Üksikasjad

Avaldatud: 11 jaanuar 2005

• Puhkuseseadus
• Delfi

Kui peres jääb laps haigeks lapsevanema puhkuse ajal, jätab riik vanemale hooldushüvitise maksmata, sest seaduse kohaselt haige laps puhkamist ei takista.

Mullu detsembris haigestus Anneli kaheaastane laps ema puhkuse ajal kopsupõletikku. Lapse paarinädalase põetamise eest võttis naine välja hoolduslehe ja esitas selle oma töökohta, ent tööandja üllatuseks ja ema pettumuseks selgus, et puhkuse ajal haigestunud lapse eest hooldushüvitist ja puhkuse edasilükkumist seadus ette ei näe. Olnuks haige aga ema ise, saanuks ta haigushüvitise ja tema haiguspäevad oleks puhkusest maha arvestatud, kirjutab Postimees.

Loost kuulnud lastevanemate liidu liige Marja Kuusk avaldas lootust, et tegemist on kogemata seadusesse sattunud näpuveaga. “Olen ise üheksa aastat ema olnud, aga õnneks ei ole minu laps puhkuse ajal haigestunud, nii et selline seadus tuli tõeliselt ebameeldiva üllatusena,” sõnab Kuusk. “Lapsed peaksid olema ju kõige tähtsamad, mistõttu lastevanemate liit loodab, et see eksitus parandatakse.”

Haigekassa pressiesindaja Anne Osveti sõnul ei ole sellist võimalust töövõimetushüvitiste kohta seadusesse tõepoolest sisse kirjutatud ega vajalikuks peetud. “Haigekassa saab siin vaid soovitada, et rahuolematu kodanik teeks Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse vastav muudatus,” soovitab Osvet.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali sõnul on säte seaduses juba mitu aastat ja selle muutmist ei ole seni vajalikuks peetud. “Aga kui on huvi ja vajadus, siis ma ei välista, et seda saab muuta,” ütleb Treial. Samas ei osanud ta põhjendada, miks selline otsus üldse tehti. “Arvan, et nii nagu täiskasvanu haigestumine, takistab ka lapse haigus peret täisväärtuslikult puhkamast.”

Sotsiaalkomisjoni esimees tunnistas, et sellistel puhkudel võivad teadlikumad töötajad ja tööandjad kasutada võimalust töötaja puhkus vastastikusel kokkuleppel lõpetada. “Kipub olema olukordi, kus seadust kohendatakse nii või teisiti enda järgi, seetõttu võiks see konkreetne säte tulla aruteluks küll,” ütleb Treial.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul vajaksid nii sünnitushüvitised kui ka hooldushüvitised eraldi käsitlemist. “Need tuleks haigekassa alt välja tuua ja näiteks sünnitushüvitise võiks kombineerida vanemapalgaga ja ka hooldushüvitis võiks olla lahendatud perekeskse meetmega, et ema saaks oma lapsega tegeleda, kui laps haige on,” ütleb Pomerants.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 jaanuar 2005

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Raamatupidaja.ee

Merike Lees

Tööandjal on aega alanud aasta puhkuste ajakava koostamiseks veel kuu lõpuni, pärast seda võib töötaja valida puhkuseks temale sobiva aja.
“Tööandja saab kuni selle kuu lõpuni koostada puhkuste ajakava töö korraldamise huvidest lähtudes,” selgitas advokaat Tiia Kruusmaa. “Kui tööandja puhkuse ajakava töötajale jaanuarikuu jooksul teatavaks ei tee, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal, teatades sellest kaks nädalat ette.”

"Kui tööandja puhkuse ajakava töötajale jaanuarikuu jooksul teatavaks ei tee, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal, teatades sellest kaks nädalat ette.
Tiia Kruusmaa, advokaat
Reval Hotel Olümpias on puhkuste ajakava süsteemi kasutatud juba aastaid. Graafik valmib tavaliselt detsembris, jaanuaris tutvustatakse seda töötajatele allkirja vastu, rääkis Reval Hotel Olümpia personalijuht Tiiu Vilms.

Olümpia hotellis on puhkused aasta peale ära jagatud, need on enamasti kahes osas ja erinevatel aastaaegadel, kuid kõige tähtsamaks peetakse Vilmsi sõnul siiski lapsi, kelle vanemate puhkusesoove arvestatakse eelisjärjekorras.

EAKLi õigussekretäri Tiia Tammelehe sõnul peab tööandja võimalusel arvestama ka töötajate soovidega. Kindlasti tuleb arvestada alaealise ning tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötaja sooviga; samuti vanema sooviga, kes kasvatab kuni 7aastast last. 7–10aastase lapse vanemale peab tööandja puhkust võimaldama lapse koolivaheajal. Tööandja ei saa dikteerida, millisel vaheajal lapsevanem puhkuse peab võtma.

Üks katkestamatu puhkuse osa, mille töötaja välja võtab, peab olema vähemalt kaks nädalat. “See on põhjendatud sellega, et inimene vajab taastumiseks vähemalt kaht nädalat,” selgitas Tammeleht. Ülejäänud puhkuseosad võivad olla lühemad ja nende suhtes lepivad töötaja ja tööandja eraldi kokku. Seaduse järgi võib poolte kokkuleppel puhkuse üle viia graafikus sätestatust erinevale ajale samal tööaastal. Kui puhkuse üleviimist taotleb tööandja ja kokkulepet töötajaga ei saavutata, on töötajal õigus jääda puhkusele puhkuste ajakavas ettenähtud ajal. Juhul, kui tööandja ei tee töötajale puhkuste ajakava teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele talle sobival ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

Puhkusetasu makstakse töötajale täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

Kui tööandja seda ei tee, on töötajal seaduse järgi õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.

Haigestumise koht ei loe

Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär

Kui Eestis puhkuse ajal haigestunud töötaja saab haiguslehel oldud päevad hiljem puhkusena välja võtta, siis väljaspool Eestit haigestunud inimene seda ei saa. Ka ei saa ta haigusraha, kuna perearst keeldub arvestamast välisriigi arsti väljastatud tõendit ja selle alusel haiguslehte kirjutamast. Kas see on õige?

Töötaja haigestumine puhkuse ajal on üks puhkuse kasutamist takistav asjaolu sõltumata sellest, kas töötaja haigestus kodu- või välisriigis. Sel juhul on nii töötajal kui ka tööandjal ühepoolne õigus puhkust n-ö pikendada või siis kokku leppida saamata jäänud puhkuseosa üleviimises muule ajale.

Puhkuse kasutamist takistanud asjaolu olemasolu peab töötaja tõendama. Seega, kui töötaja haigestub välisriigis puhkusereisil olles, peab ta pöörduma selle riigi arsti poole, kes talle ka haigestumist tõendava dokumendi väljastab. Nimetatud dokument õigustab nii puhkuse pikendamist või saamata jäänud puhkuseosa kokkuleppelist üleviimist muule ajale kui ka ravikindlustushüvitise väljamaksmist haigekassa poolt.

Juhul, kui tööandja ei aktsepteeri töötajale välisriigis välja antud tõendit, peab ta tõendama vastupidist.

Haigusraha saamiseks piisab haigekassale ka välisriigi arsti tõendist. See tõend tuleb esitada tööandjale, kes edastab selle haigekassale. Perearsti ei ole vaja tülitada juhul, kui haiguse lõpp sai fikseeritud. Kui haiguse lõpp ei ole fikseeritud, peab seda tegema perearst.

Puhkuste ajakava kohustab koostama seadus

Puhkuseseadus sätestab puhkusegraafiku tingimused:

* Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.

* Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.

* Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on õigus saada puhkust neile sobival ajal.

* Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

Väikeste laste vanematel õigus puhata endale sobival ajal

Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:

* naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* vanemale, kes kasvatab kuni 7aastast last;
* vanemale, kes kasvatab 7–10aastast last, lapse koolivaheajal;
alaealisele;
* tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
Allikas: puhkuseseadus

Äripäev
10.01.05

Üksikasjad

Avaldatud: 11 jaanuar 2005

• Töö- ja puhkeaja seadus
• RMP

rmp.ee

Paljudel meist on lapsed või planeeritakse pere juurdekasvu lähiajal. Seadused annavad lapsevanematele ja lapseootel emadele nii mõningadki soodustused ja eelised, millest püüamegi alljärgnevalt pakkuda lühiülevaate.

Samas seadusandlus muutub ja täieneb pidevalt ning ei saa kunagi päris lõplikult valmis. Seega ka järgnev jutt võib muutuda juba lähiajal. Oluline on aga see, et olemasolevad soodustused püsiks ning täieneksid veelgi.

Põhilisteks õigusaktideks, mis kaitsevad naist raseduse ajal, sünnituse järgselt ja lapsehoolduspuhkusel olles, on EV Töölepinguseadus, Töö-ja puhkeaja seadus, Puhkuseseadus, Ravikindlustuse seadus, Riiklike peretoetuste seadus, Töötu sotsiaalse kaitse seadus, Vabariigi valitsuse määrus" Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks".

Lisaks eeltoodutele kehtib alates 01.01.2004 Eestis ka "Vanemahüvitise seadus", millesse me seekord ei süvene.

TÖÖLEPING

* Raseda või isikuga, kes kasvatab alla 3-a. last, on töölepingu lõpetamine üldjuhul keelatud.
Mõningatel juhtudel on see lubatud, kuid seda ainult tööinspektori nõusolekul ja alljärgnevatel juhtudel:
- ettevõtte likvideerimine, pankrot;
- katseaja ebarahuldavad tulemused;
- töötajapoolne töökohustuste rikkumine;
- töötaja suhtes usalduse kaotus;
- töötaja vääritu tegu

* Kui tööandja juures töötab rase, siis peab tööandja järgima kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 07.02.2001.a.nr.50 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks".
Kui rase ei saa teha enam oma ja lapse tervisele kahjulikult mõjuvat tööd, siis tuleb sellest informeerida arsti, kelle juures rasedusega arvel ollakse. Rasedal on õigus nõuda arstilt tõendit (millega kaasneb ka töövõimetusleht) töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või üleviimist teisele, tervislikumale tööle. Sellisest üleviimisest tekkinud palgavahe hüvitatakse ravikindlustuse summadest haigekassa poolt. Kui aga tööandjal sellist tööd anda ei ole, vabastatakse rase tööst ja selle aja eest makstakse hüvitist ravikindlustuse summadest. Tööandja peab mõlemal juhul pöörduma tööinspektori poole otsuse saamiseks.

* Rasedaid on keelatud:
- rakendada ületunnitööle (töötamine üle kokkulepitud tööaja normi);
- rakendada tööle ööajal (22.00- 06.00);
- rakendada tööle puhkepäeval (graafikujärgsel töötamisel võib puhkepäev olla ka nädala sees, mitte ainult laupäev ja pühapäev);
- saata töölähetusse.

* Kui peres kasvab kuni 12-aastane laps, võib naist rakendada öötööle, ületunnitööle ja tööle puhkepäeval üksnes töötaja nõusolekul.

* Kui peres kasvatab kuni 3-aastane laps, võib töötajat saata töölähetusse üksnes tema nõusolekul.

* Kui peres kasvab kuni 1,5-aastane laps, on töötajal õigus nõuda iga 3 tunni järel 30-minutilist lisavaheaega lapse toitmiseks. Kahe või enama kuni 1,5-aastase lapse toitmise vaheaeg peab olema vähemalt 1 tund.
Töötaja soovil liidetakse need vaheajad kokku puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.

* Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.

PUHKUSED

Rasedus-ja sünnituspuhkus

* Rasedus-ja sünnituspuhkusele on naisel õigus jääda 70 kalendripäeva enne arsti poolt määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, s.o. alates 30. rasedusnädalast. Töövõimetuslehe vormistab arst, kelle juures töötaja arvel on, selleks arstiks võib olla günekoloog või perearst. Sünnituslehe (mis on üks töövõimetuslehe liik) alusel antakse rasedus- ja sünnituspuhkust korraga 140 kalendripäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele

* Erand on kehtestatud ka rasedatele, kes on:
- juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmed;
- saavad töö-või teenustasusid võlaõigusliku lepingu alusel;
- füüsilisest isikust ettevõtjad;
- kellel on vastavalt Ravikindlustuse seadusele õigus hüvitisi saada.
Nendele makstakse sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist ilma rasedus-ja sünnituspuhkuseta (või ilma lapsendaja puhkuseta). Küll aga tuleb hüvitise saamiseks haigekassale esitada sünnitusleht või lapsendamisleht.

Korraline puhkus

* Sõltumata töötatud ajast, on õigus saada naisel enne või pärast rasedus-ja sünnituspuhkust esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses.

* Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust:
- naisele vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust (ka lapse isa võib võtta lapshoolduspuhkuse ema asemel) või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
- vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal.
Kahte viimast võimalust peab tööandja arvestama ainult juhul, kui töötaja on selle puhkusesoovi avaldanud juba igaaastase puhkusegraafiku koostamisel, mis koostatakse tööandja poolt jaanuarikuu jooksul.

Vanemapuhkused

* Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub, ning tööandja on kohustatud säilitama lapsepuhkusel viibijale töökoha. Samas on lapsepuhkusel viibijal õigus igal ajal katkestada lapsehoolduspuhkus ja asuda tööle (selleks tuleb kirjutada tööandjale vastavasisuline avaldus).
Lapsehoolduspuhkusele võib peale ema jääda ka lapse isa või kui vanemad seda puhkust ei kasuta, siis lapse tegelik hooldaja.

* Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust:
- 3 kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
- 6 kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
Lapse isal on õigus saada täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kuni 14 kalendripäeva.

Täiendavate lapsepuhkuse päevade eest ei ole tööandjal kohustust maksta keskmist palka, vaid nende päevade eest makstakse riigieelarve vahenditest riigi poolt kehtestatud päevamäära alusel (praegu on selleks määraks 66 krooni päev (miinus tulumaks)). Soovi korral liidetakse täiendav lapsepuhkus põhi-ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal.

* Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil täiendavat palgata lapsepuhkust:
- kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale (neil peab olema sõlmitud perekonnas hooldamise leping)
- kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale (vastavasisulise lepingu olemasolul).
Probleemide puhul tööandjaga, kui tundub, et tööandja rikub seadusi, on töötajal alati õigus konsultatsiooni ja abi saamiseks pöörduda tööinspektsiooni.

RAVIKINDLUSTUS

Ajutise töövõimetuse hüvitis

* Hüvitis alla 12-aastase lapse põetamise korral (hooldusleht).
Makstakse alates esimesest päevast ning kodus põetamise korral 100% ja haiglas 80% ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Makstakse maksimaalselt 14 - kalendripäeva.

* Üle 12-aastase lapse põetamine loetakse vastavalt Ravikindlustuse seadusele haige perekonnaliikme põetamiseks ning hüvitist makstakse 80% ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Makstakse kuni 7 kalendripäeva.

* Hüvitis alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral (hooldusleht), kui hooldaja ise on haige või osutatakse talle sünnitusabi, on 80 % ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Makstakse kuni 10 kalendripäeva.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 jaanuar 2005

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Alates 2005. aasta 1. jaanuarist alanes tulumaksumäär 24 protsendile ning maksuvaba tulu suurenes 1700 kroonile kuus (RT I 2003, 88, 587 – jõustus 1.01.2005). Sellega seoses on uuel aastal tehtavate väljamaksete puhul oluline tähele panna muutunud maksumäärasid.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksuvaba tulu suurust ja maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse. Näiteks, kui jaanuaris 2005. makstakse välja eelmise aasta detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2005. a kehtivat maksuvaba tulu (1700 krooni) ja maksumäära (24%).

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksuvaba tulu ja maksumäära ning ei kasutata tuludeklaratsiooni esitamise aastal kehtivaid suurusi. Näiteks 2005. aastal esitatakse tuludeklaratsiooni 2004. aasta eest ning seal rakendatakse 2004. aastal kehtinud maksuvaba tulu 16 800 krooni aastas ja maksumäära 26 protsenti.

Kuna enam küsimusi tekib aastavahetusel tehtavate väljamaksetega, siis on lisatud näide novembris-detsembris-jaanuaris tehtavate palgaväljamaksetega.