Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

V I L L Y P A I M E T S

Ehkki toidukaup ja teenused maksavad Tallinnas tihti rohkem kui Riias või Vilniuses, korvavad hinnavahe meie kõrgem keskmine palk ja pension.

Äripäev võrdles koostöös Läti majanduslehega Dienas Bizness hindu nelja pealinna suures hüpermarketis märtsis-aprillis.

“Võrdlusest ilmneb, et keskmist palka saav Vilniuse elanik on kõige väiksema ostujõuga ja Helsingi elanik (ettearvatult) suurima ostujõuga,” ütles Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu. “Tallinna elanik on Balti riikide võrdluses enamiku kaupade võrdluses suurima ostujõuga.”

Laenude osas on Balti riikide elanike laenuteenindamise koormus tunduvalt kõrgem Helsingi elanike omast, arvestades nii intresse kui ka palga ja kinnisvara hinna suhet.

“Mis puutub kolme Balti riiki, siis vaatamata kohati ka üsna arvestavatele erinevustele üksikute kaupade hinnatasemes oleme kokkuvõttes kaupade ja teenuste hinnavõrdluses üsna ühel tasemel,” lausus Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. “Väikesed hinnaerinevused on tingitud nii erinevast maksupoliitikast kui ka konkurentsisituatsioonist konkreetses ärisektoris.”

“Kuna Eesti keskmine palk on kõrgem kui Lätis ja Leedus ning Tallinna külastab rohkem rikkaid, keskmist hinnataset kergitavaid välisturiste kui Riiat ja Vilniust, tundub olukord, kus hinnad kolme riigi pealinnas on üsna sarnased, tallinlase jaoks soodne,” ütles Puusepp.

“Võrdluses Helsingiga on erinevused märgatavalt suuremad ja hinnad põhjanaabrite juures valdavalt kõrgemad,” ütles Raul Puusepp. “Siiski on mitmete kaupade hinnaerinevused kahanenud olematuks.”

Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2004

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE

Tööinspektsioon alustas üleriigilist sihtkontrolli, mille eesmärk on
selgitada välja, kas ja kuidas järgivad tööandjad töö- ja puhkeaja seaduse
nõudeid ettevõtetes, kus töötatakse tööaja summeeritud arvestuse alusel ja
tehakse ületunde.
Sihtkontroll viiakse läbi 1.aprillist 1. detsembrini.
Maikuu teisel poolel (17-28.05) on üheaegselt kõigis maakondades
teemakohased kampaanianädalad.
Vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele on ületunnitöö töötamine üle
kokkulepitud tööajanormi (töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi
päevas ehk 40 tundi nädalas).
Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi
töötundide üldarvu ületavad töötunnid.
Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel.
Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi
neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas.
Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.
Töötajat võib tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni
ulatuses aastas järgmistel tingimustel:
1) tööandja ei nõua töötajatelt vastavate kokkulepete sõlmimist ja
täiendavast ületunnitööst keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt
töötaja olukorda;
2) täiendava ületunnitöö tegemine ei tekita üleväsimust ega kahjusta töötaja
tervist;
3) tööandja peab sellise töö tegijate üle eraldi arvestust ja esitab vastava
arvestuse tööandja asukoha (elukoha) tööinspektorile ning töötajaid
esindavale organisatsioonile nende nõudmisel;
4) töötajal on õigus keelduda täiendava ületunnitöö tegemisest ning tööandja
asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus täiendavat ületunnitööd keelata
või piirata, kui tingimusi või üldiseid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid
ei täideta.
Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare sõnul ei määra keskus
sihtkontrollimise tegevusalasid. Inspektsioonid ise otsustavad kohapeal oma
teadmistest lähtudes, kus eeldustekohaselt tehakse ületunde ning kasutatakse
summeeritud tööaja arvestust. Seega võib tööinspektoreid kohata reidide
ajal nii ehituses kui ka kaubanduses, tootmises või teeninduses.
Mõningaid tööandjaid kontrollitakse ette teatamata.
Kokkuleppel kohaliku inspektsiooni juhatajaga kontrollitakse osasid
tööandjaid väljaspool tööinspektsiooni tööaega.
Kontrollida võib ka korduvalt.
Kontrollimisel selgitatakse välja, kas ja kus on tööajakorraldus
fikseeritud,. missugune on tööajakorraldus - kas töötatakse ühes või mitmes
vahetuses, kas töötatakse üldise viiepäevalise töönädalaga, üleüldiste
puhkepäevadega laupäeval-pühapäeval või muudel järjestikustel
nädalapäevadel, kas on töötajaid, kelle puhul rakendatakse või peaks
rakendama lühendatud tööaega, kas on osalise tööajaga töötajaid. kas
peetakse tööaja arvestust, missugune on tööaja arvestusperiood, kas ajakava
koostamisel ja teatavakstegemisel on järgitud seaduses sätestatud nõudeid,
kas ja kuidas tehakse ületunnitööd, kas on ületunnitöö tegemise piirangutega
töötajaid, kas õhtusel ja ööajal töötamine vastab nõuetele, kas töötajatele
antakse vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks, milline on igapäevase ja
iganädalase puhkeaja kestus ja kas see vastab nõuetele.
Kontrollitakse töölepingut, tööajaarvestust, kollektiivlepingut (olemasolu
korral), vahetuse ajakava, töösisekorraeeskirja ning kauplemisluba, kui
kontrollitakse ettevõtet, kes seda vajab.
Kontrolli tulemused fikseeritakse kontrollaktiga. Vajadusel teeb
tööinspektor ettekirjutuse ning kohaldab sunniraha, mille ülemmäär on 10 000
krooni.
Sihtkontrolli tulemused üldistatakse ja analüüsitakse. Kokkuvõtte esitab
Tööinspektsioon sotsiaalministeeriumile ning töötajate ja tööandjate
liitudele, informeerides meedia kaudu ka laiemat avalikkust.

Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
Tõnu Vare

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2004

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

H E I G O K A L D R A
Manpower OÜ tegevjuht

Tööjõu renditeenus lisab tööturule paindlikkust, loob uusi töökohti ning vabastab paljud põhikohaga töötajad ülekoormusest. See omakorda peaks kasvatama inimeste rahulolu tööga ja seeläbi ka tulemuslikkust.

Ootused tööle ja töötajatele on muutumas. Järjest rohkem nõuab turg erinevaid spetsiifilisi oskusi ja uutmoodi töössesuhtumisega inimesi. Kui varem vastas teatud haridusele teatud positsioon ning palk, siis nüüd vajatakse konkreetseid oskusi ülesannete täitmiseks ja selle eest makstakse tulemusele vastavat tasu.

Uute arengutega käivad kaasas ka uut tüüpi töösuhted. Inimesed muutuvad oma valikutes järjest teadlikumaks ja hakkavad üha enam töökohti "tarbima". Võimaliku töökoha valikul on järjest olulisem kaubamärgi tuntuse kõrval ka ettevõtte põhiväärtused.

Üks võimalus paindlikumalt reageerida elu poolt pakutavatele võimalustele ning omandada kogemusi erinevates organisatsioonides on klassikalise püsiva töösuhte asendamine ajutise või projektipõhisega, näiteks rendisuhtega.

Euroopas põhineb umbes 3% kõigist töölepingutest rendisuhtel, Soomes umbes 0,5% ning nende osakaal kasvab jõudsalt. Eestis tähendaks see Põhjamaade näite varal mitut tuhandet töökohta ja Euroopa näitaja põhjal lausa paarikümmet tuhandet töökohta.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga suureneb kindlasti ka meil vajadus paindlikumate personalilahenduste järgi. Tööjõu renditeenuste kasv on arenenud riikides piisavalt selge trend ning selle positiivne mõju ühiskonnale tervikuna märgatav ja mõõdetav. See peaks ka Eestis tööhõive eest vastutavad ametnikud uutest võimalustest ja seadusandluse vastavast kohandamisest tõsiselt huvituma panema.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Ülo Toomsalu

Naised teenivad meestest ligi neljandiku võrra väiksemat palgatulu ning palgamiljonäridest vaid iga 16. on naine.

Mullustest sotsiaalmaksu laekumistest ilmneb, et enim ehk üle 30 protsendi ületab meeste palk naiste oma Harjumaal ja Ida-Virumaal ning väikseim ehk 17protsendiline oli see Põlvamaal, kirjutab Postimees.

Kuigi naiste keskmist palka mõjutas tuntavalt lastega kodus oldud aja eest makstav ülimadal sotsiaalmaks, olid sellest hoolimata palgavahed kõigi maakondade erinevates vanusegruppides selgelt meeste kasuks. Üheski vanusegrupis ei küündinud naiste keskmine palk Eesti keskmiseni.

«Naiste oluliselt madalamad palgad on tõsine probleem, mis tuleb viimaste aastate statistikast selgesti välja,» kommenteeris sotsiaalkindlustusameti direktor Külli Pedak. «Kuna naiste palgad on meestest oluliselt väiksemad, hakkavad tulevikus neile makstavad riiklikud pensionid samuti madalamad olema.»

Eile Riigikogus vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustab alates maist maksma ettevõtetel naistele ja meestele samaväärse töö eest võrdset palka. Statoil Eestis on selline reegel olnud juba aastaid firma kindlaks poliitikaks. «Ühiskonnas toimuvat jälgides jääb mulje, et me oleme üks vähestest firmadest, kes sellel põhimõttel oma palku määratleb,» märkis Kiviaed.

Naisjuhtide sõnul on naised samas ka sagedasti tööl ametites, kus ongi madalamad palgad ning väiksemad arenguvõimalused. Naised on ka meestest nõrgemad palgaläbirääkijad, mistõttu on sarnast tööd tegevatel meestel tihti kõrgem töötasu.