Artiklid
- Üksikasjad
BNS
Eesti tööjõukulude kasv oli neljandas kvartalis 8,2 protsendiga üks Euroopa Liidu suurimaid. Eestist enam kasvas see neljas liikmesriigis.
Tööjõukulud tunnis kasvasid neljandas kvartalis aastaga enim 14,3 protsenti Rumeenias, 12,2 protsenti Bulgaarias, 8,6 protsenti Ungaris ja 8,3 protsenti Leedus. Neile järgnesid 8,2 protsendiga Eesti ja 7,2 protsendiga Läti, selgub Eurostati andmetest.
Kulud vähenesid kahes liikmesriigis – 0,7 protsenti Soomes ja 0,2 protsenti Itaalias.
Euroalal tervikuna oli tööjõukulude kasvuks 1,5 protsenti ja Euroopa Liidus 2,3 protsenti.
- Üksikasjad
Triin Ärm
vanemtoimetaja
Miks lõpetavad perearstid üldjuhul haiguslehed ära reedese päevaga, kui töötaja asub esmaspäeval taas tööle? Kuigi haiguslehtede arvestus käib kalendripäevade järgi ja haiguslehte pühapäeval lõppenuks märkides oleks töötajale soodsam.
Küsimusega toimetuse poole pöördunud lugeja sõnul on temagi perearst haiguslehe lõpetamisel küsinud, kas nädalavahetusel oleks ka graafikujärgne tööpäev. Kui jah, siis läheb ka see haiguslehele, kui ei, siis lõpetatakse haigusleht reedese kuupäevaga. Lugeja lisas, et väidetavalt tegevat haigekassa trahvi perearstile, kui nädalalõpp ka haiguspäevadele lisada.
Vastab perearst ja Eesti Perearstide Seltsi liige Vanda Kristjan.
Artikkel jätkub, edasi saab logeda postimees.ee
- Üksikasjad
Rain Resmeldt Uusen
Iga kümnes Eesti suurimaist ettevõtetest on 2018. aasta esimese kolme kuu jooksul tõstnud kõigi töötajate palka. Viiendik neist andis palgalisa vaid parimatele töötajatele, selgus CV-Online poolt hiljuti läbi viidud küsitlusest suurte ja aktiivselt värbavate ettevõtete seas.
Sel aastal saabunud palgatõusu kinnitas ka iga neljas lugeja Nipila tööelublogis.
Palgatõusu suuruse kohta selgub, et 5-protsendiline palgatõus jõudis töötajateni pea viiendikus Eesti ettevõtetest ja iga kümnendas ettevõttes tõusis palk kuni 10%. Uuringus osales ka üksikuid ettevõtteid, kus palgatõus oli suurem kui 16%.
Artikkel jätkub, edasi loe nipila.ee
- Üksikasjad
03/16/2018
Tööinspektsioon kontrollis tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmist 76 põhikoolis ja gümnaasiumis. Inspektorid tuvastasid 347 rikkumist ja tegid 69 ettekirjutust. Enim probleeme oli korrast ära treppide ja koridoridega. Puudulikuks osutus ka õpetajate tervisekontrolli korraldus.
Koolides juhtub enim tööõnnetusi komistamise ja kukkumise tagajärjel. Seetõttu keskenduski sihtkontroll liikumisteede ohutusele. Tähelepanu pöörati ka töökohtade ergonoomiale, tervisekontrollidele ning töökeskkonna juhtimise süsteemi toimimisele.
Ligi pooltes kontrollitud koolides olid liikumisteed ohtlikud: esines ebatasasusi, trepiastmed või põrandakattematerjal oli katkine, koridorid alavalgustatud, põrandal vedelesid juhtmed või oli koridorides liikumine takistatud. 12% koolides oli probleeme ventilatsiooniga: see oli kas liiga nõrk, liiga tugev või puudus üldse. Mitmes keemiaklassis puudus väljatõmbesüsteem. Probleeme esines ka tööruumide alavalgustusega. Tõsiselt jättis soovida töötajate tervisekontrolli korraldus, sest vaid 16% kontrollitud koolide töötajad olid käinud töötervishoiuarsti juures. Pea pooltes külastatud koolidest oli varasemalt juhtunud tööõnnetus. Paraku ei olnud mitte kõikjal tehtud õnnetusest järeldusi, kuidas sarnaseid olukordi tulevikus vältida.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleb koolijuhtidel töökeskkonnale suuremat tähelepanu pöörata. „Nii mitmeski koolis nägime probleeme, mille parandamine nõuab kooli omanikult investeeringut, et parandada katkised trepid ning tagada vajalik ventilatsioon. Samas saab mitmed ohuolukorrad parandada ka väheste vahenditega, korjates vedelevad juhtmed maast ning hoides käiguteid vabana,“ ütles ta. „Sihtkontrolli tulemustest edastasime ülevaate ka kohalikele omavalitsustele ning haridus- ja teadusministeeriumile. Ohutum töökeskkond õpetajatele vajab koolide omanike suuremat tähelepanu. Hoolimine õpetajate tervisest ja ohutusest loob turvalisemad olud ka õpilastele ning kooli külalistele,“ lisas Maripuu.
Eelmisel aastal registreeriti haridusasutustes 155 tööõnnetust, mis valdavalt olid põhjustatud kukkumisest ja komistamisest. Selliste õnnetuste tõttu on töötaja töölt eemal keskmiselt enam kui 20 päeva.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektorid 76 kooli Harjumaal, Järvamaal, Läänemaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
- Üksikasjad
Alates 2010. aastast on tööandja brändingu agentuur Instar korraldanud igal aastal Eesti põhjalikumat noorte tööootuste uuringut. Igal aastal on tuhanded Eesti tudengid ja kutsekoolide noored jaganud ootusi tööandjatele ning hinnanud Eesti organisatsioonide atraktiivsust neile potentsiaalse töökohana.
Artikkel jätkub, edasi loe sekretar.ee
Lehekülg 747 / 1633
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee