Artiklid

Puhkusegraafik tuleb koostada esimese kvartali jooksul ja teha töötajatele teatavaks hiljemalt 31. märtsiks.

Puhkuste ajakavasse märgitakse töötaja põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Samas ei välista seadus võimalust puhkuste ajakavas ette näha muid seadusega ette nähtud puhkusi, näiteks lisapuhkust sügava puudega isiku töötavale lähedasele või määratud hooldajale. Sellisel juhul antakse muud puhkuste ajavakavas ettenähtud puhkused vastavalt kinnitatud ajakavale. Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/01/25/puhkuste-ajakava-peab-valmima-esimese-kvartali-jooksul

  • Paljude organisatsioonidel pole endiselt läbipaistvat tasusüsteemi.

  • Sooline palgalõhe on Eestis iga aastaga vähenenud, kuid see on Eestis endiselt üks Euroopa suuremaid.

  • Õiglase palga juures tuleb arvestada ka turuolukorda, mitte ainult töötajate võrdset kohtlemist.

Ehkki juhid alati ei plaani meestöötajatele rohkem palka maksta, see pahatihti lihtsalt juhtub nii

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120133588/ilmar-pohjala-eestil-on-oiglase-tootasu-vallas-ikka-pikk-tee-minna-oiglane-ei-tahenda-vordset

Hambaravitöötajate palk jääb Eestis keskmiselt 3000 euro juurde, kuid mustvalgele kirjutatud andmed näitavad kätte kümneid hambaravikliinikuid, kus töötajate tasu jääb alla 1000 euro kuus.

Paljud arstid seletavad väikest palka osalise tööajaga, mis on aruandes täistööajaks märgitud, kuid maksuamet näeb valdkonnas ka ümbrikupalku ning dividendi võtmist palga maksmise asemel.
Tartu Dentalplaneti Hambaravi hingekirjas on üks töötaja, kelle keskmine kuupalk jääb 600 euro juurde. Kuidas selline palganumber tekib, ettevõtte omanik ja hambaarst Roman Peets täpsemalt rääkida ei taha. “Ma olen praktiseeriv hambaarst, sellistele küsimustele ma ei oska vastata,” sõ

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/01/24/hambaarstide-palgad-logisevad-maksuamet-voitleb-umbrikupalga-ja-outajatega

Praegu mõtlevad poliitikud ainult valimistele ja endiselt ei taha keegi mõista, et ehitussektori päästaks kriisist ja koondamistest see, kui riik annaks sektorile tööd, rääkis Ehitustrusti juht Kaido Somelar.

“Terve saalitäis inimesi istub ja kõik on targad. See ongi asja kurb pool, et kriisi ajal peab andma sektoritele tööd, et sellest kriisist läbi tulla. Andes tööd, jõuab ka palk töötajateni ja ei ole see koondamine esmatähtis,” ütles Somelar Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/saated/2023/01/24/kaido-somelar-riik-peab-andama-ehitajatele-tood-et-kriisist-labi-tulla

 

Suur osa Jürgen Ligi 3. jaanuaril avaldatud arvamusloost tervisekulude maksusoodustuse kohta tiirles ümber inimeste liikumisharjumuste ja spordi, jättes unarusse ühiskonna laiemad vajadused, mis aitaksid suurendada töö efektiivsust ja samal ajal edendada tervist. Selleks ei pea olema tingimata sport.

Nii riigi kui ka tööandja huvid on ühised: füüsiliselt ja vaimselt terve töötaja, kes suudab iseenda eest hoolt kanda ja annab oma panuse ühiskonna toimimisse.

Edasi Loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120133128/sirli-spelman-palgad-ja-hinnad-on-viie-aastaga-tousnud-suurendada-ja-laiendada-tuleb-ka-tervisekulude-maksusoodustust