Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Indrek Kald

Isamaaliit soovib jagada tulumaksu kohalikuks ja riiklikuks, esitades täna Riigikogu menetlusse sellekohase eelnõu.

Riigikogu Isamaaliidu saadikürühm andis täna üle maksukorralduse muudatuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on kindlustada kohalikele omavalitsustele stabiilne tulubaas, kirjutab Postimees online.

Eelnõu kohaselt jagatakse senine tulumaks riiklikuks tulumaksuks ja kohalikuks tulumaksuks, mida käsitletakse omavalitsusmaksuna. Lisaks sätestatakse omavalitsusmaksuna ka maamaks. Eelnõu lähtub põhimõttest, et omavalitsusmaksud laekuvad kohalikule omavalitsusele.

Tulumaksu jagamine riiklikuks ja kohalikuks on Isamaaliidu programmiline eesmärk. Sama eesmärgi on sätestanud oma prorgammis Rahvaliit ning viimase poolt oli algatatud Riigikogu eelmise koosseisu ajal ka vastav eelnõu.

Tulumaksu riiklikuks ja kohalikuks tulumaksuks jagamise ideed on pooldanud ka Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2003

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Kai Kalamees

Võrdluses Mõõdukate vanemapalga ideega on valitsuskoalitsiooni pakutud emapalga variant kasulik igale viiendale sünnitajale, kui noorte emade sotsiaalne koosseis jääks eelmise aasta tasemele.

Võimuliit lubab alates 2004. aastast säilitada naistele pärast sünnitust 12 kuu jooksul nende senise palga ja maksta ilma sissetulekuta naistele sama kaua alampalka. Mõõdukad seevastu tahavad toetada kõiki sünnitajaid aasta vältel võrdselt keskmise palga suuruse summaga. Pärast maksude mahaarvamist tähendaks see igas kuus 4200 krooni.

Eile riigikogus Mõõdukate seaduseelnõu kaitsnud Katrin Saks märkis, et kui keskmist tasu makstakse kõigile, siis sellest võidaks üle 10 000 naise. “Valitsuskoalitsiooni välja käidud variant on aga kasulik 2500 naisele 13 000-st,” lisas ta.

Saks analüüsis vanemapalga ideed eelmisel aastal väljamakstud sünnitushüvitiste põhjal, mida naised saavad 140 päeva vältel oma töötasu alusel. Möödunud aastal oli Eestis 13 001 sünnitajat, kusjuures haigekassa maksis hüvitist 8430 naisele, kellest 2500 said keskmisest kõrgemat tasu.

Seda raha ei saa praegu ei tudengid, töötud ega ka näiteks esimese lapsega kodus lapsehoolduspuhkusel olevad emad. Suurimat – 3000-kroonist päevatulu teenis naine, kelle varasem igakuine sissetulek oli
60 000 krooni juures.

Võimuliidu poliitikud on veendunud, et just nende pakutud emapalga versioon koos teiste perepoliitiliste abinõudega toob Eesti välja demograafilisest kriisist. Peaminister Juhan Partsi sõnul ei ole see meede mõeldud mitte ainult laste toetamiseks, vaid ennekõike selleks, et soodustada järglaste saamist. “On selge probleem, et inimesed lükkavad lapse muretsemise edasi seetõttu, et nende varanduslik olukord oluliselt halveneb,” põhjendas ta aprilli lõpul riigikogu ees.

Mõõdukate hinnangul tooks lapsehooldustasu sõltuvusse seadmine eelnevast palgast juurde ebaõiglust ja süvendaks kihistumist. “Valga meditsiiniõde saaks sel juhul lapse kasvatamise eest kaks korda vähem raha kui Mustamäe haiglas töötav õde,” lausus Saks. Nii tõuseks tema prognoosi kohaselt ka esmasünnitusiga, mis aga omakorda vähendaks sündivate laste arvu. Rootsi kogemus näitab Saksa sõnul hoopis seda, et sünnitust lükatakse sageli edasi, et leida enne vanemapalga saamiseks tasuv töökoht.

Nii võimuliidu kui ka Mõõdukate variandid nõuavad aastas elluviimise korral riigi rahakotist kuni poolt miljardit krooni. Täpne summa sõltub sündivate laste arvust.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi juhtimisel käib juba mitmendat kuud vanemapalga seaduseelnõu koostamine. Eelnõu peab riigikogule esitamiseks olema hiljemalt 1. oktoobriks. Taktikalistel kaalutlustel ei lükanud võimuliidu poliitikud Mõõdukate eelnõu tagasi, mistõttu jõuab see ilmselt sügisel ka teisele lugemisele.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• Puhkuseseadus
• Raamatupidaja.ee

5. juunil toimus Rahvusraamatukogus seminar teemal “Puhkuseseaduse rakendamise ja puhkusetasu arvutamise aktuaalseid probleeme. Lektor Luule Käis rääkis puhkuste juriidilistest probleemidest, nimelt sellest, et puhkamine (puhkusel olek) ei ole kaugeltki palgatöötaja isiklik asi vaid seaduse järgi on puhkus nii töötaja õigus kui ka kohustus. Seega tööandjal ei ole õigust jätta puhkus andmata ja töötaja ei saa sellest loobuda.

Puhkuste kasutamine ei saa toimuda organiseerimatult, sest ettevõtte või asutuse normaalne töörütm peab olema tagatud (v.a kollektiivsed puhkused). Et see nii oleks, peab iga tööandja koostama puhkuste kasutamise järjekorra (ehk ajakava) kalendriaasta kohta ja tegema selle töötajatele aegsasti teatavaks (jaanuarikuu jooksul). Räägiti ka sellest, millised probleemid võivad praktikas tekkida kui tööandja pole puhkuste ajakava õigeaegselt teatavaks teinud. Oluline on ka puhkuste kasutamise kohta arvestuse pidamine ja arusaamine sellest, et puhkus (alammäär 28 päeva) on ette nähtud tööaasta, mitte kalendriaasta eest ja seda põhjusel, et edaspidi alates 2006. aastast võib tekkida olukord, et mingil põhjusel saamata jäänud puhkusepäevade võimaldamist ei saagi enam nõuda, sest nõudeõigus on aegunud. Kuna aegumise kulgemise algust loetakse tööaasta lõppemisest, on äärmiselt oluline et nii puhkuste planeerimisel kui ka puhkuse andmise vormistamisel oleks märgitud millise tööaasta eest see puhkus on.

Seminaril käsitleti ka puhkusetasu arvutamist ja väljamaksmist. Räägiti probleemidest, mis praktikas tekivad seoses sellega, et puhkusetasu arvutamiseks on 2 erinevat võimalust: töötaja on viimase 6 kuu jooksul saanud ainult põhipalka või lisaks sellele ka lisatasu ja/või töötulemustega seotud preemiat. Lektor selgitas, et praegu on tekkinud olukord, kus lisatasu või preemia arvessevõtmine võib kaasa tuua puhkusetasu suuruse olulise vähenemise. Lisatasude ja preemiate arvessevõtmise mõte ja eesmärk seisneb ju tegelikult selles, et lõpptulemus oleks töötajale kasulikum. Kui aga lõpptulemus on vastupidine, peaks raamatupidajal olema õigus ja kohustus teha arvutus ainult põhipalga järgi. Puhkusetasu arvutamise korda reguleeriv valitsuse määrus aga sellist kohustust ega õigust ette ei näe (seal räägitakse, et pooled võivad sellekohase kokkuleppe sõlmida kollektiiv- või töölepingus). Lektor soovitas selles küsimuses tugineda töölepinguseaduse §-le 14, mis võimaldab töötaja õigusi laiendada ka tööandja ühepoolse otsusega. See tähendab, et soodsama arvutusvariandi rakendamise peaks tööandja tegema kohustuslikuks kõikide töötajate suhtes. Sellega oleks tagatud, et puhkusetasu arvutatakse kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte järgi.
Erinevate võimaluste selgitamiseks esitati näiteid, ning võrreldi saadud tulemeid.

Lisaks tõi lektor välja ka mitmeid erisusi, mis võivad esineda puhkusetasu arvestamisel (nt. lapsehoolduspuhkuselt või tegevteenistusest naasnud töötaja korral jne).

Raamatupidaja.ee
12.06.03

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

TALLINN, 11. juuni (EPLO) - Rahandusministeerium saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu sisaldab mitmeid muudatusi, mis tulenevad Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepingust. Näiteks näeb eelnõu ette järgneva kolme aasta jooksul tulumaksumäära langetamise kuni 20 protsendini, maksuvaba tulu järk-järgulise tõstmise 1000 kroonilt 2000 kroonini kuus.

Eelnõu järgi tõuseb 2004. aastast tulumaksuvaba miinimum 1400 kroonini kalendrikuus ehk 16 800 kroonini aastas ja tulumaksu määr langeb 24 protsendni, 2005. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 1700 kroonini kalendrikuus ehk 20 400 kroonini aastas ja tulumaksu määr alaneb 22 protsendni ning 2006. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 2000 kroonini kalendrikuus ehk 24 000 kroonini aastas ja tulumaksu määr alaneb 20 protsendini.

Samuti näeb eelnõu ette residendist füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava osa järk-järgulise suurendamise. Taoline muudatus tuleneb koalitsioonilepingust ning peaks välistama maksumäära langetamisest ja maksuvaba tulu tõstmisest põhjustatud kohalike omavalitsuste tulude vähenemise. Kuna vastavad arvutused ei ole veel lõplikult valminud, siis vastavaid protsendimäärasid esimesele kooskõlastusringile saadetud eelnõus ära toodud ei ole.

Tööjõu vaba liikumise soodustamiseks vabastatakse näiteks pikemaajaliselt välismaal töötamise eesmärgil viibinud Eesti residendi teenitud palgatulu Eesti tulumaksust. Seda juhul kui inimene oli välismaal vähemalt 183 päeva ükskõik missuguse 12-kuulise perioodi jooksul ning tõendab, et tema palgatulu on välismaal juba maksustatud.

Alates Euroopa Liiduga liitumisest ei maksustata füüsilise isiku saadud hoiuseintresse ka juhul, kui need on saadud mõne teise liikmesriigi krediidiasutuselt.

Eelnõu kohaselt sätestatakse tulumaksuseaduses põhimõte, mille kohaselt ei loeta füüsilise isiku maksustatavaks tuluks seoses teise isiku või asutuse tegevusega tehtud kulude hüvitamiseks saadud summasid, kui nimetatud füüsiline isik ei saa sellest rahaliselt hinnatavat hüve ning kulud on dokumentaalselt tõendatud.

Mitmeid täpsustusi tehakse vara võõrandamisest saadud kasu arvutamisel. Näiteks saab eelnõus sisalduva muudatuse kohaselt füüsiline isik metsa raieõiguse võõrandamisel saadud tulust edaspidi maha arvata ka metsa uuendamiseks tehtud kulutusi.

Lisaks eelnimetatutele sisaldab eelnõu ka arvukalt muid muudatusi, millest suur osa on tehnilist laadi.