Artiklid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile Tervisekassa rahastavate teenuste loetelu muudatused, millega hakatakse alates 1. juulist rahastama mitmeid uusi teenuseid. Olulise muudatusena hakatakse rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega meditsiinilise töö jaoks.

„Juulist jõustub mitu olulist muudatust, mis aitavad tugevdada perearstiabi. Tervisekassa suurendab perearstidele nimistu patsientide eest makstavat pearaha ning hakkab tasuma tervisekeskustesse tööle võetud kliiniliste assistentide ja registraatorite töö eest, et vabastada seeläbi pereõdedele ja -arstidele aega meditsiinilise töö jaoks ja parandada perearstiabi kättesaadavust. Samuti lisanduvad uued teenused riskipatsientide paremaks jälgimiseks ja vaimse tervise probleemidega laste aitamiseks,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Tervisekassa suurendab ka kollektiivleppele vastavalt üldkuludeks ettenähtud summasid tervishoiuteenuste hindades.“.

Edasi loe:https://tervisekassa.ee/uudised/tervisekassa-vabastab-pereodede-ja-arstide-tooaega-meditsiinilise-too-jaoks

Lugeja küsib: Väänasin reedel enne tööpäeva lõppu tööd tehes jala välja. Valu ei olnud suur ja jätkasin töötamist. Nädalavahetusega jalg ei paranenud ja esmaspäeval tundsin, et valutava jalaga tööd teha ei saa ja läksin arsti juurde. Nüüd tööandja ütleb, et ta ei usu, et jalg sai viga reedel tööd tehes, kuna arsti juurde läksin alles esmaspäeval ja ta ei loe seda tervisekahjustust tööõnnetuseks.

Ka kaugtöö puhul tuleb kokku leppida aeg, millal suheldakse

Nö pidevalt reageerimisvalmis olemine on muutunud täna paljudes töökohtades paratamatuks reaalsuseks, kuigi seadus seda ei luba.

Võimalus suhelda igal ajal ja hetkel tekitab töötajates survet olla pidevalt valmis tööandja kõnesid vastu võtma ning kirjadele ja sõnumitele reageerima. Juhul kui ülemus töövälisel ajal helistab või sõnumeid edastab, võib töötajal paratamatult tekkida tunne, et vastamata jätmine on ebaviisakas või seab ohtu tema suhted tööandjaga. Selline olukord tekitab omakorda töötajas pideva valmisoleku, mõjutab negatiivselt töö- ja pereelu ning võib kaasa tuua ärevuse, stressi ja läbipõlemise.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120189530/paeva-teema-seili-suder-seaduse-jargi-ei-tohigi-tootaja-olla-kogu-aeg-ulemusele-kattesaadav

Euroopas arutatakse, kas on vaja reguleerida töötaja õigust end n-ö välja lülitada. Ühes riigis võib ettevõtja segamise eest trahvi saada.

Õigus end välja lülitada tähendab lihtsustatult seda, et tööandja ei tohi töötajat väljaspool kokkulepitud tööaega tülitada e-kirjade, sõnumite ega ka telefonikõnedega. Ka töötaja ukse taha ei tohi ilmuda, et järgmine tööülesanne paberil või suusõnaliselt üle anda. Riikide senised määrused puudutavad siiski tehnoloogiliste vahendite abil suhtlemist. See on eriti oluliseks teemaks muutunud ajal, kui kodukontoris töötamine on väga populaarseks saanud.

Edasi loe:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120188868/oigus-end-valja-lulitada-euroopa-komisjon-voib-peagi-meie-tooellu-sekkuda

 

Tartu ülikooli rektori uut ametiaega sisustavad peamiselt rahamured, ent tegeleda tuleb ka tudengite doktorantuuri saamisega.

Tartu ülikool valis läinud kuul endale uue rektori. Kolmest kandidaadist osutus valituks Toomas Asser, kes alustab augustis oma teist ametiaega. Järgmisel viiel aastal peab ta tegelema raskete teemadega, nagu õppejõudude palgad, doktorantide töökorraldus ja tudengite rahamured, ent rektor suhtub tulevikku siiski optimistlikult.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120188382/toomas-asser-ei-ole-normaalne-et-ulikooli-oppejoud-saab-vahem-palka-kui-alustav-noor-opetaja