Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2006

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Thea Rohtla
Tööõigusbüroo Labour Consulting

Olukord, kus ainult jooksva aasta puhkuse andmisel eelnevatest aastatest saamata puhkusekohustus aina vananeb, kuni kaotab kehtivuse, on töötajale kahjulik. Olen veendunud, et kui töötaja vaidlustab puhkuse aegumise kohtus, siis ta võidab selle vaidluse.

Töötaja kui töösuhte nõrgema poole õigusteadvuse üle teoretiseerida ju natuke võib, kuid ma ei saa nõustuda mõttega, nagu tööandjad teadlikult ja tahtlikult hiiliksid kõrvale varasematel aastatel saamata jäänud puhkuseosade andmisest, et need siis ühel hetkel aegunuteks kuulutada. Tööandjad peaksid soosima nende "sabade" ärakasutamist, sest kes oleks huvitatud lepingu lõpetamisel hiiglasuurte puhkusehüvitiste maksmisest. Esmajärjekorras antakse jooksva aasta puhkus. Segaduste ärahoidmiseks tasub alati märkida puhkuste ajakavasse, millise tööaasta eest puhkus antakse.

Kui mõlemad pooled täidavad PuS N 7 tingimusi, ei saa probleemi tõusetudagi. Millise otsuse kohus võiks säärase vaidluse korral teha, ennustada ei oska. Mina isiklikult ei näe siin üldse alust vaidlemiseks!

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2006

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Andrus Lipand

Seaduses pole punkti, et tänaval ei tohi suitsetada, kui välja arvata tänaval paiknevad ühis-sõidukite ootekojad. Välisõhus suitsetamine on keelatud vaid koolieelsete lasteasutuste, lasteaed-algkoolide, algkoolide, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, huvialakoolide, avatud noortekeskuste ning noorte- ja projektlaagrite piiratud maa-alal.

Tundub, et suitsuruumide ja suitsetamisalade loomine ei kuulu üldjuhul tööandjate prioriteetide hulka, sest nende rajamine koos korraliku ja nõuetekohase ventilatsiooniga on kallis ning kui asutuses pole eriti palju suitsetajaid, siis ei tasu see ära.

Tööandja jaoks odavam ja lihtsam variant on väljas suitsetamine. Kuid nad ei arvesta, et töötajate välja ajamine võib külmemal ajal põhjustada haigestumisi, millega kaasnevad töötajate haiguslehele jäämine ning töölt eemal olek jne.

Tubakaseaduses määratud kohtades, kus suitsetamine on lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal, tuleb suitsetamisala loomisel arvestada järgmisi nõudeid: ala peab olema tähistatud suitsetamist lubava sõnalise teabe või sellekohase tingmärgiga. Seal peab olema nähtaval kohal mõistlikus suuruses eestikeelne teade: “Suitsetamine kahjustab tervist!”

Ventilatsioon peab tagama õhu liikumise suitsetamisalalt otse väliskeskkonda. Akna avamine ei taga loomuliku ventilatsiooni korras kahjulikest ainetest vaba keskkonda.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Jarkko Tainio

Renditööfirma aitab võõrsil töötajat kas või pangakonto avamisega.

Kodust eemale tööle asumisel on alati mingi põhjus, olgu selleks kõrgem palk või paremad töötingimused. Üks on aga selge – kodust lahkuda on raske ning tundmatuid asjaolusid, mille lahendamisega ei ole pidanud varem kokku puutuma, võib esile kerkida igal sammul.

Meie kogemused on näidanud, et inimese jaoks ei ole suurt vahet, kas ta töötab Eestimaa teises otsas või välismaal. Kodust kaugel olemine ja pikad vahemaad teevad elu ühtviisi keeruliseks. Maailmapraktika aga näitab, et pea üheksakümmend protsenti võõrsil töötajatest pöördub varem või hiljem kodukohta tagasi.

Miks firma abil on lihtsam?

Esiteks ei tohi personaliteenust pakkuva firma töötajalt vahendustasu küsida. Teiseks on töötaja jaoks kõige turvalisem, kui ta saab eestikeelse lepingu juba Eestis sõlmida ja on kõigi lepinguliste tingimustega eelnevalt kursis. See on osutunud väga vajalikuks just võõrsil töötavate eestlaste puhul, kes ei oska kohalikku keelt. Sellisel juhul on hea, kui tingimused on töötaja eest kokku leppinud kogemustega renditööfirma.

Rendifirma on töötaja jaoks ka see vahemees, kelle poole pöörduda, kui tekivad arusaamatused või probleemid firmaga, kus ta parasjagu töötab. Abi saab olla ka muudes kohanemisküsimustes, näiteks elukoha leidmisel ja kojusõidu korraldamisel.

Renditöö kasuks räägib kõigepealt see, et inimese jaoks otsitakse tema soove ja võimalusi arvestades kõige sobivam töö. Teinekord aga juhtub, et inimene, kes näiteks Eesti teisest otsast Tallinna tööle tuleb, avastab, et töö ei ole talle siiski jõukohane või ei vasta ootustele. Enamasti oleme sellistele töötajatele leidnud uue ja sobivama töö.

Oleme oma praktikas päris palju püüdnud inimesele vastu tulla elukoha leidmisel. Paraku peab aga inimene arvestama seda, et need elutingimused ei pruugi olla sama mugavad kui tal kodus ning võimalik, et ta peab elukohta jagama veel mõ-ne kaastöötajaga.

Milliseid raskusi arvestada?

Kui inimene on juba kord valinud töökoha kodust eemal, peab ta paratamatult leppima võimalike kohanemisraskuste ja koduigatsusega. Paljud soovivad asuda mujale tööle ja elama koos perega. Kuna alati pole see võimalik, hüvitatakse mõnes firmas töötajate koduigatsust kojusõidu kompenseerimisega.

Soome tööle minevatel eestlastel tuleks arvestada, et viimasel ajal on mõnevõrra kannatada saanud eestlastest töötajate maine. Selle peamine põhjus on asjaolu, et kui Soome tööturu avanedes läks nii-öelda esimese lainega Soome kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõud, siis nüüd on paari aasta vältel neile järgnenud nende sõbrad ja tuttavad, kes lähevad välismaale sageli hea ja kerge teenistuse lootuses.

Mida tööle vahendajalt nõuda?

Mida tööotsija ühelt korralikult renditööfirmalt nõudma peaks? Esiteks, kindlasti suhtlemist ja asjaajamist emakeeles, milles vormistatakse kõik vajalikud dokumendid. Teiseks peaks oskama töötaja nõuda probleemide esilekerkimisel vahendajalt konsultatsiooni ning vajadusel ka seda, et renditööfirma aitaks mured tema eest lahendada. Ka siin on oluline, et inimene saaks oma probleemidest rääkida emakeeles. Renditööfirmalt ta-sub küsida ka elamispinda, kojusõiduhüvitist ja abi pangaarve avamisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2006

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

Kuna kasutame töös raadiosidet, nõuab meie tööandja kehtivat raadioside operaatori sertifikaati. Samas ei arvestata selle sertifikaadi saamiseks läbitavaid kursusi tööaja sisse. Samuti lisas tööandja, et kursuste maksumus korvatakse ka ainult lahkusest. Need, kes keelduvad kursustel osalemast, ähvardatakse vallandada. Kas tööandja selline käitumine on ka seaduslikult põhjendatud?

Ammendavat vastust on raske anda, teadmata, millised koolitusalased kokkulepped sisalduvad töölepingutes.

Üldiselt peab tööandja korraldama enda kulul tööalase koolituse, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Kui töölepingu sõlmimisel töötajalt raadioside operaatori sertifikaati ei nõutud, kuid hiljem hakkas tööandja omal algatusel seda nõudma, peabki ta koolituse kinni maksma.

Koolituse aja võib arvata töö-aja hulka, kui koolituse läbimine on tehtud tööülesandeks. Samas võivad töötajad täiskasvanute koolituse seaduse alusel nõuda kursuste ajaks õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäeva aastas.

Puhkuse saamiseks tuleb esitada tööandjale sellekohane avaldus ja lisada kursuste korraldaja teatis, milles on näidatud osaleva töötaja nimi ning koolituse toimumise aeg.

Õppepuhkuse ajaks peab töö-andja säilitama töötajatele keskmise palga.