Artiklid
- Üksikasjad
Maria Joost
reporter
«Praegu käib McDonaldsis kampaania, et kui sa 90 sekundiga oma toitu kätte ei saa, siis annab McDonalds sulle tasuta Big Mac burgeri. Kas see burger läheb töötajate palgast maha?» küsis lugeja.
Vastab McDonalds Baltikumi tegevdirektor Vladimir Janevski:
«Meie töötajate motivatsioon on meie prioriteet ja lükkame kategooriliselt ümber väite, mille kohaselt järgnevad töötajate jaoks negatiivsed rahalised tagajärjed McDonalds McDrive külastajate teenindamise venimisel üle lubatud 90 sekundi. Ettevõte katab kogu Big Mac burgerite maksumuse.»
- Üksikasjad
03/06/2018
Tööinspektsioon teeb täna Riigikogus ülevaate eelmise aasta töökeskkonnast Eestis. Eelmisel aastal toimus 5184 tööõnnetust ehk 14 tööõnnetust päevas. Oma elu kaotas tööpostil üheksa inimest.
Eelmisel aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus üheksa inimest. Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed. Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ning kaubanduses. Tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot. Maakondlikult olid õnnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. Väljaspool Eestit juhtus enim õnnetusi meie töötajatega Soomes.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul näitab kasvutrendis raskete tööõnnetuste arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu. „Analüüsist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete tööõnnetuste osakaal, kus töötaja pidi vigastuse tõttu töölt eemale jääma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii tööandjale, riigile kui ühiskonnale tervikuna. Rääkimata inimesest endast ja tema lähedastest, kes kahju kannavad,“ ütles ta. „Tööõnnetuste uurimine kinnitab, et pea kõiki õnnetusi oleks olnud võimalik ennetada. Selleks peab tööandja kehtestama ohutusjuhised, mida töötajad peavad järgima. Eelmisel aastal nägime, et üha enam tööandjaid hindab töökeskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see trend jätkub ka sel aastal,“ lisas Maripuu.
2017. aastal oli Eestis ligi 699 000 tööturul aktiivset inimest. Tööinspektsioon teostab järelevalvet ettevõtete üle, kus on vähemalt üks töölepinguga töötaja või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettevõtteid oli eelmisel aastal 54 652. Tegutsevaid ettevõtteid oli enim kaubanduses, ehituses ning kinnisvaras.
Tööinspektsioon tutvustab töökeskkonna ülevaadet Riigikogu sotsiaal- ja majanduskomisjoni ühisistungil Riigikogu konverentsisaalis 6. märtsil kell 14. Istung on avalik ja otseülekannet sellest saab jälgida Riigikogu kodulehel www.riigikogu.ee Töökeskkonna ülevaatega saab tutvuda SIIN
Sotsiaal- ja majanduskomisjoni ühisistungil tutvustas Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu möödunud aasta töökeskkonna ülevaadet, mida saab järelvaadata SIIN https://www.youtube.com/watch?v=v6ecbDHygKE
- Üksikasjad
PM Tarbija
Kuigi võiks arvata, et palk ja raha on tööl kõige olulisemad, hindavad Eesti töötajad head sisekliimat tööl hulga olulisemaks.
Eesti töötajad hindavad head sisekliimat töökohas kõrgemalt kui töötasu, selgub CV-Online-i peatselt avaldatavast TopTööandja uuringust.
Inimestest, kes valisid uuringus parimaks tööandjaks enda praeguse või endise tööandja, nimetas pea iga kolmas põhjuste seas tööl kogetud head sisekliimat. Järgnesid motiveeriv töötasu ja professionaalne juhtkond. «Eesti inimesed eeldavad tööandjalt rohkem kui lihtsalt palka,» kommenteeris CV-Online-i tööturuekspert Rain Resmeldt Uusen. «Uuring kinnitas ka, et mida kvalifitseeritum töötaja, seda kõrgemad tema nõudmised tööandjale on.»
Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest
- Üksikasjad
Maria Joost
reporter
«Peame katusele lund rookima minema. Kas alati peab kasutama turvarakmeid, isegi lamekatusel ja olukorras, kus katuseäärele ei lähene?» küsis lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indek Avi:
«Kui lamekatusel lume või jää eelmaldamisega on oht alla kukkuda, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. Allakukkumise ohu hindamisel tuleb arvestada kõigi töös ettetulevate olukordadega. Kui töö käigus on võimalik alla kukkuda, tuleb turvarakmeid ja muid ennetavaid meetmeid kasutada.
Artikkel jätkub, edasi loe Postimehest
- Üksikasjad
Maria Joost
reporter
«Sikupilli Prisma on nüüd ööpäev läbi lahti, kuid iseteeninduskassas ei saa maksta? Kas see poleks mugavam?» küsis lugeja.
Vastab Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Piret Lankots:
«Alates laupäevast saab Sikupilli Prisma iseteeninduskassades kauba eest tasuda kella 23-01ni. Esimesel kahel ööl polnud iseteeninduskassa avatud kuna me ei osanud oodata nii suurt klientide hulka ja selle jaoks teenindavaid inimesi ei olnud kohal. Aga saime peagi aru, et tavakassadest ei piisa ja külastajate suur hulk kella 23st kuni üheni vajab ka iseteeninduse avamist. Peale kella üht öösel väheneb külastajate hulk ja piisab ka ühe tavakassa lahti hoidmisest.»
Lehekülg 749 / 1633
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee