Üksikasjad

Avaldatud: 11 Oktoober 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär

Kuidas peab olema fikseeritud töötaja palgast kinnipidamine, et hüvitada töötaja süül tekkinud kahju. Millised dokumendid on vaja koostada ja kas töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada ei saa?
Töötaja tekitatud kahju korral tema palgast kinnipidamise fikseerimine ei ole üldaktiga reguleeritud, küll aga on sellise kinnipidamise tarbeks vajalik töötaja eelnev kirjalik nõusolek. Seega, kui töötaja on temale esitatud kahjunõudega päri ning annab kirjaliku nõusoleku arvata kahju tema palgast maha, on tööandjal voli otsustada, kuidas seda teha. Üldjuhul vormistatakse niisugune protseduur käskkirjaga, kuid piisab ka töötaja kirjaliku nõusoleku edastamisest raamatupidamisele. Lühidalt, tööandja toimib selliste üksikotsustuste tegemisel vastavalt ettevõttes väljakujunenud praktikale.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 september 2004

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär

Kas töölepingus saab ajaliselt sätestada firmas töötamise kohustust? Kas on näiteks õigust kohustada töölepinguga tudengit, kes võetakse tööle ja õpetatakse välja, jätkama firmas töötamist peale kõrgkooli lõppu?
Kui tööandja näeb töölepingus töötajale ette mõne erisoodustuse, näiteks väljaõppe tööandja kulul, on tal õigus sõlmida tööleping määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viis aastat.

Seega on tööandjal õigus töötaja kuni viieks aastaks oma ettevõtte külge siduda vaid juhul, kui eelnimetatud erisoodustus töötajale võimaldatakse ning see ka töölepingus kajastub. Üldjuhul ei saa töötaja sellist lepingut ka omal algatusel ennetähtaegselt lõpetada. Seadus annab erisoodustusega sõlmitud töölepingu lõpetamise võimaluse vaid sellisele töötajale, kes haigestub töö jätkamist takistavasse haigusesse või invaliidistub või kellel tekib vajadus hooldada invaliidistunud perekonnaliiget.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 september 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Oskustööliste ja tippspetsialistide põud sunnib tööandjat järgnevatel aastatel tõstma eelkõige nende töötajate palku.

Ariko Reservi konsultandi Igor Pässi sõnul sõltub palgatõus ja palgakulude kasv eelkõige ettevõtte tegevusvaldkonnast. Samas on palju räägitud spetsialistide puudus käes ja väga head spetsialisti ei püüa enam 10 000–15 000kroonise palgaga, vaid tuleb minna järgmisesse vahemikku, 15 000–20 000 kroonini, selgitas Päss.

Tegelikud palgatõusu võimalused sõltuvad tootmisvaldkonna edukusest, möönis Päss. Kui ühes valdkonnas suudetakse seda palka maksta, siis teises võib see üle jõu käia.

Juhtide ja riigiametnike on palk jõudnud korralikule tasemele ja seal enam nii suurt kasvu ette näha ei ole.

“Kui kuus-kaheksa aastat tagasi jäid riigiteenistujate palgad erasektorile kõvasti alla, siis enam see nii ei ole,” kinnitas Päss.

Samas ei pea Päss tõenäoliseks, et Eesti töötajad siirduksid massiliselt tööle Euroopa Liitu. Inimestel on siin siiski kodu ja isegi kui nad töötavad aasta-paar välismaal, tulevad nad pärast ikka siia tagasi, kinnitas ta.

“Olen rääkinud inimestega, kes tulevad Eestisse kolm korda väiksema palga peale ja on rahul,” selgitas Päss.

Uuringufirma Fontes andmeil oli tänavuse aasta prognoositav palgatõus kuus protsenti. Tööliste palgatõus jäi keskmisele tasemele, teistel tööjõugruppidel ulatus veidi üle keskmise, ütles Fontese konsultant Urmas Orula. Ka tulevaks aastaks prognoosib Fontes sama suurt üldist palgatõusu.

Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgud personalijuhi Andi Paavo sõnul on tööliste, spetsialistide ja tippspetsialistide palga teema nende jaoks raske küsimus, sest vajadus palga tõstmiseks on, kuid puuduvad vahendid.

Palgauuringud näitavad Jaotusvõrgu töötajate palgataseme mahajäämust teiste samade tööperekondade palgatasemest Eestis juba mitu aastat. Samas ei nõustunud energiaturu inspektsioon Eesti Energia taotlusega elektritariifide tõusuks, mis tähendab, et raha töötajate palkade tõstmiseks ei ole ka järgmisel aastal tulemas, selgitas Paavo.

“Kogu aeg on raskusi spetsialistide ja tippspetsialistide leidmisega, sest väikesed erafirmad ostavad nad lihtsalt ära,” selgitas Paavo. “Suurfirma ei jõua väikeettevõtete palgatasemega võidu joosta.”

Täna saab Jaotusvõrkude oskustööline koos lisatasudega kätte 5200–5400 krooni, meister 7000–8000 ja osakonnajuhataja asetäitja 15 000–16 000 krooni.

Talleggi personalijuht Karin Kivari nentis samuti, et spetsialiste – toiduainetehnolooge, liinioperaatoreid – on raske leida, konkursid nendele ametikohtadele on õhukesed.

Lihttöölistele suudab Tallegg Kivari sõnul pakkuda konkurentsivõimelist palka. “Samas on ametikohti, kus me tunneme, et turg on läinud kaugemale, kui meie maksta jõuame,” tunnistas Kivari.

MickroLinki personalijuht Katre Pruul ütles, et IT-spetsialistide hulgas pole tunda tööjõu liikumist ELi maadesse.

“Kes tahtis, sai ka varem välismaale tööle minna, 1. mai ei ole meile muutust kaasa toonud,” kinnitas Pruul. Samas ei soovinud Pruul võrrelda MicroLinki spetsialistide palku naaberriikide kolleegide omaga.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 august 2004

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

TIIA E. TAMMELEHT
EAKLi jurist

Kuidas kompenseerida pühade-eelset täistööpäeva?

Kas ja kuidas peab kompenseerima töötajale riigipühaeelse lühema tööpäeva, kui talle ei saanud võimaldada lühemat tööpäeva?

Üldjuhul tuleb ületunnitöö iga tunni eest töötajale maksta lisatasu vähemalt 50 protsenti selle töötaja tunnipalga määrast, kui pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises vaba aja andmisega.

Kui tegemist on graafikujärgse töötajaga, kelle puhul rakendatakse üle ühekuulise arvestusperioodiga summeeritud tööaega, ei pruugi tekkida ületunnitööd, samuti lisatasu maksmise kohustust, kui näiteks järgmisel kuul nähakse graafikus ette kalendrijärgselt ettenähtust kolme tunni võrra vähem tööaega.

Kui aga graafikujärgse töötaja töövahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal, tasustatakse selle vahetuse ajal tehtud töö nagu riigipühal, st vähemalt kahekordselt.

Äripäev
02.08.04