Üksikasjad

Avaldatud: 02 veebruar 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant

Kuidas toimub füüsiliste isikute välisriigist saadud tulude maksustamine?

Välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida. Füüsiline isik peab deklareerima kõik maailmas teenitud tulud ja tasuma juurde määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib.

Välisriigis saadud tulult juba tasutud tulumaksu võetakse Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksuseaduse alusel tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult maksta juurde vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 jaanuar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas tähtajalise töölepinguga töötavat inimest ei ole tööandjal võimalik koondada?

On ikka võimalik, kui koondamise vajadus tekib enne töölepingu lõpetamise tähtaega. Koondamise olukord tekib töö lõppemise, töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise jms tõttu.

•• Kui töölepingu tähtaeg saabub enne töö lõppemist, lõpetatakse leping tähtaja saabumise tõttu.

Ajutisel töötajal tasuks kontrollida, kas tema töölepingu sõlmimine tähtajalisena on olnud seaduslik. Üldjuhul tuleb tööleping sõlmida määramata ajaks. Ainult töölepingu seaduses näidatud juhtudel võib määrata töölepingu tähtaja.

•• Kuidas tasustatakse laupäeval-pühapäeval töötamist? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valvetes ka puhkepäevadel. Vahetus kestab 12 tundi. Kas puhkepäevadel töötades on kõrgem töötasu?

Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad, laupäev-pühapäev, ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolma-päevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.

Kui töötaja kutsutakse tööle tema graafikus ettenähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvituse puhul peab tööandja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).

Kokkuleppe hüvitusviisi, vaba aja andmise korral selle kasutamise konkreetse aja kohta soovitan vormistada kirjalikult enne puhkepäeval tööle asumist, sest hüvituse üle vaieldakse kahjuks üsna sageli.

•• Tahaksin teada, kas tööandja käitumine oli seaduslik või mitte. Andsin detsembris sisse lahkumisavalduse (tööleping oli sõlmitud määramata ajaks) sooviga lahkuda pooltevahelisel kokkuleppel töölt kahe nädala pärast. Tööandja võttis avalduse vastu ning me saavutasime suusõnalise kokkuleppe, et minu avaldus rahuldatakse. Päev hiljem lõpetas tööandja minu töölepingu distsiplinaarkaristusena. Punkt, mille alusel mu tööleping lõpetati, oli küll õigustatud, sest olin üle astunud keelust, mis puudutas suhteid tööandja konkurentidega. Tööandja väitis, et ta oli selle samal päeval avastanud. Kas tööandja töölepingu lõpetamine karistusena oli õigustatud, arvestades, et olin päev varem esitanud lahkumisavalduse?

Tööandjal on õigus määrata süüteole vastav karistus, sealhulgas lõpetada tööleping, ka enne seda tähtaega, mil leping lõppeks poolte kokkuleppel või töötaja omal soovil. Lahkumis-avalduse esitamine karistamist ei välista. Selles osas tööandja seadust ei rikkunud.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 jaanuar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Olen alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ja ootan uut last. Kavatsen paari aasta pärast endisele kohale tööle tagasi minna. Kolleegidelt olen kuulnud, et firma, kust ma lapsehoolduspuhkusele jäin, on raskustes. Kui firma peaks pankrotti minema, kas tööandjal on õigus mind vallandada?

Taivo Ruus, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:

Mõistet «vallandamine» kehtiv õigus ei tunne. Ilmselt tahate teada, kas ja millistel tingimustel võib tööandja töölepingu lõpetada, juhul kui ta peaks muutuma püsivalt maksejõuetuks.

Kui teie tööandja majanduslikud raskused peaksid tõepoolest osutuma sedavõrd suureks, et kohtuotsusega kuulutatakse välja tema pankrot või lõppeb pankrotimenetlus raugemise tõttu, tekib tööandjal tõepoolest õigus lõpetada teiega sõlmitud tööleping.

Nii pankroti väljakuulutamine kui pankrotimenetluse raugemine peavad aga nähtuma vastavatest kohtulahenditest, paljasõnalisest tööandja väitest oma makseraskuste kohta sellel alusel töölepingu lõpetamiseks ei piisa.

Reeglina on töölepingu lõpetamine tööandja algatusel nii rasedaga kui alla kolmeaastast last kasvatava isikuga ebaseaduslik. Näiteks ei või sellist isikut tulenevalt töölepinguseaduses sätestatud sõnaselgest keelust koondada.

Pankroti, samuti ettevõtte likvideerimise, töötaja süütegude ja katseaja ebarahuldavate tulemuste korral võib selliste töötajatega töölepinguid siiski lõpetada, kuid vaid tööinspektori eelneval nõusolekul.

Seega: kui te olete rase ja/või lapsehoolduspuhkusel, võib tööandja teiega sõlmitud töölepingu tööandja maksejõuetuse tõttu tõepoolest lõpetada juhul, kui tööinspektor on andnud selleks oma nõusoleku.

Kui töölepingu lõpetamise aluseks on tööandja pankrot või pankrotimenetluse raugemine, on teil õigus nõuda tööandjalt hüvitist, mille suurus sõltub teie tööstaažist selle tööandja juures.

Hüvitise saamise kindlustab töötukassa. Viimane maksab hüvitise välja ning hüvitab ka enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu töötuskindlustuse seaduses märgitud ulatuses.

Kui teie rahalised nõuded on suuremad kui töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitiste maksimummäärad, on teil õigus taotleda nende rahuldamist tööandja pankrotimenetluses üldises korras.

Kui tööandja lõpetab töölepingu ebaseaduslikult ega ole nõus tehtud viga kohtuväliselt parandama, on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, enda ennistamist või hüvitist töövaidlusi lahendavas organis.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Katrin Sarap
Labour Consultingu jurist

Inimene on neljandat kuud rase ja aprilli keskel läheb dekreetpuhkusele. Kuid enne seda soovib 14 päeva puhkust, mis tal veel jäänud on. Ta lõpetab kevadel ka magistrantuuri ja soovib võtta vahetult enne korralist puhkust ka õppepuhkust ning siis minna dekreeti. Tööandja on üldse õppepuhkuse vastu.

Puhkuseseaduse paragrahvi 16 punkti 1 kohaselt on tööandja kohustatud andma puhkust naisele tema soovitud ajal vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning vahetult pärast lapsehoolduspuhkust.

Täiskasvantute koolituse seaduse (TäKS) kohaselt antakse töötajale tasemekoolituses (mitte statsionaarõppes) osalemiseks õppepuhkust kooliasutuse teatise alusel õppesessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäeva õppeaasta jooksul. Statsionaaris õppija õppepuhkust ei saa. Tasemekoolituse puhul tuleb õppepuhkust anda ka õppe lõpetamiseks magistritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva. Lisaks on töötajal õigus nõuda palgata puhkust vähemalt seitse kalendripäeva. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10% töötajatest on samal ajal puhkusel. Õppepuhkuse andmisel ei näe TäKS ette soodsamaid sätteid rasedatele.

Seega, kui töötaja esitab tööandjale avalduse allesjäänud puhkuse kasutamiseks enne raseduspuhkusele jäämist, on tööandja kohustatud töötaja avalduse rahuldama. Juhul kui puudub TäKSis sätestatud alus tööandja poolt õppepuhkuse edasi lükkamiseks, peab tööandja töötaja lubama kooli vastavasisulise teatise alusel õppepuhkusele. Juriidiliselt ei ole takistust asjaolule, et õppepuhkuse lõppedes jääb töötaja korralisele puhkusele.