Artiklid

Intervjuu Ametiühingute Keskliidu juhataja Kadi Pärnitsaga. Küsijateks kommentaatorid. Vastavalt kehtivale tavale on kommentaarides toodud kirjaviis ja sõnastus muutmata.

AÜ LIIGE, 29.08.2003 15:47
Tahaks teada miks EAKL kaitseb aü ametnikke mitte aü liikmeid?Tahaks teada kuidas oli vöimalik et aastaid tegutses Teenindus-tootmistöötajate aü liit,kantisid raha maakler ikontorisse Haabersti Maja ja likvideerusid,aü jälle rahast ilma.Kas selle skeemi järgi toimitakse ka EAKL-iga.Enamus kinnisvarast on ju ära äritud, aga aü jääb järjest vaesemaks.Jugesite teha ,andke nüüd aru, seepolnud ju teie vara.

KP: Teenendus-tootmistöötjate ametiühingute liit ei vastanud ametiühingute seadusele, sellepärast soovis EAKL arvata ta enda koosseisust välja. Tänaseks on see liit oma tegevuse likvideerinud, tegevusala liidud on oma majandustegevuses iseseisvad ja nende üle EAKL kontrolliõigust ei oma.
EAKL vara on võõrandatud või parendatud vastavalt meie juhtorganite otsustele. Põhikirja järgi saame me oma vara kasutada oma põhikirjaliseks tegvuseks. %-lt on võõrandatud varast tulenev tulu 30 % läinud põhikirjaliseks tegvuseks ja ülejäänud vara parendamiseks. Hiljuti tegi EAKL investeeringu Pühajärve puhkekodussse ligi miljon krooni ja teeb veel. Pühajärvega on sõlmitud leping, et EAKL-i liikmetele on odavam seal koolitust teha, ööbida ja teenust saada. Samad lepingud on meil EAKLi liikmetele Laulasmaa puhkekeskusega ja Park hotelliga. Enamus EAKLi vara vajas suuri investeeringuid. Võõrandatud on vara, millesse EAKL ei olnud võimeline investeerima, ja millede investeeringute tagasiteenimise tempo ja tähtaeg osutusid liiga pikajaliseks. Suuri objekte, va Võru Kubija Hotell (mis oli väga halvas korras müügi ajal) EAKL võõrandanud ei ole. Vastupidi, tänu lõpliku kokkuleppe saamisele endise ametiühingu spordiühinguga Kalev on EAKL-i vara täienenud. Järgmine objekt, mida EAKL planeerib korda teha, on Laulupeo tn Tallinnas büroohoone, et sellest oma koolituskeskus arendada. Poolenisti on parendatud Pärnu mnt 41 olev büroohoone.

tibu, 29.08.2003 16:37
Üks arv, palun. Meessoost lihttöölise keskmine kuupalk Eestis. Tänan.

KP: Sellist palka ei ole statistikaamet ametlikult välja toonud, kuid me saame seda arvestada kaudselt ja nimelt: statistikaameti tunnipalga uuringu järgi on koodiga 9320 metallisektori töötaja palk selleks meessoost lihttöölise palgaks, mida Eestis teatud hinnangute jaoks kasustatakse, ja see oli 2001 aastal (2002 aasta andmed tulevad) 25 krooni ja 1 sent tunnis. Et saada kuupalka, tuleks see korrutada 170ga. Meeslihtöölise keskmiseks palgaks Eestis saame 4250.-

POPE, 29.08.2003 16:42
TERE! SIIN JÄRGNEVALT MÕNED KÜSIMUSED.
MILLISEL MÄÄRAL KAJASTUVAD AÜ-TE SEIS JA SEISUKOHAD RAHVUSLIKUS KOKKULEPPES?

KP: Pärast meie, EAKL viimast seisukohavõttu, lülitati rahvuslikku kokkuleppesse õiglase palga, Euroopa töö- ja sotsiaalstandardite miinimumnõuete saavutamine. Ka on seal seatud eesmärgiks aktiivne tööhõivepoliitika. Majanduse ja sotsiaalse poole sidususe põhimõte. Ilma õiglase palgapoliitika arendamiseta ei ole võimalik inimeste elustandardit kahekordistada, mis on leppe eesmärk. Sestap EAKL seda põhimõtet leppesse ka nõudis. Leppe memorandumis on ka eesmärgiks seatud sotsiaaldialoogi tugevdamine.

POPE, MILLISENA NÄETE AÜ-TE TULEVIKKU PÄRAST RAHVUSLIKU KOKKULEPPE SÕLMIMIST JA EL-I ASTUMIST?

KP: Aü seis pärast rahvusliku kokkuleppe sõlmimist ei muutu oluliselt. Aü seis ei muutu EL astumisel kohe samuti oluliselt. Kuid selge on see, et EL astumine toetab aü tegevust ja ilma EL astumiseta oleksime me eestis palju vähem sotsiaalsemad ja aü-del oleks paremaid positsioone tööturul ja ühiskonnas raskem saavutada. Kuna EL riikide ja EL enda poliitika üks põhialuseid on solidaarsus (näitena susüsteemid, kui ka struktuurfondide põhimõtted), siis on ette näha suurema solidaarsuse poole arenemist ka Eestis. See tähendab, et ELi astumine toetab ametiühingute kui ühe sotsiaalpartneri arengut Eestis.

POPE, KUNA TEAN, ET OLETE MÕÕDUKATE ERAKONNA ÜKS JUHTIVAID LIIKMEID SIIS JÄRGNEVAD VEEL MÕNED KÜSIMUSED. MILLISEL MÄÄRAL KAJASTUKSID TEIE (MÕÕDUKATE) SEISUKOHAD ( SOTSIAAL-DEMOKRAATLIKUD VÄÄRTUSED ) OLETUSLIKULT JÄRGMISES VALITSUS KOALITSIOONIS PAREM ERAKONDADEGA KOOS OLLES?

KP: Paremerakondadega koos olles need ei kajastuks puhtal kujul, vaid vägagi segatult. Toon näited Mõõdukate eelmisest valitsuskoalitsioonis olemisest. Töötuskindlustus kui oluline asi töötajate suurema turvalisuse tagamisel loodi tänu Mõõdukatele. Kuid samas lepiti ettevõtte tulumaksu kaotamisega paremerakondade poolt. Olles täna näiteks selles parempoolses koalistioonis, toetaksid Mõõdukad maksuvaba tulumäära tõusu, mis tagab väiksempalgaliste parema toimetuleku, kuid ei oleks nõus sellega, et kõrgete palkade saajad, näiteks riigikogu 101 saadiku palgalt, alandataks tulumaksu ja selle võrra saaksid haridus, tervishoid, kultuur vähem riigieelarvest raha. Sotsiaaldemokraatlikku poliitikat saavad Mõõdukad ehedal kujul ajada üksi, omades 51 % riigikogus, või vähemehedal kujul koostöös sarnasemate vaadetega erakondadega. Natuke on sotsiaalsemat kallakut Rahvaliidul ja ka Keskerakonnal. Viimane küll ajab aga parempoolset, st ettevõtjakeskset tööpoliitikat, ja ametiühinguid töötajate esindajana oma vaitsemise ajal ei tunnistanud. See on sotsiaaldemokraatlikule ilmavaatele vastupidine poliitika.

POPE, KAS ÜLDSE MÕÕDUKAD JULGEKSID VÄLJA TULLA SOTSIAAL-DEMOKRAATLIKE VÄÄRTUSTE EEST SEISJANA?

KP: Erakond on nende väärtustega, suurem solidaarsus, inimestekeskne probleemide lahendus, majandus inimeste jaoks, töötajate õiguste kaitse, õiglane palgapoliitika, õiglased pere ja lastetoetused, inimväärse töö olemasolu, sotsiaaldialoogi areng, vähemkindlustatute väiksem maksukoormus, jõukamate ja luksuse suurem maksukoormus, normaalse pensioni, toimutuleku, töötu toetuse, puuetega inimeste toetamise; tööõnnetus-kutsehaiguskindlsutuse loomise jms ju ammu välja tulnud. Oma programmi ja põhikirja pole meil põhjust karta.

POPE, KAS SUUDATE SELETADA, MIKS MINULE — POTENSIAALSELE SOTS.-DEM.-VÄÄRTUSTE VALIJALE — TUNDUB, ET ESINDATE LIBERAAL-DEMOKRAATIAT JA KESKERAKOND SOTS.-DEM.-VÄÄRTUSI?

KP: Ehk oleme liiga vähe, mitte nii jõuliselt ja selgelt omi seisukohti suutnud Teile selgitada kui vaja. Ehk on avaldanud mõju ka see, et Mõõdukad olid pikka aega paremerakondadega koos valitsuses. See oli hea inimestele, sest palju suudeti siiski vajalikku ära teha, kuid halb parteile.
Tänane sotsiaaldemokraatia ei räägi aga inimeste passiivsest toetamisest st pisikest palukest, toetust, maksualandusest riigiisadelt nagu on seda teinud Keskerakond, vaid enamuse aktiivse toimetuleku toetamisest ja selle tagamisest: heast palgast, sest vaid laiapõhjaline igaühe heaolu tagab meie kestmajäämise, töötajate ühinemisõigusest, sotsiaaldiaoogist, kodanike ühenduste arengust, efektiivsest töövahendusest ja toetusest töötuse korral, tagatud võimalusest täiend- ja ümberõppeks, solidaarsest sotsiaalkindlustusest (mitte hiiliva tasulise ravikindlustuse loomine Oviiri juhtimisel), solidaarsest peretoetustest, ettevõtjate suuremast vastutusest ja muidugi peab seda toetama ka kogu meie maksusüsteem. Meil on mõned sarnased jooned Keskerakonnaga, kuid Keskerakond, juba nagu ülal öeldud, ajab ettevõtjatekeskset ja liberaalset (kuulub ju ka Euroopa liberaalide parteisse) majandus- ja tööpoliitikat ilma töötajate õiguste austamiseta, millest tuleneb ka madala palgapoliitika ja sõltuvuse tekkimine toetustest — kellestki, kes pole mina ise ja minu aktiivsus. Mõõdukad kuuluvad Euroopa sotsdem-desse.

suusike, 29.08.2003 18:05
tere! kes ikkagi saavad EL-st enim kasu, kes suudavad paremini läbi lüüa? kas lihtrahval saab raskem olema? aitäh!

KP: Lihtrahval ei saa raskem olema, vaid parem, sest lihtrahvast enam kui rikkurit huvitab Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööpoliitika ja sealt tulev surve ja tugi — nii ideoloogiline kui rahaline, et ka meie arendaks omi palkasid, töötingimusi, töötajate õigusi, ka pensione ja sotsiaaltoetusi edasi kuni Euroopa tasemeni. Ilma selleta ei pingutaks me suurt siin midagi. Kui, siis vaid selles suunas, et jõukamatel ja ettevõtjatel oleks rohkem õigusi ja töötegijatele rohkem piire. Kardan, et EList välja jäädes jääks meil ka töökohti vähemaks, kuna usaldusväärsus investoritel Eesti suhtes väheneks ja siis saaksid tööd vaid väga tugevad, st. suurema konkurenstivõimega inimested. Aga EL tööturule lähevad ja saavad seal hakkama oskustöölised, nii et hea oskus on nii seal kui siin hinnas.

Ei ühinemisele, jah koostööle., 30.08.2003 02:00
ühegi rahvusvahelise organisatsiooni puhul ei ole Eesti pidanud muutma põhiseadust (muuhulgas paragraafi iseseisvusest loovutamise kohta). samuti NATO puhul pole see vajalik. oleme minemas liitRIIKI — kas Sina oled imeeriumimeelt?

KP: Ma ei ole impeeriumi meelt, seda pole ka kindlasti tänased EL liikmesriikide — Taani, Soome, Rootsi inimesed. Kuid olen seda meelt, et tagada meie inimestele inimväärsed elamis- ja töötingimused, peame kuuluma ELi, et osaleda ilma piiranguteta Euroopa turul ja asjade ajamisel.
Ettevõtete tasandil on suundumus lihtsuse ning detsentraliseerituse poole. Sama toimib põhimõtteliselt ka riikide puhul. Ainuüksi ELi seadusandluse mahukus ei viita kuidagi arengut lihtsuse poole. Kuna E-Liidu seadused on ülimuslikud, siis liitumine tähendab tsentraliseerimist. Kuidas tundub Sulle ELiiduga ühinemine sellest aspektist?

KP: Teatud küsimustes on nii suurel territooriumil vaja koordineerimist kui tahame, et EL-s liiguksid vabalt inimesed, kaubad, teenused, kapital.
Detsentraliseerimine aga ei tähenda ühelgi tasandil seda, et ei toimuks teatud küsimuste otsustamist tsentraalselt ja et olulisi tegevusi ei koordineerita. Kui liikmesriigid ei taha osasid valdkondi ühiselt otsustada ja see ei ole nende arust ühiseks tegutsemiseks vajalik, siis seda ka ei tehta; kui on vaja, et inimeste parema toimutuleku tagamiseks loodud liit, mida El kahtlemata on, tegusteb paremini kui mõnede küsimuste otsustamine on tsentraliseeritud, siis seda ka tehakse. Kuigi suuremahulist bürokraatiat kardame me kõik ja seda peab suutma ohjata. Aga ka see on meie endi kätes.

Ei ühinemisele, jah koostööle.Kas on Sa vaatad kahetsusega asjaolule, et Eesti iseseisvus ja on seda olnud nüüdseks 12 aastat?

KP: Eesti iseseisvuse üle on meil kõigil hea meel ja usun, et see kestab veel aastaid.

Grammatik, 30.08.2003 09:00
Kas ka Euroopa Liidus säilib teatud riigiametnikele kehtestatud streigikeeld. Kas see igandlik nähe on EL standarditele vastav?

KP: Ei ole vastav. Tean, et praegu on eelnõu tegemisel, et ka meie riigiametnike streigikeeld seaduses tühistada kui rahvusvahelistele normidele mittevastav põhimõte

Mõhka, 30.08.2003 09:14
Emand Pärnits,
1) Kuna töökohtade arv sõltub turust, siis kuidas tekivad EL-is eestlaste jaoks kümned tuhanded uued tasuvad töökohad, kui konatiigis paigutatakse raha praktiliselt ühest taskust teise?

KP: Kui investoritele on siin pärast EL liitumist turvalisem lihtsam ja usaldusvärsem toimetada, siis on võimalus et investeeringuid ei jää vähemaks ja tuleb juurde, see annab lootust uutele töökohtade tekkele. Struktuurfondidest tulenev raha tekitab sisemist käivet juurde ja annab juurde ka tarbimist ja töökohti.

Mõhka, 2) Kui meile aastas lubatakse EL-ist almust 2-3 miljardit ja meie riigieelarve on 40 miljardit, siis kas see ongi see pudrumägede kõrgeim tipp?

KP: Ei arva et see on almus vaid EL tasandus ehk solidarsus fondidest tulenev investeering meie teatud valdkondade arendamiseks. Selle toetuse eest nõutakse konkreetset tööd ja hiljem ka vastavaid näitajaid ehk tulemusi. See on solidaaruspõhimõtetel ülesehitatud EL poliitika mis ei näe ette Euroopa alal eri valdkondade ja eri riikide olulist mahajäämust, kuna see detsabiliseerib ka teistes heaolu riikides valitseva tasakaalu. See on arenenud riikides valitsev normaalne arusam, et vähemtoimetulijaid aidatakse järele. Täiesti on arusaadav, et Meie kes me oleme kaugel täiesti normaalsets arusaamast , et kui oma õlg on tugev siis tuleb ka teist toetada,mitte ise kõik endale krahmata,meil võtab aega et neid arusaamu omaks võtta ja nende järgi ka ise käituma hakata. Elame siin hundiseaduste järgi.
Ei ole tarvis ainult neid solidaaruspõhimõtteid ja seda heaolu mis nendes riikides on saavutatud ja jagada suudetakse kuidagi halvustada. ja pudrumägesid vaevalt et tuleb ka need paar miljardit meile seda ei tõota.

Mõhka,3) Kui eestlased asuvad tööle jõukamates läänevabariikides (või Soomeski), siis kas nad väljuvad Eesti töökaitse ja ametiühingute hooldealast? Kui ei, siis kas tingimata peab kuuluma siinsesse ametiühingusse?

KP: Töökaitse ja töötingimused kehtivad vastavalt selle maaa seadusel kus tööd tehakse.Ka võib seal Soomes AÜ-sse astuda.
Meil hakkab olema Soome ametiühingutega kokkulepe, et kui meie töötegija on eesti ametiühingute liige siis saab ta soome minnes ja seal tööd tehes Soome ametiühingutest abi ja toetust, kui töötegija meil ametiühingu liige ei ole, siis seda ei saa ka soomes ametiühingust nõuda. Tõenäoliselt laieneb leping tulevikus see kõigile põhjamaadele .

huvituja, 30.08.2003 09:17

Kui Eesti astub Euroopa Liitu,kas ei tuleks siis eesti ametiühingu liikumises pöhjalik reorganiseerimine läbi viia.Aü liit kui organisatsioon peaks ikka mingitele nöuetele vastama, liikmete arv peaks ikka mitmetesse tuhandesse ulatma,loomulikult olgu igal aü liidul jurist ja raamatupidaja ja köik ametnikud on kohustatud aü llkmetele oma tegevusest aruandma.EAKL-i suguse aü keskliiduga me küll Euroopasse ei pääse.

KP: EAKL on Euroopa ametiühingute keskliidu liige möödunud aasta lõpust. Nii et Euroopasse me pääsesime küll. Ja meil olid kõik need tingimused, mida ühelt keskliidult nõutakse, muidu me poleks Euroopa ametiühingu konföderatsiooniks saanud, palgaline aparaat, nagu te räägite, juristid, piirkondliku esindjad ja finantsiline stabiilsus ja vajaliku reservid. Pidevalt toimuvad läbirääkimised, sõlmitud kollektiivlepingud jne. Kohe me Euroopa taset ei saavuta, liikmeskonna tõus on tagasilöökidega vahelduvalt läinud tasapisi ülesmäge, ületasime hiljuti 50 000 piiri, oleme suurim ühing Eestis üldse. Kas te teate kedagi suuremat. See, kas meil on liikmeid palju või vähe, sõltub töötajatest endist ja sellest, et nad ei kardaks kuuluda aü-sse ja leiaksid kasuliku olevat ühingusse kuuluda. Kui töötegijad kardavad, ei usu endasse, ei usu nad siis ka koos tegutsemisse. Usk, julgus ja eneseväärikus, sellest on meil puudus, mitte raamatupidajatest, kulla muretseja. 50 aastat nõukogude aega oli karm selles mõttes ja tegi inimesed nuppudeks, (kes turumajanduses ei tea sageli õieti mida ja kuidas), mitte ise otsustavateks palgasaajateks. Aga see läheb üle ja ühingud tugevnevad nii oma pakutava teenuse kui läbirääkimsjõu poolest, tahaks muidugi, et kiiremini.
Reorganiseerimist on meie ridades viimasel ajal olnud palju ja see toimub edasi — sinnapoole, et alaliidud ühineksid, et olla tugevamad, eesmärk on ka liikmemaksude tsentarliseerimine, et miinimumtegevuski liikmetel oleks tagatud ja et seda oleks võimalik saada töökohale lähedal, mitte kuskli kaugel. Need ühingud, kes ei vastanud ametiühingute nõuetele, pidid meie seast lahkuma. Oleme läbi koolituse, seadusloome ja oma tublide usladusikute tunnustamise läbi suutnud ühingut arendada. Vanameelsust on aga ikka meil veel liiga palju. Mida ma selle all pean silmas: ei usuta enda jõusse, tahetakse kuidagi, ma ei tea kuidas, seda saada, mis EL-s saadud on läbi streikide, ja ei olda aktiivselt oma õiguste eest väljas, vaid lastakse toimuda kurat teab millel. Ega revisjoni oma ühingutes viivad läbi ikkagi liikmed ise, mitte keegi kuskilt, kui liikmed on tegutsemisvõimetud, on seis ka selline nagu ise teha suudetakse. AÜ ei ole riigiasutus, vaid oma liikmete tahte väljendus.
Üle varju siin ei hüppa. Huvitav on siin vaadata näiteks Ida-Saksamaa ametiühingute arengut pärast Berliini müüri langemist. Kas nad, st Ida-Saksamaa aü-d, vabade läänlaste abil tegid kohe läbi muutused ja said streigivõimelisteks tugevateks ühinguteks. Natuke aega tagasi toimus Saksamaa IG metalli suur streik Ida-Sakasamaa töötingimuste parandamiseks. Aga kes alt vedasid ja streikima ei läinud, olid idasaklsased ise. Solidaarsust annab õppida ja EL –s on, kellelt eeskuju võtta.

messias, 30.08.2003 11:45
Mis siis on Teie arvates EESTI NOKIA ?????

KP: Eesti töötegija, kui ta oleks rohkem motiveeritud ja rohkem koolitatud ja kui ta oleks julgem, suurema eneseväärikusega ja ühinenud ametiühingusse.

peet, 30.08.2003 12:37
palun kolm head põhjust, miks peaksime liituma euroopa liiduga?

KP: 1. Rohkem töökohti, kuna kaubandus on tollideta ja investorite usaldus meie vastu tõuseb — on lihtsam siin oma tegevust arendada
2. Surve meie palkade tõusuks
3 EL inimväärsed standardid nii töö kui sotsiaalvaldkonnas saavad ka siin nõutud olema, au sisse toodud ja ellu rakendatud.
4. suurem solidaarsus (mis praktiliselt kajastub EL tasandil näiteks nii maksusüsteemides kui struktuurfondides), mis aitab vähemkindlustatuid (keda meil on enamus) paremini toime tulla

Kristjan, , 30.08.2003 18:28
Lugupeetud Kadi Pärnits! Olen invaliid, vanust 36 aastat ja 80 protsenti töövõimetust. Kas ma hakkan saama ka EL-is olles pensioni samamoodi kui praegu? Iseenesest loll küsimus aga vaevab mind siiski.EV on üks imelik asi see, et kui sul on midagi paratamatut küljes, tuleb iga aasta läbida VEK , juskui see haigus läheks järsku minema. Ma eitea, mida arstid loodavad, veel pole leiutatud ravi ei vähi, HIV, ega TBC jaoks.Kas riik hakkab suhtuma oma “kroonilistesse” paremini, me ei saa ju ise midagi ette võtta.

KP: Esiteks, kui seoses EL astumisega suurenevad meie palgad, on ka invaliidsuspensionide maksmiseks meil rohkme raha, st. maksu koguneb rohkem. Ka on pensionide, sh ka invaliiduspensionide jaoks ELis oma standard, st pension ei tohi olla väiksem kui nõutud % riigi keskmisest palgast. Enamasti on see suurus 40 % riigi keksmisest palgast. Kui keskmine palk suureneb, peaksid seega ka seetõttu suurenema toetused ja pensionid. Kohe aga ei juhtu midagi. Minu teada vaadatakse juba praegu ringi seda korda, mis nö kroonilistel ei nõuaks igaaastast VEK-is käimist. Ma väga soovin, et riik hakkaks puudega inimestesse paremini ja tervemalt suhtuma. Esimene asi on aga siiski eelarvelised eraldised nende ksüimuste paremaks lahendamiseks ja näis, mis uus, st Res Publica poliitika siis siin järgmiseks aastaks välja pakub, eks varsti saame teada. See tähendab ikkagi seda, et tõesti väga palju sõltub sellest, kuidas me ise ja riigi poliitika tervikuna nendesse küsimustesse suhtub.

Nõel., 30.08.2003 23:19
Miks statistika opereerib palkade puhul ainult aritmeetilise keskmisega, näitamata mediaani? Kelle kasuks selline statistika töötab? Kuidas ma saan tööandjaga palgaläbirääkimistel oma huvide eest seista, kui ma ei tea, palju sama kategooria töötajale naaberettevõtteski makstakse? Kas selles valdkonnas pole a/ühingutel võimalik töötajaid aidata?

KP: On võimalik aidata. Kui te kuulute aü-sse, siis saate palgaläbirääkimistel abi ja teavet palkade kohta nii elukutsete kui ettevõtete kaupa.
Keskmine töötab praegu suures piires meie, st töötegijate kasuks, sest meil on alampalga tõus läbi ametiühingute ja tööandjate keskliitude lepingu tänaseks seotud keskmise palga tõusuga. (Surve madalamate palkade tõusule seega suureneb), st EL põhimõtte kohaselt alampalk peab olema 40% keskmisest palgast riigis. Ka pensionid-toetused on enamasti või õigemini peavad olema 40% keskmisest palgast riigis.
Mediaan on madalam keskmisest ja kui see võtta arvestuste aluseks, siis jääks ka alampalk ja pensionid toetused madalamaks. Ametlik statistika lähtub ka EL-s keskmisest palgast riigis, mitte mediaanist. Ka EL õiglase palga poliitika lähtub sellest, palju inimesi saavad 68% keskmisest palgast ja palju alla selle. Õiglane on meie palgasüsteem siis, kui 5%, mitte rohkem, saavad tööotsjatest 68% riigi keskmisest palgast, ülejäänud peaksid saama 68 % riigi keskmisest palgast või üle selle. Meil on see töötajate osakaal, kes saavad palka alla normi, st 68% riigi keskmisest palgast — 40-45% Mis ei tähenda seda, et mediaaani ei peaks me ka välja arvutama.

konsa, 31.08.2003 16:21
kas eu-liidus on riigid võrdsed, suhtumine ja tingimused, riikidesse kui võrdsetesse.

KP: On küll võrdsed — nendesse suhtumine on võrdne ja tegutsemise põhimõtted ja ühised valitsemise põhimõtted on kõigi jaoks võrdsed. EL-s ei ole eri reegleid eri riikide jaoks EL ühises juhtimises. On üksikud erandid riikide liitumislepingutes, mis pole igavesed — meil näiteks põlevkivi energeetika kohta jms.
Kuid EL-s ei ületa riigid oma tegelikku rahvaarvulist, majanduslikku, territoriaalset ebavõrdsust. Oma olemuselt on riigid selles plaanis erinevad ja jäävad selleks ka ELs olles. St kui sul on vähe rahvast ja väike sisemajanduskoguprodukt, siis on sul see ka EL, st sa saad erinevates juhtorganites (mitte küll igas) ka vähem kohti, maksad vähem liikmemaksu ja saad vähem EL ühisestsolidaarsuset, st struktuurfondidest ka toetust.

töötu, 01.09.2003 08:43
Kui suur võiks olla töötu abiraha EL-is? Või vähemalt, kas ta tõuseb või langeb?

KP: Töötu abiraha EL-s sõltub palgast, mida saadi enne töötuks jäämist. Kuid palk erinevates Euroopa riikides on erinev (ca 7 korda kõrgem kui meil) ja ka see, kui suur on töötuskindlustuse suurus %-lt palgast, on erinev. Töötuskindlustuse tavaline suurus on enamasti 50% kuni 80% palgast. Osades riikides see % on alanenud (näiteks Rootsis ja planeeritakse Saksamaal), vähendatakse ka seda perioodi, millal töötuskindlustust saadakse. Need perioodid, kuni 3 aastat jne, on ka riigiti erinevad ja küllalt pikad ja nende lühendamisega tahetakse inimesi ergutada rohkem aktiivsemalt tööd otsima. Palgad EL riikides seevastu tõusevad, mitte ei alane.

veel tööl käiv, 01.09.2003 09:06
Kuidas laheneb seaduslikult eestlase suhtes Eesti olles EL-s töötu toetusraha Eestis mingi (mini)summaga,aga EL maades sõltuvalt varem teenitud palgast?

KP: Eestis on töötu abiraha suuruseks 400 krooni, ja see ei sõltu palgast. Kuid seda saame siis, kui jääme töötuks ja meil ei ole töötuskindlustusest (mis loodi kaks aastat tagasi) õigus saada kindlustust. Alates selle aasta algusest teeb siis vastavalt töötuskindlustuse seadusele töötukassa töötutele töötuskindlustuse väljamakseid. Töötukindlustuse suurus Eestis sõltub meie palgast. Töötuskindlustust saame 6 kuud 50% palgast ja edasi vähem. Meil ei ole seda töötuskindlustust saada õigus, kui meil ei ole kindlustussstaazi st. me pole aasta jooksul teatud päevade arvu töötanud enne töötuks registreerimist ja hüvise taotlemist või kui meie palgalt pole töötusmakseid makstud (1% palgalt). Me pole neid maksnud siis, kui oleme näiteks tööl juhtimislepingutega, FIE-na. Täpsemalt saab teavet Töötukassast.

Allar Õunapuu, , 01.09.2003 10:34
Kas te oskate välja tuua mõne negatiivse detaili ELi juhtimisstruktuurist?

KP: Liiga palju erinevaid komisjone, millede töös orienteerumine on kõrvalseisja jaoks pea võimatu.

maakas, 01.09.2003 16:07
Kas EL on mingi vägi ja võim, kes erafirma omanikule kehtestaka, et palk peab olema Euroopa keskmine? Ekspordist ei tasu udutada, meil enamus kaupa läheb ekspordiks ja just EL-i riikidesse.

KP: Võimu ja väge peale meie endi ja meie ühise läbirääkimisjõu ja streigi jõu ei ole, palka kohe ja palju EL meile ei anna.
Aga ELi kehtiv põhimõte on, et palk peab olema riigis õiglane. St et meie palgasüsteemid peavad toetuma meie võimetele, kvalifikatsioonile ja et enamus töötjatest peab saama vähemalt 68 % või üle selle riigi keskmisest palgast. Vaid 5% töötajatest tohib saada vähem kui 68% riigi keskmisest palgast. Meil on riigi keskmine palk 6700.- ja 68% sellest on 4556.- ja sellest summast saavad meil vähem mitte 5% töötajatest, vaid 45 % töötajatest. Seega aitavad EL põhimõtted, mis on kahtlemata meile survestavad, meie oma palgapoliitikat paremini ellu viia. Näide: EL valitseva põhimõtte järgi riigi alampalk peab olema 40% riigi keskmisest palgast. Meie alamapalk on täna kuskli 32% keskmisest. St. et vahe madalaima ja keskmise ja kõrgema vahel on liiga suur. Kuid tänu ka sellele EL põhimõttele on Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit lepingu sõlminud, et 2008 peab olema meie riigi alampalk keskmisest palgast 41%, see tähendab iga aasta alamate palkade tõstmist, et mahajäämust ja suurt palgaerinevaust vähendada (alampalk tõuseb %-lt iga aasta rohkem kui keskmine).
Aga seda euroopalikku õiglast palka ei saa me siis kui me üksi tegutseme. EL-s on selline palk tulnud läbi ametiühingute ja tööandjate igaaastaste lepingute ja ka streikide, enne kui meie inimesed, vähamelt -30% töötajatest, ei kuulu ametiühingutesse, sellist palgapoliitkat meil ei tule. Meil kuulub ametiühingutesse 15% töötajatest.
EL minnes tuleb aga kahtlemata meie võimaluste suurenedes mujale tööle minna, iseenesest surve ka Eesti palkadele: kui konkurentsis tahad püsida ja töötajat endale saada, tuleb ka vastavat palka maksta.
Palka pole võimalik oluliselt tõsta, kui meie tootlikkus on nii madal, kui ta on. Tervikuna tähendab see aga seda, et töötajaid tuleb paremini siiski motiveerida, kaasata ja tööd paremini organiseerida. Eesti väike hulk loovaid andekaid inimesi seab ka piirid meie nö uutele toodetele, et me oleksime huvitav oma toodete poolest muule maailmale. Siin aitaks siiski kaasa see, et suurema EL toetuse näol ja ka meie endi asjaliku poliitika toel suudaksime arendada teadus- ja hariduspõhise ühiskonna ja tootmise.

Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud vanemapalga seaduse eelnõus tehtud värske muudatus peaks innustama peresid saama järjest kaht last.

Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul pandi suhteliselt vahetult enne eelnõu valitsusse jõudmist sellesse säte, mis võimaldab viimase töökoha keskmise palga põhjal arvestatavat vanemapalka saada ilma vahepeal tööl käimata ka järgmise lapse puhul, kui see sünnib hiljemalt 2,5 aastat pärast eelmist last.

“Mõte on selles, et kui pere on otsustanud saada järgmise lapse paariaastase vahega, ei peaks ema käima vahepeal sellepärast tööl, et teenida välja töötasuga võrdne vanemapalk,” sõnas Täht BNS-ile.

Senise eelnõu järgi oleks teise lapse saanud ema, kes on seni esimese lapsega kodus olnud ega ole vahepeal tööl käinud, hakanud saama vanemapalka teise lapse puhul automaatselt miinimumpalga ulatuses. Seega võrdsustab muudatus eelmise väikelapsega kodusolekut võrdselt palgatööga.

Tähe sõnul valiti ajavahemik kaks ja pool aastat seda arvestades, et väiksema vahe puhul võiks see ema tervisele halvasti mõjuda ning pikem vahe hoiaks naisi liiga pikka aega töölt eemal. Lisaks lähtuti kõnealuse ettepaneku puhul Rootsi eeskujust.

Niiöelda tihedusepreemiaks kutsutud punkt puudutab Tähe sõnul ligikaudu 20 protsenti järgnevaid lapsi. Teisisõnu — praegu sünnib sellise ajavahega teine, kolmas või neljas laps peresse igal viiendal juhul.

Mingeid suuri muudatusi sünnikäitumises spetsialistid “tihedusepreemia” tõttu ei prognoosi.

Tähe sõnul hakatakse kõnealust punkti arvestama alates 1. jaanuarist sündinud laste kohta ning tagasiulatavat mõju sellel ei ole. See tähendab, et praegu väikelast kasvatavat ema, kes saab kahe ja poole aasta jooksul järgmise lapse, see punkt ei puuduta.

Rahvastikuministri nõuniku sõnul ei ole seega selle punkti tõttu tuleva aasta eelarves veel mingeid kulusid.

Täht lisas, et kuna vanemapalk ei ole seotud vanemate vanusega, võiks see motiveerida veel sündimata pesamunadele mõtlema ka neid peresid, kus juba kasvamas kaks koolis käivat last.


PRESSITEADE

Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule vanemahüvitise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on väärtustada väikelaste kasvatamist ja hüvitada väikelaste vanematele laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Valitsuse otsuse kohaselt on seaduseelnõus hüvitise suuruseks kuus 100% hüvitise saaja varasemast ühe kalendrikuu keskmisest tulust. Eelnõu kohaselt on hüvitise maksimumsuuruseks ehk 'laeks' kolmekordse Eesti keskmise ühe kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Prognoositav keskmine ühe kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatav tulu 2003. aastal on 5742 krooni (3 x 5742 = 17 172 krooni). Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgnevast päevast ning hüvitist makstakse ajani, mil sünnitushüvitise päevadega kokku täitub 365 päeva. Seega tagab sünnitus- ja vanemahüvitis kokku 12 kuu sissetuleku, kui ema jäi sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne eeldatavat sünnitustähtaega. Seaduse jõustumine on kavandatud 2004. aasta 1. jaanuarist. Loe lähemalt eelnõu kohta: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1

Kelle õigused suurenevad liitumisel — töötajate või tööandjate? Milliseid muudatusi on oodata seadustesse, kuidas muutub töökorraldus ja kes lahendab töövaidlused, küsis DELFI Sotsiaalministeeriumi tööosakonna jurist Ave Liitmäelt.

Ave Liitmäe: Nii nagu ka teiste valdkondade seadusandlust on ka tööelu puudutavat seadusandlust Euroopa Liiduga ühtlustatud juba 2000. aastast alates. Küsimus ei ole mitte liitumises vaid euroopaliku tööseadusandluse kehtestamises. Suures osas on Eesti tööõigus juba EL nõuetega vastavuses, nii et liitumisel suuri muudatusi selles vallas enam ei tule. Need on juba ära olnud.

Euroopa Liiduga liitumisel laienevad töötajate õigused teada asju, mis seni on suuresti kuulunud vaid ettevõtte juhtkonnale teadaoleva info hulka. See tähendab, et töötajatel on õigus teada nii ettevõtte majanduslikku kui töökorralduslikku külge, samuti personalipoliitikat puudutavaid küsimusi.
Veelgi enam — tööandjal on kohustus olulisemate muudatuste osas pidada nõu töötajate esindajatega. Nii on töötajatel võimalus avaldada oma arvamust juba muutuste planeerimise faasis ning saada oma küsimustele ja ettepanekutele tööandja põhjendatud vastused.

Tulevikus hakkab töötajate esindajate ja tööandjate koostööd reguleerima eraldi seadus, mille sisuks on sotsiaaldialoogi edendamine ettevõtte tasandil. Uus seadus reguleerib lisaks eelpool mainitule Euroopa töönõukogude kaudu töötajate õigusi informatsiooni ja konsultatsiooni saamisele rahvusvahelistes ettevõtetes — see tähendab neis ettevõtetes, mis tegutsevad Euroopa majanduspiirkonna ulatuses ja omavad tütarettevõtteid EL liikmesriikides. Seega hakkavad Euroopa töönõukogu puudutavad sätted kehtima nii mõningatelegi Eestis asuvatele välismaiste ettevõtete esindustele ja nende töötajatele.

Julgelt võib kinnitada, et Euroopa Liiduga liitumisel ei suurene tööandja õigus oma töötajaid kontrollida, lugeda nende elektronposti või kuulata pealt telefonikõnesid. Täna arutletakse EL tasandil hoopis selle üle, kuidas kujundada uus õiguslik baas, mis kehtestaks tulevikus ühtsed põhimõtted töötajate isikuandmete kaitseks töösuhetes ning tööandjate õigused-kohustused nende andmete töötlemisel.

Töövaidluste lahendamisega seotud küsimusi Euroopa Liidu õigusaktid ei käsitle — see on täielikult iga liikmesriigi siseasi. Meie Tööinspektsioon jätkab oma tööd kindlasti. Omad tööinspektsioonid tegutsevad ka kõigis EL liikmesriikides.

Juhul, kui inimene töötas välisriigis, lahendatakse ka töövaidused töökohariigi seaduste ja protseduuride kohaselt. Välisriigis töötavale inimesele kehtivad täpselt samad õigused ja protseduurireeglid nagu koduriigi kodanikele.

Euroopa Liidus pööratakse palju tähelepanu niinimetatud ebatüüpilistes töösuhetes olevate töötajate õigustele. See tähendab, et ka juhul, kui töötaja töötab osalise tööajaga või teeb tähtajalist tööd, kehtivad talle kõik samad õigused ja võimalused, mis töölepinguga ja täiskohaga töötajale.

Uusi tööelu puudutavaid seadusi on viimastel aastatel lisandunud kaks: Töö- ja puhkeaja seadus ning Puhkuseseadus. Mõlemad seadused kehtivad alates eelmisest aastast.

Euroopa Liidus kehtiv tööajanorm on keskmiselt 48 töötundi nädalas. Kui varem oli Eestis võimalik kohakaasluse alusel töötada ka 60 tundi nädalas, siis Töö- ja puhkeaja seaduse jõustumisega kohakaasluse alusel töötamise võimalus kadus.

Puhkuseseaduse üks suuremaid uuendusi on nn isaduspuhkus. See tähendab, et isal on õigus saada ema rasedus- või sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kaks nädalat täiendavat lapsepuhkust. Euroopa Liidu põhimõte on, et ka isal peab olema võimalik täies mahus lapse kasvatamisest osa võtta. Kuni 14-aastast last kasvatav lapsevanem saab kokkuleppel tööandjaga võtta aastas kuni kaks nädalat palgata lapsepuhkust. Samuti on lapsevanematel suuremad valikuvõimalused iga-aastase puhkuse aja määramisel — tööandja on kohustatud puhkusegraafiku koostamisel lapsevanemate soovidega arvestama.


Eelmisel nädalal avaldati (RTL 2003, 97, 1471) uued füüsilise isiku tuludeklaratsioonid, millest tuleb lähtuda 2003.a. residendist füüsilise isiku tulude deklareerimisel. Võrreldes varasemate aastatega on sel korral need tõesti varakult kehtestatud, mis annab maksumaksjale võimaluse juba maksustamisperioodil tutvuda sellega, kuidas teatud tulusid ja mahaarvamisi tuleb hiljem deklareerida.

Samas ei erine uued tuludeklaratsiooni vormid vanadest väga palju. Suuremas osas deklaratsioonides muudatusi peaaegu ei ole. Endiselt on vormid A, E, MM ja nende lisad. Vormid on veidi muutunud oma liigenduste poolest - näiteks on maksumaksja elu lihtsamaks tehtud sellega, et samas tabelis tuleb deklareerida nii need tulud, millelt väljamakse tegija on kohustatud arvestama sotsiaalmaksu kui need, millelt väljamakse tegija sotsiaalmaksu arvestama ei pea. Eelmise deklaratsiooni järgi pidi maksumaksja ise neil vahet tegema ja kandma vastavalt erinevatesse tabelitesse. Vaadates sotsiaalmaksuseaduse normitehnilist ülesehitust on selge, et igale maksumaksjale ei ole see võimetekohane. Seega uus määrus teatud määral lihtsustab tulude deklareerimist.

Sisulisematest muudatustest väärib märkimist tulumaksuseaduse muutmise seaduse (RT I 2003, 18, 105) § 1 p 1. See lisas tulumaksuseaduse paragrahvile 25 neljanda lõike, mille järgi last üksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib samal maksustamisperioodil tasutud eluasemelaenu intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata seejuures tulumaksuseaduse §-s 282 toodud piirangut, mis lubab mahaarvamisi kuni 100 000 krooni või kuni 50% maksustatavast tulust. Uues deklaratsioonis väljendub see vorm A tabeli 9.3 esimese lahtri viimasel real.

Fakt on muidugi see, et deklaratsioon maksukohustust iseenesest ei tekita ega vähenda, vaid kajastab teatud määral tulumaksuseaduses viimasel ajal tehtud muudatusi.

IMG KONSULTANT AS