Artiklid

H E L I L E H T S A A R

Vestlusringis osalenud keskastmejuhid arvavad, et pühendumise loomine ja organisatsioonikultuur algavad tippjuhtkonnast, kes peab eesmärgiks seadma inimeste motiveerimise ja pühendumise kasvatamise.

Vestlusringis osalesid
- Ago Vilu, PricewaterhouseCoopersi auditi osakonna juhataja
- Tiina Lumiste, Eesti Info Keskuse turundusjuht
- Arvo Raja, Fortum Elekter ASi Viimsi piirkonna klienditeeninduse osakonna juhataja
- Taavi Tali, TNT Eesti kulleriosakonna juhataja

PricewaterhouseCoopers, Eesti Info Keskus, Fortum Elekter ja TNT Eesti osalesid üleeuroopalises uuringus “Parimad tööandjad – parimad tulemused” ning said kõrgeid hinnaguid ka oma töötajate pühendumusnäitajate osas.

Mida pühendumus teie jaoks tähendab?
Tiina Lumiste: Mind paneb pühenduma usk firmasse, kus ma töötan, ja toodetesse, mida arendan.

Oluline on ka see, et olen Eesti Info Keskuses n-ö alt üles kasvanud ja et inimesed on mind ise juhiks valinud – järelikult nad usuvad minusse. Kuidas ma saaksingi siis mittepühendunult tööd teha? Oluline on ka võimalus oma ideid teostada.

Töötajate pühendumus paistab välja ka sellest, et firma üle tuntakse uhkust, samastatakse end firmaga ning tahetakse endast anda 101 protsenti.

Arvo Raja: Oluline on suur saavutusvajadus, teha oma tööd nii hästi kui võimalik. Pühendumist võib ehk lahti seletada ka nii, et see on mitmetest asjadest loobumine teatud eesmärgi nimel.

Pühendumus tähendab ka seda, et kui sul on eesmärk silme ees, siis tagasilöökide korral ei lase sa kohe jalga. Igast tagasilöögist on alati midagi õppida.

Minu jaoks on väga oluline teada, et ma olen teinud õigeid valikuid – see annab kindlustunde. Nagu Tiinagi, sain ka mina reatöötajast klienditeeninduse osakonna juhatajaks ning mind valisid välja töökaaslased.

Taavi Tali: Mina olen suhteliselt noor juht ja samuti firma seest kasvanud. Oluline on, et sul lastakse teha seda, mida oma ideede teostamiseks vajalikuks pead, ja seejärel näha tulemust. See usaldus paneb tegutsema ja annab jõudu oma tööd tulemuslikult teha.

Ago Vilu: Eelkõige tähendab pühendumus minu jaoks usku sellesse, mida ma teen – et see loob väärtust nii teistele kui ka mulle. Oluline on uskuda, et minust sõltub midagi, et ma pole lihtsalt mutrike suures masinavärgis.

Tiina Lumiste: Juhi üks ülesanne on välja tuua häid asju ka kehvades olukordades. Hea juht suudab emotsioone suunata. Kui näed, et midagi negatiivset on tekkimas, siis saad juba eos nurinad vaigistada, kui oma alluvaid hästi tunned.

Arvo Raja: Tuleb osata pakkuda lahendusi, kui olukorrad ei suju – juhile on oluline oskus näha tunneli lõpus valgust.

Taavi Tali: Mina olen probleeme koos alluvaga arutanud ning lasknud tal endal üles leida valupunkti, kust ta saab juba ise välja pakkuda, kuidas edasi minna. Nii näitab inimene üles pühendumust ning tahtmist olukorda paremaks muuta.

Kas võib öelda, et pühendunud alluvatest kasvavad lõpuks välja juhid?
Tiina Lumiste: Sõltub organisatsiooni struktuurist. Meie organisatsiooni struktuur on suhteliselt lame ja palju võimalusi ettevõttesiseselt karjääri teha ei ole – võrreldes näiteks pangaga. Nii võibki juhtuda, et inimene areneb ettevõttest välja. Samas on see loomulik areng.

Ago Vilu: Jah, see on loomulik ja siin polegi midagi taga nutta. Kui pühendunud inimene liigub ka kuhugi mujale edasi, aga samas on rahul selle perioodiga, mis ta teie juures töötas, siis peaksid mõlemad pooled olema õnnelikud.

Mis paneb teid oma ettevõttes pühendunult töötama?
Arvo Raja: Ma olen mitme alaga tegelenud ja kui tuli pakkumine Viimsi piirkonda tööle asuda, siis leidsin, et tuleb tegeleda sellega, mida oled õppinud. Kuna mul oli tehnikumiharidus seljataga, otsustasin oma eriala juurde jääda. Mulle sai selgeks, et pole mitte ainult oluline teha õigeid asju, vaid õigeid asju ka õigesti teha. Selle mõttega ma ka tööle asusin.

Isikliku pühendumise juures on oluline see, et töö peab meeldima. Töö ei tohiks olla mingi juhul lihtsalt kohustuste täitmine. Mul on ka ülemustega vedanud, samuti on töökeskkond hea ja töökaaslased toredad. Kõik see loob hea tausta, et inimene annaks endast maksimumi.

Minu meelest on olulised enesetäiendamine ja juurdeõppimine ning Fortum hoolitseb selle eest, et töötajad õpiksid ja areneksid. Me võime küll vahel naerda eluaegsete tudengite üle, aga samas on see väärtus, kui inimene on võimeline õppima, arenema ja muutustega kaasa minema. Inimene ju elab, kuni õpib, ja õpib, kuni elab. Samuti on oluline ettevõttes paika pandud täpne sisemine töökorraldus, ning meil toetatakse ka oma tervise eest hoolitsemist.

Taavi Tali: Oluline on näha oma tegevuse tulemust ja tunda, et sellest, mida sa teed, sõltub midagi. Meil oli hiljuti firmas enesehindamine, milles osales umbes 30 inimest. Töötajad võtsid firma tegevuse kindlate kriteeriumite alusel n-ö tükkideks lahti, hinnati, mis on hästi ja mis tahaks parandamist. See nimekiri, kus olid kirjas parandamist vajavad asjad, läks ka tõesti töösse ning juhtkond arvestab firma enesehindamise käigus välja toodud parendusvajadustega.

See näitab, et julgedes midagi välja öelda, saad sa muuta firmat paremaks.

Kunagi ma mõtlesin, et pühendumus on see, mis paneb inimesel silmad hiilgama ja ta töötab nagu elektrijänes, jookseb mööda kontorit ringi ja suhtleb vahetpidamata kellegagi. Tegelikult pole see midagi sellist – pühendunud inimene on endas kindel ja veendunud, teab, mida tahab saavutada.

Ma tean, kuhu ma tahan välja jõuda, ja see panebki mind pühendunult töötama, erinevaid võimalusi proovima. Kuna ma saavutan oma tulemused enamasti läbi teiste inimeste, tähendab see paljuski oma suhtumise ja pühendumuse edasiandmist ka alluvatele.

Ago Vilu: Töö peab meeldima ja kui juba midagi teha, siis tuleb seda püüda teha kõige paremini. Olen samuti koos firmaga üles kasvanud ning sügavalt veendunud, et PricewaterhouseCoopers on oma valdkonnas Eestis parim. Sellest on omakorda tekkinud hasart, et oma igapäevase tööga ka klientidele tõestada, et me oleme parimad. Ning see hasart on minu jaoks üheks liikumapanevaks jõuks.

Ma arvan, et töösuhe peab mõlemale poolele midagi pakkuma – nii mulle, et ma areneksin edasi, leiaksin uusi ja huvitavaid asju, mida teha, kui ka tööandjale, kelle jaoks ma peaksin aitama firma väärtust tõsta.

Tiina Lumiste: Minu jaoks on tähtis, et inimesed usuvad minusse ja ma suudan neile midagi anda. Juhina ei saa oma päevakava sada protsenti teostada, sest alati on keegi, kes vajab tuge, sa pead alati olemas olema.

Eesti Info Keskuses töötatud aja jooksul olen ma kõike teinud – müünud, koolitanud, personaliga tegelenud – hea on teada kõigest kõike ja see annab lisajõudu. Teadmine, et ettevõte on turuliider, lisab samuti pühendumust.

Kindlasti on oluline, et firma omanikud annavad võimalusi plaanide teostamiseks ja usuvad uutesse toodetesse – see on ülivõimas tunne ja annab jõudu.

Ago Vilu: Palju sõltub ka sellest, kuivõrd juhtkond hoolib ja seda välja näitab.

Kui ma ühel hetkel tunnetaksin, et firmajuht ei hooli sellest, mida ma teen, siis mõjuks see mu tööle halvasti, samuti mõjuks minu alluvatele halvasti, kui mina oma hoolivust nende vastu ebapiisavalt välja näitan.

Kuidas juht saab alluvatele pühendumust edasi anda?
Ago Vilu: Tunnustamine on ääretult oluline. Paraku on eestlasele omane, et isegi kui mõtled oma töötajast tunnustavalt, siis sageli seda välja ei ütle.

Olen isegi avastanud, et mõnikord leiavad alluvad, et ma pole neid piisavalt tunnustanud, aga ma ise mõtlen, et kuidas ei ole – ma ju arvan sinu tulemustest nii hästi. Hästi arvamisest on aga vähe, tunnustust peaks ka välja näitama.

Taavi Tali: Ma olen püüdnud selle peale mitte välja minna, et kellelegi lihtsalt ühe sõnaga öelda “tubli!” või “hea!”. Tunnustamine on see, kui lähed inimese juurde, räägid temaga ja vestluse käigus ütled, et ta sai ühe või teise asjaga hästi hakkama ning nüüd on aeg vallutada veel suuremaid sihte. Tunnustamine peaks olema kahepoolne dialoog.

Tiina Lumiste: Töötajad peavad teadma firma eesmärke ja mängureegleid. Kui individuaalne eesmärk paika panna, siis inimene teab, et tema personaalne panus on hästi tähtis. Headest tulemustest tuleb rääkida ja kindlasti tunnustada. Kui sa aga tema saavutust ei märka, on see suurim viga.

Näiteks oli talvel juhus, et paljud kõnekeskuse töötajad olid haiged ning tervena püsinud inimesed pidid topeltkoormusega töötama. Mõtlesime, kuidas neid tänada. Selekteerisime välja inimesed, kes aasta jooksul polnud üldse haiged olnud, ning premeerisime neid piduliku õhtusöögiga uhkes restoranis.

Ago Vilu: Tunnustamisega võib tekkida ka see oht, et kui suure seltskonna ees kedagi tunnustada, siis need, keda parajasti ei kiideta, tunnevad end puudutatuna, sest nemad on ka head tööd teinud – eriti võib see juhtuda suure egoga inimestega.

Millist rolli mängib pühendumise juures raha?
Ago Vilu: Ainult raha tõenäoliselt pühenduma ei pane, aga liiga väike raha võib pühendumust maha võtta.

Tiina Lumiste: Eelmisel aastal tegime küsitluse, mis inimesi Eesti Info Keskuses kinni hoiab, mis neile meeldib ja mis mitte. Palk oli oluliste asjade edetabelis alles kolmandal kohal – head töökaaslased ja usk firmasse olid olulisemad.

Taavi Tali: Üks osa motiveerimisest on ka boonussüsteem – inimesed teavad, et kui nad pingutavad, saavad nad ka suuremat tasu. Mul on ka kogemus varasemast töökohast, kus palk oli väga hea, aga mind ei peetud suurt millekski, sest juht teadis kõike ja tegi kõike ning töötajad olid väikesed etturid, kel polnud võimalust ennast teostada. Seega on raha küll tähtis, kuid mitte kõige olulisem.

Te osalesite ka Hewitti uuringus “Parimad tööandjad – parimad tulemused”, mille raames uuriti ka pühendumust. Kas küsitlusankeeti täites avastasite enda kohta midagi üllatavat või pani see millegi üle järele mõtlema?
Taavi Tali: Mina hakkasin küll järele mõtlema, et kes ma TNTs olen ning kui palju minust oleneb. Kas ma saan iga päev anda endast parima? Igapäevase tegevuse käigus ei jää just palju aega analüüsida asju laiemalt, aga see küsimustik sundis seda tegema.

Arvo Raja: Me olime just enne seda täitnud kontsernisisese küsitluse ja esimesed avastused tegin selle põhjal. Igal juhul aga paneb pühendumusuuring enda sisse vaatama ja näed, kuidas su tegevust teised hindavad. See seob ja mõtestab ka vastutust.

Pane tähele!
Mis juhtub, kui juht ei ole pühendunud?

- Tiina Lumiste: Kui juht pole pühendunud, paistab see välja ning hakkab mõjutama ka alluvate tööd. Näiteks müügimeeskonnale on väga oluline, et juht tahaks ja oskaks neid innustada. Pühendunud juhi puudumine võib viia võimekamate inimeste lahkumiseni. Samuti võidakse püüda situatsioonist kasu lõigata – kui näiteks üks keskastmejuhtidest ei pühendu enam, siis on teistele tekkinud võimalus liikuda tema kohale.
- Arvo Raja: Esimese asjana märgatakse, et midagi on lahti, sest juhil pole enam indu ja optimismi. Ka majandustulemused võivad kannatada. Seejärel ehk vesteldakse juhiga ja hakatakse tagamaid lahkama.
- Ago Vilu: Kui minu suhtumine muutuks selliseks, et käiksin lihtsalt tööl ja teeksin täpselt nii palju, kui vaja on, siis kanduks see suhtumine tõenäoliselt edasi ka kolleegidele ja allu vatele. Osa töötajaid hak kaks oma tööd lõdvemalt võtma. Teised, kes tahavad endast alati parimat anda, kuid leiavad, et organisatsioon ei pinguta enam piisavalt, et olla parim, lahkuksid ilmselt mujale. Mittepühendunud juht kaotab oma tõsiseltvõetavuse.

Mida saab tippjuht teha, kui näeb, et keskastme- juhi pühendumus hakkab kaduma?

- Tiina Lumiste: Ta peaks hakkama otsima probleemi põhjust ning keskastmejuhiga rääkima. Üks põhjuseid, miks keskastmejuhil võib tekkida kriis, on see, kui talle ei anta võimalust oma ideid rakendada.
- Ago Vilu: Kriis võib tekkida ka siis, kui inimene näeb, et tal pole võimalik firma sees enam areneda. Sellisel juhul võib lahenduseks olla uute väljakutsete otsimine firma sees või ka tõdemus, et see mõlemapoolselt kasulik etapp on läbi saanud ja inimesel on aeg otsida uusi arenguvõimalusi mujal.
- Arvo Raja: Töö peab esitama piisavalt väljakutseid, siis ei kao ka motivatsioon.

Ä P

Väikettevõtete töötajad said esimeses kvartalis sähmaka külma vett krae vahele - enamiku nende palganumber jäi samaks mullusega, palk kasvas aastaga vähestel. Vähem maksid väikeettevõtted ka aasta- ja kvartalipreemiaid.

Äripäeva meelest näitab palgakasvu aeglustumine seda, et ümbrikupalkade maksmise ja legaliseerimise ajastu hakkab lõppema.

Kuni 50 töötajaga ettevõtetes oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis vaid 1,4% võrra kõrgem kui aasta tagasi. 2001. a samal ajal kasvasid keskmised palgad neis ettevõtteis 15, ülemöödunud aastal 14 ning mullugi veel 12%. Seega on palgakasv väikeettevõtetes viimase aastaga märgatavalt kukkunud.

Kolmel eelneval aastal tuli palgakasv suuresti palkade ümbrikutest väljatoomise arvelt. Pensioni teise samba käivitumine ja selles massiline kaasalöömine, eluasemelaenude ja järelmaksukaartide nõudlemine ning ka maksuameti aktiivsem tegutsemine kiirendas palkade legaliseerimist.

Kindlasti ei saa aga palgatõusu pidurdumist väikeettevõtteis seletada ainult ümbrikupalkade legaliseerimise lõppemisega. Teine olulisem põhjus on konkurentsi teravnemine, mida peegledab inflatsioonitempo aeglustumine. Paljudes sektorites ei ole ettevõtetel võimalik toodete ja teenuste hinda kergitada.

Kolmandaks sunnivad suletud sektori tõusvad hinnad - näiteks vesi, elekter, tänavu ka kütus - ettevõtteid kulusid kokku tõmbama. Neljandaks: tulumaksuvaba miinimum tõusis tänavu 1400 kroonile, mis jätab töötajale kuus keskmiselt 100 krooni rohkem kätte kui mullu. Ehk riik tegi palgakergitamise paljude ettevõtjate eest ära. Viiendaks - tööhõive on suurenenud. Juurde on tulnud madalamapalgalisi töökohti, mis samuti keskmist palka paigal hoiab.

Palgakasvu pidurdumine erasektoris võib tähendada teisalt ka seda, et meie majandusareng aeglustub. Väikeettevõtetes töötab suur osa palgasaajaid. Palgakasvu pidurdumine ja hindade tõus võib kahandada tarbimist, mis omakorda võib probleeme tekitada kaupmeestele - nemad tegid oma investeeringud arvestusega, et palgakasv jätkub. Väiksem tarbimine võib omakorda sundida kaupmehi ja teenindajaid taas tööjõukulusid kokku tõmbama.

Selle aasta palganumbrid on siiski paigas ja tänavu ilmselt erilisi muudatusi palkades oodata pole. Samas leevendab tulumaksureform inimeste olukorda. Rohkem on palgasaajaid ning riigisektor, kus palgad endiselt kasvavad kiiremini kui muudes sektorites, on võrdlemisi suur. See hoiab üleval ka tarbimist.

Järgmisel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1700 kroonini, tulumaksumäär väheneb esialgse 26%-lt 24-le. See võib mõnes sektoris palgatõusu edasi lükata. Hakkab toimima vastupidine liikumine varasemaga võrreldes: erasektorist minnakse avalikku sektorisse, mis on muutunud atraktiivseks tööpakkujaks.

Kuid ilmselt hakkab ka erasektoris palgakasv jälle kiirenema - muidu ei ole ettevõte tööjõuturul konkurentsivõimeline. Eeskätt on ettevõtjad sunnitud tõstma oskustööliste palka, et neid kinni hoida. Paljud ehitajad, bussi- ja autojuhid jt ametimehed teenivad juba leiba mujal. Ettevõtjad peavad rohkem jälgima, mis toimub tööjõuturul.

Kui sul on aeg-ajalt tunne, et töö tahab sind täielikult enda alla matta, siis võta hetkeks aeg maha ja loe need nõuanded mõttega läbi, soovitab www.sekretar.ee

Et hoida töö- ja eraelu tervislikus tasakaalus, olla nii tööl kui ka kodus rõõmus, loov ning energiline, peab tegema tööd mõistlikus koguses. Lihtne on tööaega juurde näpistada õhtu, vahel ka öö arvelt. Märkamata seejuures, mille (et mitte öelda kelle) arvelt aega tegelikult näpistad. Ühel ajal edukas olla ja samas mitte heleda leegiga tuhaks põleda aitavad järgmised nõuanded.

Planeeri oma päeva

Võta igal hommikul 15 minutit, et päevaplaan kirja panna, veel parem, kui teed seda juba eelmisel õhtul. Iga ülesande kõrvale pane kirja asjade tegemise järjekord ja tegemiseks kuluv aeg. Jälgi, et ülesanded ja nende täitmiseks kuluv aeg oleks normaalse tööpäeva pikkusega kooskõlas. Kui planeerid, siis ära mõtle ainult tänasele päevale, mõtle ka ettepoole – mis on vaja kindlasti valmis saada täna, mis homme, mis sel nädalal, kuul.

Pea ajagraafikut

Jälgi pidevalt, et tegeleksid planeeritud asjadega ning vaata kella. Kirjuta üles kõikide ülesannete täitmiseks tegelikult kulunud aeg ja samuti ka kõikidele muudele, ise üles kerkinud toimetustele kulunud aeg (netis surfamine, lehelugemine jmt.) Nädala lõpuks valmiv tabel annab hea ülevaate sellest, kust tööaega juurde näpistada.

Mine varem tööle

Ja varem koju. Kui oled õhtul kaua tööl, siis tõenäoliselt on sul hommikul väga raske ärgata. Näpistad veidi uneaega juurde ja ärkad veidi hiljem. Jõuad tööle hiljem… ja lahkud ka hiljem. Nõiaring. Et sellest pääseda, pead õppima tööpäeva õigel ajal lõpetama. Esialgu jõuga, seejärel harjumusest. Sama lugu on ärkamise ja tööle tulemisega.

Ära taotle kõiges täiuslikkust

Taotle head tulemust. Kui suunad poole oma tööpäevast projekti mikrovigade parandamisele, siis võib öelda, et oled perfektsionist. Ole enda vastu nõudlik, aga ära aja juuksekarva lõhki, sest sa teed seda enda arvelt.

Delegeeri ülesandeid

Kui vaatad oma tegevusnimekirja, siis tõenäoliselt märkad asju, mida keegi teine sinust isegi paremini teeks. Ära tee kõike ise kartusest aust ilma jääda.

Otsi abi mujalt

Kui oled üksikettevõtja või su töökaaslased ei saa sind seekord aidata, palu abi sõpradelt, perekonnalt.

Hoia end kogu aeg rajal

Ära tegele töö ajal eraasjadega, kui see vähegi võimalik on. Kui mõnd asja ei saa muul ajal ajada, siis planeeri see täpselt ja ajaliselt oma päevakavva.

Võta aega juurde

Kui ülesande lõpuleviimine tuleb vere hinnaga, siis mõtle, kas sa pead seda tingimata täna juba väsinult tegema või on mõistlikum tulla homme veidi varem ja asi ära teha. Või anna endale lihtsalt pikem tähtaeg. Jäta ego nurga taha ja julge oma juhile (või endale öelda), et sa andsid endast parima, aga jõuad lõpuni mitte täna, vaid hoopis siis ja siis.

Kasuta häid töövahendeid ja hoia neid

Kui sul on kesised töövahendid, siis röövivad ka need palju aega. Kui oled veendunud, et sinu arvuti on liiga nõrk, siis tee julgelt oma juhile ettepanek võimsam arvuti osta. Kui see esimesel korral ei õnnestu, siis proovi uuesti. Müü ideed kasude keeles – ehk näita, mida firma võidab ja mida sina võidad.

Lase päeval lõppeda

Kui oled päevaplaani paika pannud, siis hoia sellest ka kinni. Ära mõtle päeva lõpus, et oh ma peaks veel selle ja selle ära tegema, siis oleks kõik ikkagi veel palju parem. Tuleta endale meelde, et kui ennast täna tööga üle pingutad, siis jaksad homme vähem.

Mõista megapikkade tööpäevade ohtu

Saa aru sellest, et pikad tööpäevad ei tähenda ainult seda, et sa jõuad hilja koju ja saad vähem magada. Ületöötamisel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Armasta ennast ja anna endale võimalus elust rõõmu tunda, puhata ja taastuda.

Mari-Eva Lepp ja Jana Rikberg, Vain SMD

Gea Velthut-Sokka - Kristina Traks

Aastane palga kasv kuni 50 töötajaga ettevõtetes on tänavu esimeses kvartalis olematuks 1,4 protsendiks kahanenud, selgus eile avaldatud palgastatistikast.

“Palk seisab,” nentis kirjastuse Elmatar tegevdirektor Alo Murutar. “Kui ei tule ülihead äriideed, mis tooks kaasa suure tulude kasvu, siis see nii ka jääb.” Viimati tõstis Elmatar palku kaks aastat tagasi ja praeguse seisuga pole lähiaastatel kirjastuse töötajatel ülemuse kabinetti palgaläbirääkimistele asja.

“Raamatute hindu enam tõsta ei saa, järelikult pole tulu kusagilt tulemas,” põhjendas Murutar. Ta lisas, et ei karda, et ta töötajad paremini tasustatud riigisektorisse üle jooksevad. “Humanitaarvaldkonnas on inimesi rohkem kui vaja, seega on konkurents veel minu kasuks,” arutles Murutar.

Ligi 50 inimesele tööd andva õmblustööstuse OÜ Lenne direktor Urmas Leeman sõnas, et tema ettevõttes pole tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga palk tõusnud.

“Ju siis on nõudlus ja pakkumine tasakaalus, et pole olnud vajadust palku tõsta,” ütles Leeman. Samas tunnistas ta, et eesti keelt kõnelevat õmblejat on keeruline tööle leida. “Pigem lähevad sellised inimesed tööle uutesse kaubanduskeskustesse kui hakkavad õmblejateks,” lisas ta.

Kondiitrifirma Europagar palgafond kasvas tänavu 5 protsenti, kuid samas võeti tööle ka uusi töötajaid. Seega palgatõusu praktiliselt ei olnudki.

“Surume sellele, et kõrgem palk tähendab ka rohkem tööd,” ütles Europagari juhataja Tõnu Laursoo. “Mingit automaatset palgatõusu küll ei ole ega tule, kohaletuleku eest palgakõrgendust ei saa.”

Ka tarkvaralahendusi pakkuv Columbus IT-Partner Eesti ei kavatse palganumbrit mingi koefitsiendiga korrutada. “Meie palgamuutused on seotud efektiivsuse kasvuga. Palk sõltub sellest, kui palju keegi suudab kliendile väärtust luua ja sellega firmale raha teenida,” põhjendas omanik Ivo Suursoo.

Haiglatarvete hulgikaubandusega tegelev B. Braun Medical tõstis aprillis palku keskmiselt 3 protsenti. “Oleks rohkem tahtnud, kuid võtsime uusi inimesi tööle ja see sõi palgafondi väikeseks,” rääkis juhatuse esimees Jüri Proosa.

Proosa hinnangul on ajad, mil 10–15protsendine palgatõus tavaline oli, lõplikult läbi. “Eesti tahab ju jääda atraktiivseks kui suhteliselt odava tööjõuga riik,” arutles ta, lisades, et palgatõus jääb siiski inflatsiooni veidi ületavaks.

Elukalliduse kasvuga seob palgatõusu ka köögitehnikat importiva Bestmark Suurköökide AS, kus kindla töötasuga inimestel tõstetakse palka täpselt inflatsiooni jagu. Müügitöötajate palk sõltub aga sellest, palju nad müüa suudavad. Eelmisel aastal oli konkurents turul eelnevast tihedam ning tulemuspalka saavad töötajad teenisid koguni varasemast vähem.

“Tundub, et selle pärast töötajad siiski veel ära ei lähe,” arutles Bestmark Suurköökide juhataja Peeter Moor. “Olen püüdnud inimesi teist moodi motiveerida. Plaanis on ka kõigile tulemuspalk juurutada.”

Turismifirma Restling OÜ juht Kadi Ader rääkis, et natuke on palku selle aasta alguses tõstetud, keskmiselt 5 protsenti. “Me üritame ikka igal aastal veidi palku tõsta, kuid eks see muidugi sõltub ettevõtte majandustulemustest ka,” ütles Ader. “Kaadrivoolavust meil aga praktiliselt pole.”

Pea olematut kaadrivoolavust oma juhitavas ettevõttes nimetas ka valuutavahetusega tegeleva ASi Tavid juht Kuno Rääk. Tavid tõstis tellerite palku aasta alguses 7–8 protsenti, kuid Räägu sõnul pole palgatõus aasta alguses siiski reegel, vaid kooskõlas ettevõtte tulemustega.

Möödunud aasta lõpus küsitles Äripäev üle 30 turuliidri, kes ennustasid selle aasta palgakasvu oma ettevõtetes pidurduvat kuni 5 protsendile.

Palgatõus tänavu võrreldav inflatsiooniga
Kui varasemal kolmel aastal on palgad kuni 50 töötajaga Eesti ettevõtetes tõusnud vähemalt 12% aastas, siis tänavu esimeses kvartalis vaid 1,4%. See on võrreldav Eesti niigi väikse inflatsiooniga, mis esimeses kvartalis oli 0,7%.

Palgakasvu sedavõrd järsk langus ettevõtetes oli tingitud eelkõige ebaregulaarsete preemiate (aasta- ja kvartalipreemiad – toim.) kahekordsest kukkumisest, samuti maksti vähem mittemateriaalset töötasu, selgitas statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma.

Rahandusministeeriumi hinnangul võis üheks põhjuseks olla ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aasta algusest, mis võimaldas ettevõtjal palku mitte tõsta. Oma jälje jättis ka juba mullu aeglustunud inflatsioon.

Keskmine brutopalk kuus kuni 50 töötajaga firmas oli esimeses kvartalis 6117 krooni. See moodustab vaid kolmveerand keskmisest ametniku palgast.

Viimastel statistikaametist kättesaadavatel andmetel on Eestis 33 000 kuni 50 töötajaga ettevõtet. Kokku on neis enam kui 200 000 inimest.

Väikefirmad ei suuda tööjõu pärast konkureerida

* Ülo Pärnits, ASi Mainor omanik:
Kui palka ei tõsteta, siis järelikult ettevõtetel ei jätku raha. Olukord majanduses on pingeliseks läinud, kõiksugu näitajad on tagasihoidlikumad kui varem.

Palga küsimus muutub meie ettevõtjatele peagi kriitiliseks, üha enam hakkavad Soome ja Rootsi firmad Eestis esindusi avama ja siin töötajaid värbama. Kui Eesti ettevõtted palku tõsta ei suuda, jäävad nad peagi üldse kvalifitseeritud tööjõust ilma. Nii et ei tasu karta, et meie töötajad lähevad ära välismaale. Ei, paremad töökohad tuuakse neile otse koju kätte.

Statistikaameti avaldatud värsked andmed võivad tähendada seda, et osa väikeettevõtetest paneb üldse varsti uksed kinni.

Kui inflatsioon on väike, pole põhjust ka palka tõsta

* Jaak Leimann, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud:
Pakun välja kolm võimalust, miks palgatõus väikeettevõtetes nii väike oli.

Ümbrikupalk. Viimastel aastatel on paljud väikeettevõtted loobunud ümbrikupalkade maksmisest ning see on statistikas kajastunud kui palgatõus. Võimalik, et nüüd on need, kes just paadunud musta raha maksjad pole, enamikus seaduslikule palgamaksmisele üle läinud ja seega kunstlik palgatõus enam statistikas välja ei paista.

Inflatsioon. Inflatsioon oli nii madal, et ei olnud ka põhjust palka tõsta. Kui hinnad ei tõusnud, miks peaks siis omanik rohkem raha töötajale maksma?

Dividendid. Paljud väikefirmad, kus on neli-viis töötajat, kellest pooled on omanikud, ei maksagi palku, vaid eelistavad võtta dividende.

Paljusid väikeettevõtjaid ootab allakäik

* Agu Vahur, personaliotsingufirma CVO Group ASi juhatuse liige:
Väikeettevõtted on tundlikumad muutuste suhtes – kui suurettevõte võib elada mõnda aega reservidest, siis väiksed tegutsevad tihti peost suhu. Seetõttu on firmaomanikud ka muude kulude osas konservatiivsemad olnud.

Palku ei tõsteta, sest puudub selleks surve või puudub võimalus suuremaid palku maksta. Kui ettevõtete kasumlikkus kasvab, siis selle raha saab suunata investeeringuteks või reservide loomiseks. Tänavuse esimese kvartali praktiliselt olematut palgakasvu väiksemates ettevõtetes võib nimetada pigem anomaaliaks kui trendiks.

Juba lähema 6–18 kuu jooksul tekib tugev palgatõususurve tänu tööjõu nõudlusele rikkamatelt turgudelt ning inimeste ootuste kasvule. Halvimal juhul saab see olema juba tõsine anomaalia neile Eesti ettevõtjatele, kes ei suuda kiiresti muutustele reageerida.

BNS

Uusi riigilõivusid kavandav valitsus tahab seadustada korra, mille järgi tuleb kohtu kaudu lapse kasvatamiseks alimente nõudval emal või isal maksta edaspidi riigile lõivu.

Elatisraha lõivuvabastuse tühistamine on kirjutatud tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse rakendamise seaduse eelnõusse, mis läbis riigikogus kolmapäeval esimese lugemise, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Kui üks ema hageb, et saada elatisraha 2000 krooni kuus, siis lähtuvalt sellest regulatsioonist tuleb tal maksta riigilõivu 1500 krooni,” osutas sotsiaaldemokraat Katrin Saks. Ta meenutas eelnõu kaitsnud justiitsminister Ken-Marti Vaherile, et Res Publica on ühe oma saavutusena tõstnud esile võitluse alimentide suurendamise ja üksikemade eest.

Sotsiaaldemokraadid protestisid ka selle vastu, et eelnõu sunnib lõive tasuma nende hagide puhul, mis taotlevad kahju hüvitamist saamata jäänud töötasu ja kehavigastuste eest. “Kui inimesel on neli kuud saamata jäänud keskmist 6000 krooni suurust palka, siis see nõue läheb talle maksma 1500 krooni,” märkis Kadi Pärnits. “Millest ta maksab, kui ta pole neli kuud palka saanud?”

Enamikus Euroopa riikides on Pärnitsa väitel tavaks, et töövaidlused on kas lõivuvabad või väikese lõivuga.

Vaheri sõnul on eelnõu suunatud üldisele korrastatusele. “Eesmärk on muuta riigilõivud rohkem vastavaks riigi poolt tegelikult kohtuasja läbivaatamise kulutustele ja riigi kulude katmisele,” märkis minister. “See tõstab lõive väikeste hagihindade korral ja langetab suurte hagihindade määrasid,” lisas ta.

Õiguskomisjoni esimehe Märt Raski sõnul tuleb eelnõuga põhjalikult edasi tegeleda. Kuna eelnõu on seotud mahukate tsiviilprotsessi muudatustega, jõuab see riigikogu täiskogu ette uuesti alles sügisel.