooni. Anateini sõnul tuleb see odavam kui täiskasvanu palkamine. Kuidas kooliskäijad oma koolikohutusega toime tulevad, tööandja ei muretse, seda teevad nende vanemad. "Õpilasi võtame tööle ainult vanemate nõusolekul, vanemad annavad selle kohta avalduse," kinnitas Anatein.

Jäätisemüüja Balbiino lõpetas aga laste kasutamise paar aastat tagasi. Nende suvistel väliüritustel osalevad küll endiselt lapsed, kuid seda agentuuri vahendusel.

"Lastega on väga palju tegemist," põhjendas Balbiino personalijuht Sigrid Sooman. "Seadus paneb nende töötamisele piirangud, aga meil on oma tootmistöölistegagi probleeme."

Soomani sõnul on lastel endil tohutu huvi töötada. Mõni on väga agar ja teeks rohkemgi, kui seadus lubab, kuid puhata ja mängida peab ka saama, märkis Sooman.

Kooliõpilase töö on poole kallim

Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist

Kooli kõrvalt tööl käivale alaealisele tuleb tema lühendatud tööaja eest maksta sama palju palka kui sama tööd täistööajaga tegevale täiskasvanule.

Noorem kui 18aastane isik on töölepinguseaduse mõistes alaealine ja võib töölepingu alusel tööle asuda alates 15ndast eluaastast. Erandjuhtudel võib lapsi tööle võtta alates 13ndast eluaastast.

Alaealine, kellel on põhikool lõpetamata või kes ei ole veel saanud 17aastaseks, võib töötada neli tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Töötamine ei ole lubatud õppetööga samal ajal. See võib toimuda ainult väljaspool õppetöö aega.

Alaealise täistööajaks loetakse talle seadusega kehtestatud lühendatud tööaega ning lähtudes palgaseadusest, tuleb alaealisele maksta töötasu vähemalt riigis kehtiva kuupalga alammääras, vaatamata väiksemale töötundide arvule.

Tööandjad ei arvesta sageli selle nõudega, sest nad ei taha aru saada, et alaealise lühendatud tööaeg ei ole osalise ajaga töötamine. Kui alaealine töötab kaks tundi päevas ja 10 tundi nädalas, võib seda tema täistööaja normi arvesse võttes lugeda osalise ajaga töötamiseks ning sel juhul peab tööandja maksma vähemalt 1500 krooni kuus, kui arvestada käesoleva aasta kuupalga alammääraga.

Noorem kui 18aastane isik on piiratud teovõimega, mistõttu saab ta lepinguid, sealhulgas töölepingut sõlmida ainult lapsevanema või lapse seadusliku esindaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Töölepingu sõlmimiseks 13- ja 14aastastega tuleb saada enne lapse tööleasumist ka tööinspektori nõusolek.

Nii tööandjal, lapsevanemal kui ka tööinspektoril lasub kohustus jälgida, et töö, mida alaealine teeb, oleks vastavuses tema kehaliste ja vaimsete võimetega, ei ohustaks lapse tervist ega läheks vastuollu kõlblusnormidega.

Alaealine sõlmib töölepingu isiklikult ja kirjutab töölepingule alla ise. Töötajale laienevate õiguste ja kohustuste osas on alaealine võrdne täisealisega, välja arvatud teatud piirangud varalisele vastutusele.

Seadus näeb alaealisele ette soodustusi

* Tööaeg ja tasu Alaealine: lühendatud täistööaeg ehk neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas; töötasu vähemalt kehtiva alampalga ulatuses, st tänavu 3000 krooni kuus.
* Täiskasvanu: töönädal 40 tundi nädalas ja alampalk 3000 krooni kuus.
* Alaealine: ühe tööpäeva lõpu ja järgmise alguse vahele peab jääma vähemalt 18 järjestikust tundi.
* Täiskasvanu: tööpäev on 9-17, st tööpäeva lõpu ja järgmise tööpäeva alguse vahele jääb 16 tundi.

* Puhkeaeg Alaealine: iganädalane puhkeaeg on vähemalt 48 järjestikust tundi ja teda ei tohi rakendada tööle puhkepäeval.
* Täiskasvanu: töötab ka nädalavahetustel.
* Alaealine: pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva ja tal on õigus seda kasutada täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast. Tööandja on kohustatud võimaldama põhipuhkust alaealisele sobival ajal.
* Täiskasvanu: põhipuhkus 28 kalendripäeva.

* Ületunnid Alaealine: ei tohi teha ületunde ning tal on keelatud töötamine õhtusel ja öisel ajal, v.a teatud tööde tegemiseks tööinspektori eelneval nõusolekul.
* Täiskasvanu: töötab nii õhtusel kui ka öisel ajal.

* Töölähetus Alaealine: ei tohi töölähetusse minna.
* Täiskasvanu: võib töölähetuses käia.

* Varaline vastutus Alaealine: ei saa sõlmida täieliku varalise vastutuse lepingut.
* Täiskasvanu: võib.

Allikas: TLS, Meeli Miidla-Vanatalu Äripäev