Artiklid

Tööinspektsioon kontrollis 56 pandipakendite vastuvõtupunkti üle Eesti. Avastati 264 rikkumist, millest 136 kohta koostati ettekirjutus. Keelustati kolme taaratagastusautomaadi kasutamine.

Pandipakendi vastuvõtupunktide sihtkontrolli käigus kontrollisid tööinspektorid töövahendite ja liikumisteede korrasolu, töökohtade sisekliimat, kemikaalide ohutust ning isikukaitsevahendite kasutamist. Enamikes kontrollitud töökohtades olid liikumisteed puhtad. Piisavalt oli ruumi taaratagastusautomaatide puhastamiseks ning juurdepääs automaadi juhtimisseadmetele oli vaba.

Vajakajäämisi oli aga palju. Vaid kolmes vastuvõtupunktis ei esinenud ühtegi rikkumist. Kõige probleemsemaks osutus töökohtade sisekliima, kemikaalide ohutuse tagamine ja esmaabivahendite kättesaadavus. Pea veerandis kontrollitud kohtadest töötati külmades tingimustes. Pooltes kohtades polnud töötajad saanud vajalikku kaitseriietust. Kaitsekindad olid sageli valed ning mõeldud kaitseks mehaanilise, mitte keemilise ohuteguri eest. Pooltes kontrollitud kohtades puudusid esmaabivahendid.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul oli mõneti ootamatu, et pandipakendite tagastuspunktide töökeskkonnas nii palju puudusi esineb. „Keskkonnasäästlik eluviis ning taaskasutus on muutumas iseenesestmõistetavaks elu osaks. Ära aga tohi unustada töötajaid, kes aitavad meil käituda keskkonnasõbralikult,“ ütles ta. „Kontrolli tulemused näitavad, et pakendeid vastu võtvate töötajate töökeskkonda tuleb oluliselt parandada, et töötamine oleks ohutu ning tervist hoidev. Õiged kaitsevahendid, sobilik temperatuur, kätepesuvõimalus ning esmaabivahendid peavad olema tagatud igas töökohas,“ rõhutas Maripuu.

Tööinspektsioon kontrollis pandipakendi vastuvõtupunkte kõigis maakondades peale Hiiumaa.

Tööinspektsioon pakub tööandjatele võimalust kutsuda ettevõttesse töökeskkonna konsultant, kes annab nõu parema töökeskkonna loomisel. Teenus on tööandjatele tasuta.

Kaja Koovit

Uuringu järgi eeldatakse, et vanemate töötajatega peabki niimoodi käituma, sest nad peavad oma koha tööturul noorematele loovutama.

Sellised praeguses demograafiliselt keerukas ja tööjõunappuses vaevlevas olukorras üllatavad ja tõsised järeldused selgusid Eesti avatud ühiskonna instituudi uuringust. „Jah, need on karmid tulemused,” lausus instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja Iris Pettai. Ta lisas, et Eesti on veel kaugel vanemaealiste väärtustamisest ja võrdväärsest kohtlemisest.

Iga neljanda vastaja arvates on nooremad eelistatumas seisus. Ainult 4% vastajaid väitis, et nende kollektiivis eelistatakse vanemaid. Pettai märkis, et vaid poolte uuringus osalejate sõnul ei ole nende töökollektiivis vanuselist diskrimineerimist. „Kui vaid pooled ütlevad, et neil ei ole vanuselist ebavõrdset kohtlemist, siis see näitab, et see teema on probleem,” tõdes ta.

Artikkel jätkub, edasi loe arileht.delfi.ee

Sõnavalik ja kirjavahemärgi kasutamine võib teinekord lause sisu täielikult muuta. Eriti oluline on teksti üheselt mõistmine tööalastes ja ametlikes tekstides.

Artikkel jätkub, edasi loe sekretar.ee

Heli Raamets

Lähiaastatel on ainuüksi Tallinnasse vaja juurde tuhandeid müüjaid, kuid puudus on neist juba praegu. Mis nipiga meelitatakse inimesed sektorisse, mille maine pole kiita ja kus inimesed unistavad palgast, mida teiste alade töötajad peavad väga kehvaks?

Eesti kõige levinum amet viimase rahvaloenduse andmetel on müüja-klienditeenindaja ning nende armee näib aina suurenevat – kuigi üle 20 000 inimese töötab müüjana, on neid ikkagi veel paar tuhat puudu.

Enamik sellest müüjateväest istub armetus palgalõksus, millest pääsemiseks pole omanike poolt vaadates muud võimalust, kui väljast sisse tuua odavamat tööjõudu.

Ent kuidas see praeguste müüjate olukorda leevendaks, kui ka nende kasinapalgaline töökoht ära võetaks?

Artikkel jätkub, edasi loe maaleht.delfi.ee

Heli Raamets

Müüjate puudus, pikad tööpäevad ja madal palk on probleemid, millega tuleb praegu silmitsi seista. Maaleht uuris kümnelt eksperdilt, mida nende muredega ette võtta ning lõpuks koorus välja viis lahendusvarianti.

Enamik poekette väidab, et müüjatel on võimalik teenida suuremat palka, kui nad omandavad lisaoskusi ja on võimelised näiteks teenindama kassas kliente, tellima kaupa, töötama sooja toidu letis või täitma riiuleid.

Artikkel jätkub, edasi loe maaleht.delfi.ee