Artiklid
- Üksikasjad
Harri Taliga
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
Kas Eesti võiks alampalgast loobuda?
Minu selge ja ühemõtteline vastus on - kindlasti mitte! Esiteks on alampalk absoluutne miinimum, millest vähem kellelegi maksta ei tohi. Sellise miinimumi kaotamine ei parandaks mitte kuidagi ühegi töötaja olukorda.
Teiseks on Eestis väga palju sotsiaalselt vastutustundetuid tööandjaid, kellele ainus nurgakivi palga maksmisel ongi üleriigiline alampalk. Kui palgasüsteemid tagavad töötajale ainult alampalga, siis tegutsevad tööandjad ise selle nimel, et üleriigiline alampalk säiliks kaua.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4161/arv_kysitlus_416101.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Sain kirjaliku koondamisteate. Pakuti teist tööd, aga seda ma ei soovinud vastu võtta. Firma maksab hüvitisena kahe kuu keskmise palga. Telefon, millele vastamine oli üks tööülesannetest, suunati mujale ja ma ei saa sellele enam vastata. Minu küsimused:
Ilona Torn, tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist:
Kas mul on õigus enne koondamist puhkus välja võtta?
Puhkust saab töötaja puhkuste ajakava põhjal, mille tööandja koostab iga kalendriaasta kohta ja teeb teatavaks jaanuaris. Poolte kokkuleppel võib ajakava muuta. Kui tööandja pole puhkuste ajakava koostanud puhkuseseaduse § 15 1. lõike järgi, on töötajal õigus sama paragrahvi 4. lõike alusel jääda puhkusele enda valitud ajal, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
Asjaolu, et tööandja on töötajat teavitanud koondamisest, ei takista töötajat minemast puhkusele, kui puhkuste ajakava seda ette näeb. Kui töötajal jääb puhkus kasutamata, siis puhkuseseaduse § 25 järgi on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Kas mul on võimalus ise otsustada, kas soovin pärast koondamisteate saamist lahkuda töölt päevapealt või olen kohustatud käima tööl kaks kuud?
Kui tööandja on teavitanud töötajat koondamisest, lõpetatakse tööleping tööandja algatusel töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel töötaja koondamise tõttu.
Nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale lepingu lõpetamise hüvitist TLSi § 90 1. lõike järgi. Kui aga töötaja soovib töölepingu lõpetada omal algatusel, lõpetatakse tööleping TLSi § 79 alusel, mis on töötaja algatusel töölepingu lõpetamine. Sel juhul töölepingu lõpetamise hüvitist TLSi järgi ei saa.
Kui aga töötaja, olles saanud tööandjalt koondamisteatise, lahkub töölt omavoliliselt päevapealt avaldust esitamata, on tööandjal TLSi § 118 lg 1 kohaselt õigus nõuda töötajalt hüvitist kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses. Päevapealt saab töölepingu lõpetada TLSi § 76 alusel poolte kokkuleppel. Nimetatud alusel ei ole töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu lõpetamise hüvitist ette nähtud.
Kas minu tööülesandeid on muudetud (telefoni suunamine) ja kas see on seaduslik?
TLSi § 26 lg 1 punkti 4 järgi on tööülesannete kirjeldus töölepingu tingimuste kohustuslik nõue. Töölepingute tingimusi võib harilikult muuta poolte kokkuleppel. TLSi § 70 järgi vormistatakse töölepingu tingimuste muutmine kirjalikult töölepingus. Muudatusele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja.
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Olen internetist lugenud väiteid, et koondamisteadet saab anda ka puhkuse, haiguse ja teiste piirangute ajal. Ometi ütleb töölepingu seaduse § 68 lg 4, et on keelatud ette teatada koondamisest ajal, mil on kehtestatud osaline tööaeg. Minuga just nii juhtuski ja arvan, et minu õigusi on rikutud. Aga kuna öeldakse, et paragrahv on kõver, siis mine sa tea. Kellel on õigus ja mida soovitate teha?
Küsijal on õigus töömahu või tellimuste vähenemise puhul antava osaliselt tasustatava puhkuse või osalise tööaja rakendamise ajal on koondamisteate andmine keelatud. Eelnimetatud puhkust ja tööaega saab kasutada ainult erandkorras, siis, kui tööandjal ei ole ajutiselt tööd anda, kuid edaspidi töö jätkub.
Inimesed eksivad vahel, arvates, et iga tööandja algatusel toimuv töölepingu lõpetamine on koondamine. Seetõttu peetakse ka iga lepingu lõpetamisest etteteatamist kõnealuse erandliku puhkuse või osalise tööaja korral keelatuks. Keeld kehtib siiski ainult töölepingu seaduse § 86 p 3 töötajate koondamine suhtes.
Küsijal on võimalik vaidlustada koondamisteate andmine keelatud ajal ja nõuda hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest TLS-i § 87 lg 2 alusel.
Töötaja võttis enne nn dekreetpuhkusele minekut välja kogu saadaoleva korralise puhkuse. See oli 2005. aasta novembris. Vahepeal pole ta tööl olnud, septembris 2008 jäi uuesti dekreeti ning tõi tööandjale rasedus- ja sünnituslehe. Samal ajal soovis ta kohe välja võtta ka puhkepäevad esimese lapse sünnituslehe aja eest (12 kalendripäeva). 2005. aastal oli tema tunnitasu 19 kr. Nüüd on tunnitasu ja palga alammäär muutunud. Kuidas oleks pidanud arvutama talle nende päevade eest puhkusetasu?
Kui töötaja ei ole töösuhte peatumise (puhkuse, lapsehoolduspuhkuse või rasedus- ja sünnituspuhkuse) tõttu üle 12 kuu tööl käinud ega palka saanud, tuleb tema töölepingus näidatud palgamäära korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga. Indeks arvutatakse puhkusetasu maksmise vajaduse tekkimise ajal kehtiva palga alammäära jagamisel töösuhte peatumise ajal kehtinud alampalgaga. 2005. aasta alampalk oli 2690 krooni kuus ja 15.90 krooni tunnis, tänavu on see vastavalt 4350 ja 27 krooni.
Indeksi väärtus on järelikult 1,698 (27.00 : 15.90) ja töötaja korrigeeritud palgamäär, mis on ka tema puhkusetasu arvutamise aluseks, 32.25 krooni tunnis (19 x 1,698).
Saadud tunnitasu järgi tuleb arvutada puhkusele jäämise kuu eeldatav kuupalk, s.t tunnitasu korrutatakse konkreetse kuu normtundide arvuga. Septembris tuli täistööaja korral töötada 176 tundi, järelikult oli kuupalk 5676 krooni (176 x 32.25).
Puhkuse päevatasu leidmiseks jagatakse see kuupalk sama kuu kalendripäevade (v.a riigipühad) arvuga ja saadud keskmine kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Küsija keskmine kalendripäeva tasu on septembris 189.20 krooni (5656 : 30) ja 12 puhkusepäeva eest pidi ta saama 2270.40 kr, millest arvutatakse maha maksud.
- Üksikasjad
Kui kõik läheb plaanipäraselt, töötavad praegune tööturuamet ja töötukassa 2009. aasta 1. maist ühinenud asutusena, koondades end alla kogu tööturgu puudutava tegevuse.
Tööd otsiva inimese jaoks muudab see olukorra selgemaks, kuna kõigi tema soovide ja vajadustega tegeleb üks asutus, lubas valitsus eelmisel nädalal. Samaks jääb ka tööturuteenuste ja -toetuste valik ning kättesaadavus.
Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmine, samuti tööturukoolituse, karjäärinõustamise ja teiste teenuste pakkumine jätkub.
- Üksikasjad
Sirje Niitra
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul lepiti rasket majandusolukorda arvestades 900 krooni suuruse alampalga tõusu asemel nüüd 500 krooniga, mis tõstaks praegu 4350 krooni suuruse alampalga uuel aastal 4850 krooni peale.
Samas on alampalga tõstmine vajalik just selleks, et majandussurutisest tingitud muresid leevendada. Pole ju saladus, et paljud tööandjad rakendavad tellimuste vähesusest tingitult osalist tööaega, mil seadus näeb ette 60 protsendi maksmist alampalgast.
Alampalgast sõltub ka töötuskindlustuse hüvitise miinimum ja tulevikus töötu abiraha suurus.
Taliga põhjendas alampalga tõstmise vajadust liiga suure lõhega riigis makstava keskmise palga ja alampalga vahel. Eesmärgiks on seatud, et alampalga osakaal keskmisest palgast jõuaks 40-41 protsenti juurde, praegu on see aastases arvestuses 33 protsenti keksmisest palgast ja on sellisena püsinud viimased neli aastat.
Põhimureks on, et ka kõige madalamat tasu saavat inimeste sissetulekud ei väheneks ja nende esmased vajadused saaksid rahuldatud. Teiseks aitab see hoida sisemajanduse nõudlust, mis viimasel ajal on ohtlikult vähenenud.
Taliga kinnitust mööda ei suurenda alampalga tõus kuidagi tööpuudust. Viimase nelja-viie aastaga on alampalk kahekordistunud, kuid tööhõive on samas oluliselt kasvanud.
Lehekülg 1434 / 1630