Üksikasjad

Avaldatud: 16 jaanuar 2007

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Postimees

Kuidas toimida, kui tööandja ei toeta alluva soovi minna ametikoolitusele, näiteks ei lase töölt ära või ei hüvita koolituskulusid? Mida ütleb seadus ja kust leida abi?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Töötaja oskuste ja teadmiste vastavust ametikohale hindab tööandja ning seetõttu otsustab ta ka seda, kas töötajale on vaja ametikoolitust. Kui tööandja peab alluva oskusi ja teadmisi piisavaks, ei ole töötajal õigust nõuda koolitust. Tööandja on kohustatud korraldama koolitust siis, kui ta muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid.

Sel juhul toimub koolitus tööandja kulul. Kui õppused toimuvad koolitusasutuses, antakse töötajale osalemiseks õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva keskmise palga säilitamisega.

Tööandjal ja töötajal on õigus kokku leppida töötaja täiendkoolituses, mille kulud katab tööandja. Sellisel juhul sõlmitakse tavaliselt leping, milles nähakse ette koolituse sisu, koolituse aeg, tööandja koolituskulu.

Lepingus võidakse ette näha, et töötaja kohustub pärast koolituse läbimist töötama tööandja juures teatud aja jooksul (siduvusaeg).

Võtnud sellise kohustuse, ei ole töötajal õigus omal soovil enne tähtaja möödumist töölepingu lõpetamist nõuda. Poolte kokkuleppel võib ette näha ka leppetrahvi kohustuste täitmata jätmisel.

Kas töö juures peaks kandma vahetusjalatseid?

Iris Koort, Telliskivi Perearstid OÜ perearst:

Üldjuhul on meie kliimaoludes normaalne, et töö juures vahetatakse märjad ja porised jalanõud tubaste vastu. Eriti oluline on see siis, kui töötatakse puhtust ja korda eeldavas keskkonnas – näiteks meditsiini- või lasteasutustes.

Ka jalgadele on hea, kui kinnised ja umbsed välisjalanõud vahetatakse jalasõbralikumate lahtiste ning madalama kontsaga töökingade vastu. Kuid siingi on erandeid – leidub töökohti ja tööriietusi, millega lahtine sandaalitüüpi king kuidagi ei sobi.

Vahetusjalatsid tuleks valida lahtise varbaosaga, ent mitte paari peene rihmaga rihmik, kus jalg sees loksub. Paarisentimeetrine konts on mugavam ja väsitab jalga vähem kui täiesti kontsata jalats. Kui kinga kandja seisab suurema osa päevast püsti, peab jalats olema eriti mugav ja toetama nii talla rist- kui ka pikivõlvi. Oma kogemusest võin öelda, et sellist jalatsit on meie poodidest eriti talveperioodil üsna keeruline leida.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Niina Siitam
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Millal võib vähendada töötajale makstavat lähetuse päevaraha määra?

Valitsuse määruses sätestatud lähetuse päevaraha määra võib vähendada, kui vastuvõtja tagab töötajale sihtkohas toitlustamise.

Määrus ei ütle, kui palju toidukordi peab olema töötajale tagatud. Kui toitlustamine vastuvõtja kulul on kindel, siis on tööandjal õigus vähendada päevaraha määra, mis Eesti-sisese lähetuse korral on 50-80 ja välislähetuse korral 350-500 krooni, kuni 70 protsendi võrra.

Valitsuse määrus ei konkretiseeri, millist päevaraha määra, kas alammäära või piirmäära, vähendatakse. Tööandjal tuleks kehtestada oma korraga päevaraha määr.

Päevaraha määra ei saa vähendada hotelli hinna sees oleva hommikusöögi ega lennukis serveeritavate söökide arvel. Muudel juhtudel valitsuse määruses sätestatud päevaraha määra vähendada ei saa.

Lähetuse päevaraha ei ole ainult toiduraha. See on mõeldud lisaks toidule muude täiendavate lähetuses ettetulevate kulude katmiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Aasta aega töövaidluskomisjonides kehtinud 50 000kroonine nõude piirang ei võimalda enam isegi lihttööliste palganõudeid arutada.

Tavaline ehitusmees ei saa töövaidluskomisjonis täna enam oma kahe kuu palkagi nõuda. Kuid neid lihttöölisi, kelle palk on 20 000-30 000 krooni vahel, on küll olnud, rääkis Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral on aga töötajal võimalust saada kuue kuu keskmine palk.

"50 000 krooni on naeruväärne summa! See on põhjendatud siis, kui justiitsministeerium otsustab, et töövaidluskomisjon on Eestis töötavate majahoidjate ja koristajate vaidluste lahendamiseks, kui see koristaja aga töötab Soomes on ta juba liiga tähtis töötaja, et töövaidluskomisjon tema asju arutaks," märkis Reinsalu. Tema sõnul on see põhiseaduse vastane, kuna piirab töötajate võimalust pöörduda töövaidluskomisjoni.

Nõudeid hakitakse

Vältimaks 50 000 krooni ületamist, kalkuleerivad hagejad nõudeid ja esitavad neid mitmes osas. Liita neid ei ole töövaidluskomisjonil Reinsalu sõnul õigust, teatud juhtudel võib liita vaid palganõudeid.

"Kui me näeme, et inimesel on õigus hüvitiseks saada rohkem kui 50 000 krooni, siis me hoiatame teda, et meil ei ole võimalik seda summat välja mõista ja soovitame pöörduda kohtusse," rääkis Reinsalu. Inimesed lähevadki sellisel juhul kohtusse edasi.

Labour Consulting OÜ jurist Katrin Sarap esindas töövaidluskomisjonis töötajat, kelle nõude summa küündis 63 000 kroonini.

"Töötaja jäi fakti ette, kas lõpetada vaidlus ja minna kohtusse või loobuda 13 000 kroonist," rääkis Sarap.

Töötaja loobus 13 000 kroonist, kuid nõuab seda summat oma teises avalduses, mis tuleb arutusele veebruari lõpus. "Tegemist on palganõudega, mida saab kolm aastat nõuda," selgitas Sarap.

Suurema nõudega kohtusse

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul on töövaidluskomisjoni esitatavate rahaliste nõuete osadeks jagamine praktikas tõesti levinud. "See, et TVK nõuded liidab ja kui see ületab 50 000 krooni, saadab avaldaja kohtusse, on seaduse mõtet arvestades õige," märkis Siitam. "Kui avaldaja jagab oma sisuliselt tervikliku, samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude osadeks eesmärgiga, et iga nõuet menetletaks töövaidluskomisjonis eraldi, on tegemist seaduse eesmärgist möödaminekuga."

TVKsse minekuga ei kaasne inimesel mingeid õigusabikulusid ega riigilõive. Kohtus tuleb inimesel teatud nõuete korral maksta riigilõiv, samuti on vaja palgata esindaja, ajakulu on kas topelt või kolmekordne.

Kommentaar
Kaupo Paal
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja

Töövaidluskomisjoni pöördumisel kehtivat rahalise nõude piirangut, mille järgi saab töövaidluskomisjon lahendada nõuet, mis ei ulatu üle 50 000 krooni, ei ole kavas leevendada.

Selline piirang kehtib, kuna meie põhiseaduse kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Töövaidluskomisjonid tegelevad sisuliselt kohtute tööga, st nad teevad töötajate ja tööandjate suhtes otsuseid, mis kohtusse mittepöördumise korral muutuvad poolte suhtes siduvaks selliselt, et otsuse täitmiseks saab pöörduda kohtutäituri poole ning pärast otsuse jõustumist ei saa enam samas asjas uut vaidlust avada.

Sellele lisaks näeb põhiseadus ette terve hulga garantiisid, mis õigustmõistva tegevuse puhul peavad olema igal juhul tagatud - kohtud peavad olema sõltumatud, erapooletud, piisavalt heade teadmistega, kohtumenetlus peab toimuma seaduse alusel ja kindlate reeglite järgi, igaühele peab olema tagatud see, et ta saab viibida enda kohtuasja arutamise juures ning olla ärakuulatud jne.

Kõikide nende nõuete täitmine on tagatud kohtutes toimuva õigusemõistmise puhul aga kõik need nõuded ei pruugi olla alati tagatud kohtuväliste organite puhul, mistõttu ongi isikute kaitseks see 50 000kroonine piirang kehtestatud.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Kas tööandja võib kohustada alaealist töötama öisel ajal?

Tavalise tööaja väline aeg jagatakse seaduse alusel õhtuseks ja ööajaks. Õhtune aeg on kella 18st kuni 22ni. Ööaeg kella 22st kuni kella 6ni.

13- ja 14aastasi alaealisi ei tohi tööle rakendada õhtusel ja öisel ajal. Seda võib teha ainult juhul, kui alaealine osaleb etendusasutuse loomingulises tegevuses. Öötööle võib neid sellisel juhul rakendada kuni 23ni.

15-17aastasi alaealisi töötajaid võib samadel tingimustel rakendada öötööle kuni kella 23ni. Mõlemal juhul peab tööandjal olema selleks tööinspektori luba.