Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Ä P

Väikettevõtete töötajad said esimeses kvartalis sähmaka külma vett krae vahele - enamiku nende palganumber jäi samaks mullusega, palk kasvas aastaga vähestel. Vähem maksid väikeettevõtted ka aasta- ja kvartalipreemiaid.

Äripäeva meelest näitab palgakasvu aeglustumine seda, et ümbrikupalkade maksmise ja legaliseerimise ajastu hakkab lõppema.

Kuni 50 töötajaga ettevõtetes oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis vaid 1,4% võrra kõrgem kui aasta tagasi. 2001. a samal ajal kasvasid keskmised palgad neis ettevõtteis 15, ülemöödunud aastal 14 ning mullugi veel 12%. Seega on palgakasv väikeettevõtetes viimase aastaga märgatavalt kukkunud.

Kolmel eelneval aastal tuli palgakasv suuresti palkade ümbrikutest väljatoomise arvelt. Pensioni teise samba käivitumine ja selles massiline kaasalöömine, eluasemelaenude ja järelmaksukaartide nõudlemine ning ka maksuameti aktiivsem tegutsemine kiirendas palkade legaliseerimist.

Kindlasti ei saa aga palgatõusu pidurdumist väikeettevõtteis seletada ainult ümbrikupalkade legaliseerimise lõppemisega. Teine olulisem põhjus on konkurentsi teravnemine, mida peegledab inflatsioonitempo aeglustumine. Paljudes sektorites ei ole ettevõtetel võimalik toodete ja teenuste hinda kergitada.

Kolmandaks sunnivad suletud sektori tõusvad hinnad - näiteks vesi, elekter, tänavu ka kütus - ettevõtteid kulusid kokku tõmbama. Neljandaks: tulumaksuvaba miinimum tõusis tänavu 1400 kroonile, mis jätab töötajale kuus keskmiselt 100 krooni rohkem kätte kui mullu. Ehk riik tegi palgakergitamise paljude ettevõtjate eest ära. Viiendaks - tööhõive on suurenenud. Juurde on tulnud madalamapalgalisi töökohti, mis samuti keskmist palka paigal hoiab.

Palgakasvu pidurdumine erasektoris võib tähendada teisalt ka seda, et meie majandusareng aeglustub. Väikeettevõtetes töötab suur osa palgasaajaid. Palgakasvu pidurdumine ja hindade tõus võib kahandada tarbimist, mis omakorda võib probleeme tekitada kaupmeestele - nemad tegid oma investeeringud arvestusega, et palgakasv jätkub. Väiksem tarbimine võib omakorda sundida kaupmehi ja teenindajaid taas tööjõukulusid kokku tõmbama.

Selle aasta palganumbrid on siiski paigas ja tänavu ilmselt erilisi muudatusi palkades oodata pole. Samas leevendab tulumaksureform inimeste olukorda. Rohkem on palgasaajaid ning riigisektor, kus palgad endiselt kasvavad kiiremini kui muudes sektorites, on võrdlemisi suur. See hoiab üleval ka tarbimist.

Järgmisel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1700 kroonini, tulumaksumäär väheneb esialgse 26%-lt 24-le. See võib mõnes sektoris palgatõusu edasi lükata. Hakkab toimima vastupidine liikumine varasemaga võrreldes: erasektorist minnakse avalikku sektorisse, mis on muutunud atraktiivseks tööpakkujaks.

Kuid ilmselt hakkab ka erasektoris palgakasv jälle kiirenema - muidu ei ole ettevõte tööjõuturul konkurentsivõimeline. Eeskätt on ettevõtjad sunnitud tõstma oskustööliste palka, et neid kinni hoida. Paljud ehitajad, bussi- ja autojuhid jt ametimehed teenivad juba leiba mujal. Ettevõtjad peavad rohkem jälgima, mis toimub tööjõuturul.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 mai 2004

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kui sul on aeg-ajalt tunne, et töö tahab sind täielikult enda alla matta, siis võta hetkeks aeg maha ja loe need nõuanded mõttega läbi, soovitab www.sekretar.ee

Et hoida töö- ja eraelu tervislikus tasakaalus, olla nii tööl kui ka kodus rõõmus, loov ning energiline, peab tegema tööd mõistlikus koguses. Lihtne on tööaega juurde näpistada õhtu, vahel ka öö arvelt. Märkamata seejuures, mille (et mitte öelda kelle) arvelt aega tegelikult näpistad. Ühel ajal edukas olla ja samas mitte heleda leegiga tuhaks põleda aitavad järgmised nõuanded.

Planeeri oma päeva

Võta igal hommikul 15 minutit, et päevaplaan kirja panna, veel parem, kui teed seda juba eelmisel õhtul. Iga ülesande kõrvale pane kirja asjade tegemise järjekord ja tegemiseks kuluv aeg. Jälgi, et ülesanded ja nende täitmiseks kuluv aeg oleks normaalse tööpäeva pikkusega kooskõlas. Kui planeerid, siis ära mõtle ainult tänasele päevale, mõtle ka ettepoole – mis on vaja kindlasti valmis saada täna, mis homme, mis sel nädalal, kuul.

Pea ajagraafikut

Jälgi pidevalt, et tegeleksid planeeritud asjadega ning vaata kella. Kirjuta üles kõikide ülesannete täitmiseks tegelikult kulunud aeg ja samuti ka kõikidele muudele, ise üles kerkinud toimetustele kulunud aeg (netis surfamine, lehelugemine jmt.) Nädala lõpuks valmiv tabel annab hea ülevaate sellest, kust tööaega juurde näpistada.

Mine varem tööle

Ja varem koju. Kui oled õhtul kaua tööl, siis tõenäoliselt on sul hommikul väga raske ärgata. Näpistad veidi uneaega juurde ja ärkad veidi hiljem. Jõuad tööle hiljem… ja lahkud ka hiljem. Nõiaring. Et sellest pääseda, pead õppima tööpäeva õigel ajal lõpetama. Esialgu jõuga, seejärel harjumusest. Sama lugu on ärkamise ja tööle tulemisega.

Ära taotle kõiges täiuslikkust

Taotle head tulemust. Kui suunad poole oma tööpäevast projekti mikrovigade parandamisele, siis võib öelda, et oled perfektsionist. Ole enda vastu nõudlik, aga ära aja juuksekarva lõhki, sest sa teed seda enda arvelt.

Delegeeri ülesandeid

Kui vaatad oma tegevusnimekirja, siis tõenäoliselt märkad asju, mida keegi teine sinust isegi paremini teeks. Ära tee kõike ise kartusest aust ilma jääda.

Otsi abi mujalt

Kui oled üksikettevõtja või su töökaaslased ei saa sind seekord aidata, palu abi sõpradelt, perekonnalt.

Hoia end kogu aeg rajal

Ära tegele töö ajal eraasjadega, kui see vähegi võimalik on. Kui mõnd asja ei saa muul ajal ajada, siis planeeri see täpselt ja ajaliselt oma päevakavva.

Võta aega juurde

Kui ülesande lõpuleviimine tuleb vere hinnaga, siis mõtle, kas sa pead seda tingimata täna juba väsinult tegema või on mõistlikum tulla homme veidi varem ja asi ära teha. Või anna endale lihtsalt pikem tähtaeg. Jäta ego nurga taha ja julge oma juhile (või endale öelda), et sa andsid endast parima, aga jõuad lõpuni mitte täna, vaid hoopis siis ja siis.

Kasuta häid töövahendeid ja hoia neid

Kui sul on kesised töövahendid, siis röövivad ka need palju aega. Kui oled veendunud, et sinu arvuti on liiga nõrk, siis tee julgelt oma juhile ettepanek võimsam arvuti osta. Kui see esimesel korral ei õnnestu, siis proovi uuesti. Müü ideed kasude keeles – ehk näita, mida firma võidab ja mida sina võidad.

Lase päeval lõppeda

Kui oled päevaplaani paika pannud, siis hoia sellest ka kinni. Ära mõtle päeva lõpus, et oh ma peaks veel selle ja selle ära tegema, siis oleks kõik ikkagi veel palju parem. Tuleta endale meelde, et kui ennast täna tööga üle pingutad, siis jaksad homme vähem.

Mõista megapikkade tööpäevade ohtu

Saa aru sellest, et pikad tööpäevad ei tähenda ainult seda, et sa jõuad hilja koju ja saad vähem magada. Ületöötamisel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Armasta ennast ja anna endale võimalus elust rõõmu tunda, puhata ja taastuda.

Mari-Eva Lepp ja Jana Rikberg, Vain SMD

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Gea Velthut-Sokka - Kristina Traks

Aastane palga kasv kuni 50 töötajaga ettevõtetes on tänavu esimeses kvartalis olematuks 1,4 protsendiks kahanenud, selgus eile avaldatud palgastatistikast.

“Palk seisab,” nentis kirjastuse Elmatar tegevdirektor Alo Murutar. “Kui ei tule ülihead äriideed, mis tooks kaasa suure tulude kasvu, siis see nii ka jääb.” Viimati tõstis Elmatar palku kaks aastat tagasi ja praeguse seisuga pole lähiaastatel kirjastuse töötajatel ülemuse kabinetti palgaläbirääkimistele asja.

“Raamatute hindu enam tõsta ei saa, järelikult pole tulu kusagilt tulemas,” põhjendas Murutar. Ta lisas, et ei karda, et ta töötajad paremini tasustatud riigisektorisse üle jooksevad. “Humanitaarvaldkonnas on inimesi rohkem kui vaja, seega on konkurents veel minu kasuks,” arutles Murutar.

Ligi 50 inimesele tööd andva õmblustööstuse OÜ Lenne direktor Urmas Leeman sõnas, et tema ettevõttes pole tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga palk tõusnud.

“Ju siis on nõudlus ja pakkumine tasakaalus, et pole olnud vajadust palku tõsta,” ütles Leeman. Samas tunnistas ta, et eesti keelt kõnelevat õmblejat on keeruline tööle leida. “Pigem lähevad sellised inimesed tööle uutesse kaubanduskeskustesse kui hakkavad õmblejateks,” lisas ta.

Kondiitrifirma Europagar palgafond kasvas tänavu 5 protsenti, kuid samas võeti tööle ka uusi töötajaid. Seega palgatõusu praktiliselt ei olnudki.

“Surume sellele, et kõrgem palk tähendab ka rohkem tööd,” ütles Europagari juhataja Tõnu Laursoo. “Mingit automaatset palgatõusu küll ei ole ega tule, kohaletuleku eest palgakõrgendust ei saa.”

Ka tarkvaralahendusi pakkuv Columbus IT-Partner Eesti ei kavatse palganumbrit mingi koefitsiendiga korrutada. “Meie palgamuutused on seotud efektiivsuse kasvuga. Palk sõltub sellest, kui palju keegi suudab kliendile väärtust luua ja sellega firmale raha teenida,” põhjendas omanik Ivo Suursoo.

Haiglatarvete hulgikaubandusega tegelev B. Braun Medical tõstis aprillis palku keskmiselt 3 protsenti. “Oleks rohkem tahtnud, kuid võtsime uusi inimesi tööle ja see sõi palgafondi väikeseks,” rääkis juhatuse esimees Jüri Proosa.

Proosa hinnangul on ajad, mil 10–15protsendine palgatõus tavaline oli, lõplikult läbi. “Eesti tahab ju jääda atraktiivseks kui suhteliselt odava tööjõuga riik,” arutles ta, lisades, et palgatõus jääb siiski inflatsiooni veidi ületavaks.

Elukalliduse kasvuga seob palgatõusu ka köögitehnikat importiva Bestmark Suurköökide AS, kus kindla töötasuga inimestel tõstetakse palka täpselt inflatsiooni jagu. Müügitöötajate palk sõltub aga sellest, palju nad müüa suudavad. Eelmisel aastal oli konkurents turul eelnevast tihedam ning tulemuspalka saavad töötajad teenisid koguni varasemast vähem.

“Tundub, et selle pärast töötajad siiski veel ära ei lähe,” arutles Bestmark Suurköökide juhataja Peeter Moor. “Olen püüdnud inimesi teist moodi motiveerida. Plaanis on ka kõigile tulemuspalk juurutada.”

Turismifirma Restling OÜ juht Kadi Ader rääkis, et natuke on palku selle aasta alguses tõstetud, keskmiselt 5 protsenti. “Me üritame ikka igal aastal veidi palku tõsta, kuid eks see muidugi sõltub ettevõtte majandustulemustest ka,” ütles Ader. “Kaadrivoolavust meil aga praktiliselt pole.”

Pea olematut kaadrivoolavust oma juhitavas ettevõttes nimetas ka valuutavahetusega tegeleva ASi Tavid juht Kuno Rääk. Tavid tõstis tellerite palku aasta alguses 7–8 protsenti, kuid Räägu sõnul pole palgatõus aasta alguses siiski reegel, vaid kooskõlas ettevõtte tulemustega.

Möödunud aasta lõpus küsitles Äripäev üle 30 turuliidri, kes ennustasid selle aasta palgakasvu oma ettevõtetes pidurduvat kuni 5 protsendile.

Palgatõus tänavu võrreldav inflatsiooniga
Kui varasemal kolmel aastal on palgad kuni 50 töötajaga Eesti ettevõtetes tõusnud vähemalt 12% aastas, siis tänavu esimeses kvartalis vaid 1,4%. See on võrreldav Eesti niigi väikse inflatsiooniga, mis esimeses kvartalis oli 0,7%.

Palgakasvu sedavõrd järsk langus ettevõtetes oli tingitud eelkõige ebaregulaarsete preemiate (aasta- ja kvartalipreemiad – toim.) kahekordsest kukkumisest, samuti maksti vähem mittemateriaalset töötasu, selgitas statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma.

Rahandusministeeriumi hinnangul võis üheks põhjuseks olla ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aasta algusest, mis võimaldas ettevõtjal palku mitte tõsta. Oma jälje jättis ka juba mullu aeglustunud inflatsioon.

Keskmine brutopalk kuus kuni 50 töötajaga firmas oli esimeses kvartalis 6117 krooni. See moodustab vaid kolmveerand keskmisest ametniku palgast.

Viimastel statistikaametist kättesaadavatel andmetel on Eestis 33 000 kuni 50 töötajaga ettevõtet. Kokku on neis enam kui 200 000 inimest.

Väikefirmad ei suuda tööjõu pärast konkureerida

* Ülo Pärnits, ASi Mainor omanik:
Kui palka ei tõsteta, siis järelikult ettevõtetel ei jätku raha. Olukord majanduses on pingeliseks läinud, kõiksugu näitajad on tagasihoidlikumad kui varem.

Palga küsimus muutub meie ettevõtjatele peagi kriitiliseks, üha enam hakkavad Soome ja Rootsi firmad Eestis esindusi avama ja siin töötajaid värbama. Kui Eesti ettevõtted palku tõsta ei suuda, jäävad nad peagi üldse kvalifitseeritud tööjõust ilma. Nii et ei tasu karta, et meie töötajad lähevad ära välismaale. Ei, paremad töökohad tuuakse neile otse koju kätte.

Statistikaameti avaldatud värsked andmed võivad tähendada seda, et osa väikeettevõtetest paneb üldse varsti uksed kinni.

Kui inflatsioon on väike, pole põhjust ka palka tõsta

* Jaak Leimann, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud:
Pakun välja kolm võimalust, miks palgatõus väikeettevõtetes nii väike oli.

Ümbrikupalk. Viimastel aastatel on paljud väikeettevõtted loobunud ümbrikupalkade maksmisest ning see on statistikas kajastunud kui palgatõus. Võimalik, et nüüd on need, kes just paadunud musta raha maksjad pole, enamikus seaduslikule palgamaksmisele üle läinud ja seega kunstlik palgatõus enam statistikas välja ei paista.

Inflatsioon. Inflatsioon oli nii madal, et ei olnud ka põhjust palka tõsta. Kui hinnad ei tõusnud, miks peaks siis omanik rohkem raha töötajale maksma?

Dividendid. Paljud väikefirmad, kus on neli-viis töötajat, kellest pooled on omanikud, ei maksagi palku, vaid eelistavad võtta dividende.

Paljusid väikeettevõtjaid ootab allakäik

* Agu Vahur, personaliotsingufirma CVO Group ASi juhatuse liige:
Väikeettevõtted on tundlikumad muutuste suhtes – kui suurettevõte võib elada mõnda aega reservidest, siis väiksed tegutsevad tihti peost suhu. Seetõttu on firmaomanikud ka muude kulude osas konservatiivsemad olnud.

Palku ei tõsteta, sest puudub selleks surve või puudub võimalus suuremaid palku maksta. Kui ettevõtete kasumlikkus kasvab, siis selle raha saab suunata investeeringuteks või reservide loomiseks. Tänavuse esimese kvartali praktiliselt olematut palgakasvu väiksemates ettevõtetes võib nimetada pigem anomaaliaks kui trendiks.

Juba lähema 6–18 kuu jooksul tekib tugev palgatõususurve tänu tööjõu nõudlusele rikkamatelt turgudelt ning inimeste ootuste kasvule. Halvimal juhul saab see olema juba tõsine anomaalia neile Eesti ettevõtjatele, kes ei suuda kiiresti muutustele reageerida.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2004

• Vanemahüvitise seadus
• Delfi

BNS

Uusi riigilõivusid kavandav valitsus tahab seadustada korra, mille järgi tuleb kohtu kaudu lapse kasvatamiseks alimente nõudval emal või isal maksta edaspidi riigile lõivu.

Elatisraha lõivuvabastuse tühistamine on kirjutatud tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse rakendamise seaduse eelnõusse, mis läbis riigikogus kolmapäeval esimese lugemise, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Kui üks ema hageb, et saada elatisraha 2000 krooni kuus, siis lähtuvalt sellest regulatsioonist tuleb tal maksta riigilõivu 1500 krooni,” osutas sotsiaaldemokraat Katrin Saks. Ta meenutas eelnõu kaitsnud justiitsminister Ken-Marti Vaherile, et Res Publica on ühe oma saavutusena tõstnud esile võitluse alimentide suurendamise ja üksikemade eest.

Sotsiaaldemokraadid protestisid ka selle vastu, et eelnõu sunnib lõive tasuma nende hagide puhul, mis taotlevad kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu ja kehavigastuste eest. “Kui inimesel on neli kuud saamata jäänud keskmist 6000 krooni suurust palka, siis see nõue läheb talle maksma 1500 krooni,” märkis Kadi Pärnits. “Millest ta maksab, kui ta pole neli kuud palka saanud?”

Enamikus Euroopa riikides on Pärnitsa väitel tavaks, et töövaidlused on kas lõivuvabad või väikese lõivuga.

Vaheri sõnul on eelnõu suunatud üldisele korrastatusele. “Eesmärk on muuta riigilõivud rohkem vastavaks riigi poolt tegelikult kohtuasja läbivaatamise kulutustele ja riigi kulude katmisele,” märkis minister. “See tõstab lõive väikeste hagihindade korral ja langetab suurte hagihindade määrasid,” lisas ta.

Õiguskomisjoni esimehe Märt Raski sõnul tuleb eelnõuga põhjalikult edasi tegeleda. Kuna eelnõu on seotud mahukate tsiviilprotsessi muudatustega, jõuab see riigikogu täiskogu ette uuesti alles sügisel.